Arsti juurde välismaal – miks tundub süsteem sageli palju keerulisem kui Eestis?

Välismaale kolides mõeldakse tavaliselt kõigepealt elukohale, tööle, pangakontole ja dokumentidele.

Tervishoid jääb sageli tahaplaanile.

Kuni hetkeni, mil päriselt arsti vaja läheb.

Siis võib selguda, et tuttav loogika enam ei tööta.

Eestis oled harjunud perearsti, digiretsepti, saatekirjade ja patsiendiportaaliga.

Teises riigis võivad küsimused olla hoopis teised:

Kas ma pean end kõigepealt kusagil kindlustatuks registreerima?

Kas mul on vaja perearsti?

Kas eriarstile pääseb otse?

Kas visiidi eest tuleb kohe maksta?

Kas Euroopa ravikindlustuskaart aitab?

Ja kas era- ning riiklik tervishoid on üldse sama süsteemi osa?

Suurim raskus pole sageli ravi, vaid süsteemi mõistmine

Kui inimene on terve, ei pruugi tervishoiukorraldus tunduda oluline.

Haigena muutub kõik.

Palaviku, valu või muu tervisemurega ei taha keegi hakata esimest korda uurima, millise ametiasutuse juures ta peaks olema registreeritud või millises kliinikus tema kindlustust aktsepteeritakse.

Just seepärast tundub välismaa tervishoiusüsteem sageli keerulisem kui kodumaine.

Kodumaa süsteemi oled õppinud aastate jooksul peaaegu märkamatult.

Välismaal tuleb sama teadmine omandada korraga.

Eestis tundub süsteem tuttav, sest oleme sellega harjunud

Eesti süsteem pole tingimata kõikides olukordades lihtne.

Aga siin elades teame enam-vähem:

mis on perearst;

mis on EMO;

kuidas retsepti saada;

kuhu helistada;

kuidas saatekirjad toimivad;

kus oma terviseandmeid vaadata.

See teadmine ei ole universaalne.

Teises riigis võivad samad teenused olla korraldatud täiesti erinevalt.

Euroopa Liidus pole ühtset tervishoiusüsteemi

See on üks olulisemaid asju, mida välismaale kolides mõista.

Euroopa Liit koordineerib küll inimeste piiriüleseid õigusi, kuid iga riik korraldab oma tervishoiusüsteemi ise.

Seetõttu erinevad riigiti:

kindlustuse saamise reeglid;

patsienditasud;

perearsti roll;

eriarsti juurde pääsemine;

ravimite hüvitamine;

erasektori kasutamine;

haiglate korraldus.

Euroopa Komisjon rõhutab samuti, et liikmesriikide süsteemid on erinevad ning teenus, mis ühes riigis on tasuta, võib teises tähendada omaosalust. European Union

Kõigepealt tuleb teada, millises riigis oled ravikindlustatud

Euroopa Liidus ei määra ravikindlustust lihtsalt kodakondsus.

Oluline on näiteks:

kus inimene töötab;

kus ta elab;

milline on tema majanduslik staatus;

millise riigi sotsiaalkindlustussüsteemi alla ta kuulub.

Üldreeglina kuulub inimene korraga ühe riigi sotsiaalkindlustussüsteemi alla.

Kui inimene läheb teise EL-i riiki tööle, muutub tavaliselt just töötamise riik tema sotsiaalkindlustuse eest vastutavaks. European Union

Euroopa ravikindlustuskaart ei ole välismaale kolija universaalne ravikindlustus

Euroopa ravikindlustuskaart ehk EHIC on väga kasulik.

Aga selle eesmärk on eelkõige ajutise viibimise ajal vajaliku riikliku arstiabi saamine.

Näiteks:

puhkusel;

tööreisil;

lühiajalisel viibimisel.

EHIC annab õiguse saada meditsiiniliselt vajalikku riiklikku ravi samadel tingimustel ja sama omaosalusega nagu kohalikel kindlustatutel. European Commission

EHIC ei tähenda, et kõik ravi on tasuta

See on üks sagedasemaid arusaamatusi.

Kui kohalik patsient peab visiidi või ravi eest osa ise maksma, võib sama kohustus kehtida ka EHIC-i kasutavale inimesele.

Samuti ei kata kaart automaatselt erameditsiini.

