Astelpajuhooaeg on käes: mida marjad sisaldavad ja mida neist sügisel teha?

Astelpaju ei vaja palju tutvustamist.

Erkoranžid marjad, väga hapu maitse ja okkalised oksad teevad selle põõsa üsna kergesti äratuntavaks. Septembris on paljud sordid Eestis juba koristusküpsed ning just siis hakatakse mõtlema, mida marjadega peale hakata.

Kas süüa neid niisama?

Kas külmutada?

Kas teha mahla?

Kas kuumutamine rikub kõik kasuliku ära?

Ja kui palju tõtt on väites, et astelpaju on üks meie kõige C-vitamiinirikkamaid marju?

Astelpaju kohta levib palju väga suuri terviseväiteid. Tegelik pilt on veidi rahulikum, aga siiski huvitav: marjad sisaldavad tõesti rohkelt C-vitamiini ning lisaks karotenoide, flavonoide, fenoolseid ühendeid ja teisi bioaktiivseid aineid.

Astelpaju valmib sõltuvalt sordist eri ajal

Kõik astelpajusordid ei valmi korraga.

Varasemad võivad olla korjamisküpsed juba augusti teises pooles, paljud sordid valmivad septembris ning osa hilisemaid võib põõsal püsida ka kauem.

Seetõttu on täpsem rääkida astelpajuhooajast kui ühest konkreetsest koristuspäevast.

Korjamisküps mari on tavaliselt:

• ühtlaselt oranž või kollakasoranž;
• mahlane;
• sordile omase tugeva hapu maitsega;
• kergemini oksalt eralduv kui täiesti toores mari.

Astelpaju koristamine võib olla üsna tülikas, sest marjad paiknevad tihedalt okste ümber ja põõsas on sageli okkaline.

Miks astelpaju nii hapu on?

Põhjuseks on marjade orgaanilised happed.

Just need annavad astelpajule selle väga iseloomuliku terava maitse.

Seetõttu süüakse astelpaju harva suurte kogustena otse põõsalt. Palju tavalisem on kasutada seda:

• mahlana;
• pürees;
• smuutis;
• moosis;
• siirupis;
• külmutatult;
• jogurti või pudru lisandina.

Hapukus tähendab ka seda, et paljudesse astelpajutoodetesse lisatakse suhkrut või segatakse marja mõne mahedama viljaga.

C-vitamiini on tõesti palju

Astelpaju kuulsaim toitaine on C-vitamiin ehk askorbiinhape.

Teaduskirjanduses on astelpaju marjade C-vitamiini sisaldus väga varieeruv, sest seda mõjutavad:

• sort;
• kasvukoht;
• ilmastik;
• küpsusaste;
• säilitamine;
• töötlemine.

Ühes uuringus mõõdeti värskes astelpajus umbes 180 mg C-vitamiini 100 grammi kohta, kuid see pole universaalne väärtus kõikidele sortidele.

Võrdluseks on see kogus märksa suurem kui paljudes tavapärastes puuviljades.

Samas pole mõistlik hakata astelpaju kirjeldama kui imerohtu.

C-vitamiin on oluline normaalsete kehafunktsioonide jaoks, kuid ükski mari ei asenda tervikuna mitmekesist toitumist.

Astelpajus pole ainult C-vitamiin

Astelpaju teeb huvitavaks see, et seal leidub korraga mitut tüüpi bioaktiivseid ühendeid.

Teadusülevaadetes tuuakse välja muu hulgas:

• karotenoidid;
• tokoferoolid ehk E-vitamiiniga seotud ühendid;
• flavonoidid;
• fenoolsed happed;
• rasvhapped;
• fütosteroolid;
• kiudained.

See on üks põhjus, miks astelpaju kasutatakse lisaks toidule ka õlides, kosmeetikas ja erinevates funktsionaalsetes toodetes.

Oranž värv tuleb karotenoididest

Astelpaju intensiivne oranž toon pole juhuslik.

Selle taga on karotenoidid – pigmendid, mida leidub ka näiteks porgandis ja kõrvitsas.

Karotenoidide täpne koostis ja sisaldus sõltub sordist.

Need ühendid on üks osa põhjusest, miks astelpaju õli ja viljaliha on sageli tugevalt oranžid.

Kas astelpajuõli on sama asi mis mari?

Mitte päris.

Astelpaju marjast võib saada erinevaid tooteid:

• mahl;
• viljaliha;
• seemneõli;
• viljalihaõli.

Nende koostis pole sama.

Näiteks õlis leidub rohkem rasvlahustuvaid komponente ja rasvhappeid, samal ajal kui mahl ja värske mari sisaldavad rohkem vees lahustuvaid ühendeid.