Kui lähed erakliinikusse, mis riiklikus süsteemis ei osale, võib kogu arve jääda sinu enda kanda. European Union

Püsivalt välismaale kolides ei peaks EHIC olema põhilahendus

Kui inimene kolib teise riiki ja sellest saab tema tavapärane elukoht, tuleb üldjuhul korraldada kohalik ravikindlustus.

Teatud olukordades kasutatakse selleks S1 vormi.

Näiteks võib see olla vajalik juhul, kui inimene töötab ühes riigis, kuid elab teises.

Euroopa Komisjoni juhiste järgi ei ole EHIC mõeldud püsiva elukoha ravikindlustuse asendamiseks. Employment, Social Affairs and Inclusion

Perearsti roll võib olla täiesti teistsugune

Eestis on perearst tavaliselt esimene kontakt paljude tervisemurede puhul.

Teistes riikides võib esmatasandi süsteem olla korraldatud teisiti.

Mõnes riigis on perearstil väga tugev niinimetatud väravavahi roll.

Ilma perearsti saatekirjata ei pruugi eriarsti juurde pääseda või kindlustus ei pruugi visiiti hüvitada.

Teises süsteemis saab patsient teatud eriarsti juurde ise aja broneerida.

Seetõttu võib eestlane välismaal avastada, et tema senine harjumus lihtsalt „võtta eriarstile aeg“ ei tööta.

Kõigepealt võib olla vaja end perearsti nimistusse saada

Mõnes süsteemis ei piisa sellest, et oled riigis kindlustatud.

Võib olla vaja eraldi:

valida perearst;

registreeruda tervisekeskuses;

esitada elukohaandmed;

esitada kindlustusnumber;

oodata kinnitamist.

Kui inimene hakkab seda tegema alles siis, kui ta on juba haige, tundub protsess loomulikult palju raskem.

Mõnes kohas pole arstivalik täiesti vaba

Elukoht võib määrata, millise kliiniku või tervisekeskuse teeninduspiirkonda inimene kuulub.

Mujal võib patsiendil olla rohkem valikuvabadust.

Mõni arst ei pruugi uusi patsiente vastu võtta.

Seetõttu võib välismaale kolides olla kasulik perearsti või kohaliku esmatasandi süsteemiga tegeleda kohe pärast ravikindlustuse tekkimist.

Mitte alles esimest haigust oodates.

Arstile pääsemine võib tähendada telefonikõnet, mida sa ei oska teha

Eestis on järjest rohkem võimalik kasutada digikanaleid.

Välismaal võib mõnes kohas esimene kontakt endiselt olla telefon.

See muutub keeruliseks, kui inimene:

ei valda hästi kohalikku keelt;

ei tunne meditsiinisõnavara;

ei saa automaatvastajast aru;

ei tea, millise numbri peab valima.

Lihtne aja broneerimine võib muutuda ootamatult stressirohkeks.

Keel on tervishoius palju suurem probleem kui poes

Igapäevases suhtluses võib inimene võõrkeeles väga hästi hakkama saada.

Arsti juures on olukord teistsugune.

Peab oskama kirjeldada:

kus valutab;

millal sümptom algas;

milliseid ravimeid kasutad;

mille suhtes oled allergiline;

milliseid haigusi oled varem põdenud.

Väike keeleline ebatäpsus võib siin olla palju olulisem kui restoranis vale sõna kasutamine.

Arst ei pea tingimata sinu eelistatud keelt rääkima

Suurtes linnades võib inglise keeles arsti leidmine olla lihtne.

Väiksemates kohtades mitte alati.

Mõnes süsteemis võib professionaalse tõlgi teenus olla korraldatud.

Mujal peab patsient ise lahenduse leidma.

Seetõttu tasub kohaliku tervishoiusüsteemi keelekorraldus enne vajaduse tekkimist üle vaadata.

Eesti digiretsept ei tähenda, et kõik töötab välismaal samamoodi

Euroopas on piiriüleste e-tervise teenuste koostöö järjest laienenud.

Kuid see ei tähenda, et iga Eesti retsept oleks igas apteegis automaatselt nähtav või et kõik ravimid oleksid teises riigis sama nime ja pakendiga.

Riikidel on erinevad ravimiregistrid, hinnad ja hüvitamise reeglid.

Samuti võib sama toimeaine olla müügil teise kaubamärgi all.

Püsivalt välismaal elades on seetõttu mõistlik uurida, kuidas oma regulaarsete ravimitega uude süsteemi üle minna.

Retseptiravim võib teises riigis vajada uut arsti

Kui inimene kasutab pikaajaliselt retseptiravimit, võib kohalik arst soovida enne retsepti jätkamist:

näha varasemaid haiguslugusid;

kontrollida diagnoosi;

teha uuringuid;

vaadata kasutatavat annust.

See võib eestlasele tunduda liigse bürokraatiana.

Arsti jaoks on see aga osa vastutusest patsiendi ravi eest.

Terviseandmed ei liigu alati sinuga automaatselt kaasa

Eestis harjume sellega, et terviseandmed on digitaalselt üsna hästi koondatud.

Kui kolid teise riiki, ei pruugi uus arst sinu Eesti haiguslugu oma süsteemist näha.

Seetõttu võib olla kasulik enne kolimist koguda olulised dokumendid:

diagnoosid;

operatsioonide väljavõtted;

vaktsineerimisandmed;

ravimite nimekiri;

olulised uuringutulemused.

Vajadusel võib olla kasu ka nende tõlkimisest.

Eriti oluline on teada ravimite toimeaineid

Kaubamärk võib riigiti erineda.

Toimeaine nimetus on palju universaalsem.

Kui kasutad regulaarselt ravimeid, on kasulik teada:

ravimi toimeainet;

annust;

kasutamise sagedust.

See aitab arstil või apteekril sobiva kohaliku vaste leida.

Erakorraline abi ja tavaline arstiabi pole sama asi

Kui inimene ei tea, kuidas kohalik perearstisüsteem töötab, tekib kiusatus minna haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Aga ER ei ole mõeldud tavapäraste tervisemurede lahendamiseks.

Ka välismaal tasub välja selgitada:

mis number on perearsti nõuandeliinil;

kas on valvearste;

kus asub lähim erakorralise meditsiini osakond;

millal kasutada kiirabi.

Euroopa Liidus on hädaabinumber 112

Üks number on vähemalt paljudes Euroopa riikides tuttav.

Euroopa Liidus saab hädaolukorras helistada numbrile 112 tasuta nii mobiil- kui tavatelefonilt. European Union

See ei asenda kohaliku tervishoiusüsteemi tundmist, kuid erakorralises olukorras on oluline number teada.

„Kiire“ ja „erakorraline“ võivad tähendada erinevaid asju

Inimene võib tunda, et tema probleem vajab kiiresti arsti.

Tervishoiusüsteem võib hinnata, et see ei ole erakorraline.

Siis võidakse patsient suunata:

perearsti juurde;

valvearsti vastuvõtule;

järgmise päeva konsultatsioonile;

telefoninõustamisele.

Kui süsteemi loogikat ei tunne, võib see tunduda abist keeldumisena, kuigi tegelikult suunatakse patsient teisele ravitasandile.

Ooteajad võivad riigiti ja erialati väga palju erineda

Ei ole võimalik ausalt öelda, et välismaal pääseb arstile alati aeglasemalt või kiiremini kui Eestis.

See sõltub:

riigist;

piirkonnast;

erialast;

probleemi kiireloomulisusest;

avalikust või erameditsiinist.

Mõnes kohas saab teatud spetsialistile kiiresti.

Teise eriala järjekord võib olla pikk.

Seetõttu on tervishoiusüsteemide võrdlemisel väga lihtne teha liiga üldiseid järeldusi.

Eraarst võib tunduda kõige lihtsama lahendusena

Kui riiklik süsteem on võõras või järjekord pikk, võib inimene leida internetist erakliiniku ja aja kiiresti broneerida.

See võib olla täiesti sobiv lahendus.

Aga enne tasub kontrollida:

mis visiit maksab;

kas kindlustus seda hüvitab;

kas vaja on ettemaksu;

kas uuringud maksavad eraldi.

Euroopa ravikindlustuskaart ei kata lihtsalt sellepärast erakliinikut, et see asub EL-i riigis. European Commission

Mõnes riigis maksad alguses ise

Eestlane võib olla harjunud sellega, et avaliku süsteemi arveldamine toimub suuresti patsiendi jaoks taustal.

Teises riigis võib inimene saada arve otse enda kätte.

Ta maksab selle ära ja taotleb hiljem hüvitist.

Euroopa Komisjoni juhised rõhutavadki, et eri riikides võivad maksmise ja hüvitamise viisid olla erinevad. European Union

See ei tähenda tingimata, et ravi ise on kallim

Kui patsient peab kassas maksma näiteks 50 või 100 eurot, võib esimene tunne olla:

„Siin maksabki arstiabi nii palju.“

Tegelikult võib osa või kogu summa olla hiljem hüvitatav.

Seetõttu tuleb eristada:

teenuse hinda;

patsiendi omaosalust;

hilisemat hüvitist.

Süsteemi tundmata lähevad need kergesti segamini.

Kohalik tervisekindlustus võib toimida hoopis teisiti

Mõnes riigis rahastatakse tervishoidu rohkem maksudest.

Teises kohustuslikust kindlustusest.

Mõnes mängivad olulist rolli eraldi haigekassad või kindlustusfondid.

Mõnel juhul on lisakindlustus väga levinud.

Seetõttu võib inimese tööandja rääkida tervisekindlustusest viisil, mis eestlasele alguses üldse tuttav ei tundu.

Töökoha kaudu pakutav kindlustus ei pruugi asendada riiklikku süsteemi

Tööandja võib pakkuda eraravikindlustust.

See võib anda kiirema ligipääsu:

eriarstidele;

uuringutele;

füsioteraapiale;

hambaarstile.

Aga see ei tähenda tingimata, et inimene ei vaja enam riiklikku ravikindlustust.

Need võivad olla kaks eri süsteemi, mis töötavad paralleelselt.

Hambaravi on omaette maailm

Üks suuremaid üllatusi võib tekkida hambaarsti juures.

Riigiti erineb väga palju:

mida riiklik süsteem katab;

kui suur on omaosalus;

kas täiskasvanute hambaravi üldse hüvitatakse;

kas kindlustus vajab eraldi lepingut.

Seetõttu ei tasu eeldada, et perearsti ja hambaarsti rahastamine toimivad ühtemoodi.

Ka laste arstiabi võib olla korraldatud teistmoodi

Eestis tegeleb suure osa lapse tavapärase tervisega perearst.

Mujal võib olla tavalisem eraldi lastearstisüsteem.

Vanem peab võib-olla lapse eraldi arstile registreerima.

Vaktsineerimiskava võib samuti olla veidi teistsugune.

Kui pere kolib lastega, tasub need asjad võimalikult kiiresti üle kontrollida.

Raseduse jälgimine võib olla väga erinev kogemus

Ühes riigis juhib suure osa tavapärasest rasedusest ämmaemand.

Teises mängib suuremat rolli günekoloog.

Uuringute ajakava, sünnitusmaja valik ja omaosalused võivad erineda.

See on hea näide sellest, kuidas mõlemad süsteemid võivad olla professionaalsed, kuid patsiendi jaoks täiesti erineva ülesehitusega.

Välismaal elades muutub oluline küsimus: kust saab usaldusväärset infot?

Facebooki väliseestlaste grupp võib olla praktiliste kogemuste jaoks väga kasulik.

Aga tervishoiuõiguste puhul ei tasu ainult teiste inimeste kogemustele tugineda.

Õigemad allikad on tavaliselt:

kohalik ravikindlustusasutus;

riiklik tervishoiuportaal;

kohalik omavalitsus;

EL-i Your Europe portaal;

riigi piiriülese tervishoiu kontaktpunkt.

Euroopa Liidu riikides on loodud riiklikud kontaktpunktid, kust saab infot piiriülese ravi õiguste kohta. Public Health

Teise eestlase kogemus ei pruugi sinu puhul kehtida

Näiteks võib üks inimene öelda:

„Mina sain kõik tasuta.“

Teine:

„Mina pidin maksma.“

Mõlemad võivad rääkida tõtt.

Üks võis olla:

kohalikus riiklikus süsteemis kindlustatud.

Teine kasutas eraarsti.

Kolmas oli turist EHIC-iga.

Neljas töötas teises riigis kui tema elukoht.

Seetõttu tuleb alati teada, mis staatusega inimene teenust kasutas.

Kolimine ja puhkus on tervishoiu mõttes kaks eri olukorda

See erinevus väärib eriti rõhutamist.

Ajutiselt välismaal viibides võib EHIC olla keskne dokument.

Püsivalt teise riiki kolides tuleb tavaliselt liituda või registreeruda süsteemis, mis sinu töö- ja elukohast tulenevalt sinu kindlustuse eest vastutab. Employment, Social Affairs and Inclusion

Neid kahte olukorda ei tohiks segi ajada.

Mida võiks teha kohe pärast välismaale kolimist?

Praktiline nimekiri on üsna lihtne.

Uuri välja:

millise riigi ravikindlustus sulle kehtib;

kas pead ise registreeruma;

kas vajad kohalikku kindlustusnumbrit või kaarti;

kuidas valida perearst;

kust saab kiiret, kuid mitte erakorralist abi;

kus asub lähim haigla;

mis number töötab hädaolukorras;

kuidas saada regulaarseid ravimeid;

kas sul on vaja eraldi erakindlustust.

Kui need küsimused on lahendatud enne haiguse tekkimist, muutub kõik palju lihtsamaks.

Hoia tähtsad terviseandmed endaga kaasas

Eriti kroonilise haiguse või püsiravimite puhul võiks inimese enda käes olla vähemalt lühike ülevaade:

diagnoosidest;

ravimitest;

allergiatest;

varasematest olulistest operatsioonidest;

kontaktidest.

Hädaolukorras võib see olla palju kasulikum kui eeldus, et välismaa arst näeb automaatselt Eesti andmeid.

Kõige suurem vahe on teadmatuses

Kui inimene on kohalikus süsteemis juba aastaid elanud, võib arsti juurde pääsemine tunduda täiesti tavaline.

Uustulnukale võib sama süsteem tunduda uskumatult keeruline.

See ei tähenda tingimata, et süsteem on halb.

Ta lihtsalt ei tunne selle reegleid.

Sama juhtuks tõenäoliselt välismaalasega, kes peaks Eestis esimest korda aru saama perearstinimistust, digiretseptist, saatekirjadest ja terviseportaalist.

Mõne kuu pärast muutub ka võõras süsteem tavaliseks

Esimesel korral võib perearsti leidmine võtta mitu telefonikõnet.

Teisel korral tead juba, kuhu helistada.

Algul ei saa aru, kuidas retsept toimib.

Hiljem lähed automaatselt õigesse apteeki.

See on üks välismaal elamise paradokse.

Paljud asjad, mida peame Eestis „lihtsaks“, tunduvad lihtsad suuresti seetõttu, et oleme neid terve elu kasutanud.

Kõige targem on tervishoiuga tegeleda enne, kui seda vaja läheb

Välismaale kolides võib tervishoiu registreerimine tunduda tüütu ülesandena, mille võib edasi lükata.

Kuni inimene jääb haigeks.

Siis pole enam hea aeg hakata õppima:

kas oled kindlustatud;

milline arst sind vastu võtab;

kuidas arveid hüvitatakse;

millist dokumenti vajad.

Seetõttu võiks tervishoiusüsteemi tundmaõppimine olla välismaale kolimise sama loomulik osa nagu pangakonto või elukoha registreerimine.

Tõenäoliselt loodad, et sul pole arsti niipea vaja.

Aga palju rahulikum on seda loota siis, kui tead juba ette, kuhu vajadusel pöörduda.

Allikad ja edasi lugemine

• Your Europe – Health insurance cover in your host country: https://europa.eu/youreurope/citizens/health/when-living-abroad/health-insurance-cover/index_en.htm
• Your Europe – Going to a doctor or hospital abroad: https://europa.eu/youreurope/citizens/health/unplanned-healthcare/going-to-doctor-hospital-abroad/index_en.htm
• Your Europe – European Health Insurance Card: https://europa.eu/youreurope/citizens/health/unplanned-healthcare/ehic/index_en.htm
• Euroopa Komisjon – European Health Insurance Card: https://employment-social-affairs.ec.europa.eu/policies-and-activities/moving-working-europe/eu-social-security-coordination/european-health-insurance-card_en
• Euroopa Komisjon – Cross-border healthcare: https://health.ec.europa.eu/cross-border-healthcare/overview_en
• Euroopa Komisjon – Cross-border healthcare toolbox: https://health.ec.europa.eu/cross-border-healthcare/toolbox-cross-border-healthcare_en