Seetõttu ei saa ühe astelpajutoote kohta tehtud uuringut automaatselt teisele üle kanda.

Ka värske 2026. aasta teadusülevaade rõhutab, et astelpaju koostis ja võimalik bioaktiivsus sõltuvad tugevalt sellest, millist taimeosa ja millist preparaati uuritakse.

Kas astelpaju tugevdab immuunsust?

Sellist lauset kohtab sageli.

Täpselt sõnastades on parem öelda, et astelpaju sisaldab C-vitamiini ning teisi bioaktiivseid ühendeid.

C-vitamiin osaleb immuunsüsteemi normaalses talitluses, kuid sellest ei järgne, et astelpaju söömine hoiaks konkreetse viirushaiguse ära või raviks infektsiooni.

Toidu ja ravimi vahel tasub piir selgena hoida.

Astelpaju võib olla väga väärtuslik osa menüüst.

Ta ei ole ravim külmetuse või gripi vastu.

Kas külmutamine on hea säilitamisviis?

Jah.

Kui marju on palju ja neid ei jõua kohe ära kasutada, on külmutamine üks praktilisemaid lahendusi.

Uuringud näitavad, et külmutamisel säilib suur osa astelpaju toitainetest, kuigi säilitamise jooksul võib osa C-vitamiinist väheneda. Ühes uuringus säilis pika külmsäilituse järel siiski märkimisväärne osa algsest vitamiinisisaldusest.

Kodus võib marjad:

1. puhastada;
2. vajadusel kuivatada;
3. laotada esialgu ühe kihina külmutamiseks;
4. seejärel tõsta karpi või külmutuskotti.

Nii ei külmu kõik marjad üheks suureks tükiks.

Külmutatud astelpaju on hiljem väga mugav kasutada

Külmutatud marju saab panna otse:

• smuutisse;
• pudrule;
• jogurtisse;
• kastmesse;
• mahlategemisse.

Kui eesmärk on kasutada korraga väikseid koguseid, tasub need juba enne külmutamist sobivate portsjonitena jagada.

Veel mugavam on valmistada püree ja külmutada see jääkuubikuvormides.

Siis saab võtta korraga ühe või kaks kuubikut.

Kas kuumutamine hävitab C-vitamiini?

C-vitamiin on kuumuse suhtes tundlik.

Seetõttu võib pikaajaline või tugev kuumutamine selle sisaldust vähendada.

Astelpaju uuringutes on näidatud, et töötlemine ja säilitamine võivad askorbiinhappe sisaldust vähendada ning tugevamate kuumtöötluste mõju võib olla märgatav.

See ei tähenda, et moos muutuks „väärtusetuks“.

Toidus jääb alles ka teisi ühendeid ning moosi eesmärk polegi olla C-vitamiini preparaat.

Kui aga soov on võimalikult palju värske marja omadusi säilitada, tasub osa saagist kasutada:

• värskelt;
• külmutatult;
• kuumutamata pürees.

Kõiki astelpajumarju ei pea moosiks keetma

See on üks lihtne viis saaki paremini kasutada.

Näiteks võiks jagada marjad kolmeks:

• osa sügavkülma;
• osa püree või mahla jaoks;
• väiksem osa moosiks või siirupiks.

Nii ei sõltu kogu talvine astelpajuvaru ühest valmistusviisist.

Lihtne astelpajupüree

Kõige lihtsam variant on marjad purustada.

Vaja läheb:

• astelpajumarju;
• soovi korral natuke mett või suhkrut.

Püreesta marjad saumikseri või blenderiga.

Kui seemned või kestad häirivad, võib segu läbi sõela suruda.

Püreed võib hoida lühiajaliselt külmkapis või külmutada väikeste portsjonitena.

Kui lisad mett, tasub seda teha maitse järgi – astelpaju enda hapusus on sortide lõikes erinev.

Astelpaju ja õun sobivad hästi kokku

Astelpaju väga tugev hapukus vajab sageli tasakaalustamist.

Õun on selleks hea kaaslane.

Näiteks võib teha:

• astelpaju-õunamahla;
• püreed;
• moosi;
• smuutit.

Õun annab mahedust ja loomulikku magusust ilma, et astelpaju maitse päriselt kaoks.

Astelpaju smuuti ei vaja palju marju

Astelpaju maitse on nii intensiivne, et seda pole vaja smuutisse panna peotäite kaupa.

Näiteks võib kokku segada:

• banaani;
• maitsestamata jogurti või keefiri;
• väikese peotäie astelpaju;
• natuke vett või piima.

Kui tulemus jääb liiga hapu, võib lisada magusamat puuvilja.

Astelpajumahl on väga kontsentreeritud maitsega

Puhas astelpajumahl võib olla nii hapu, et paljud inimesed eelistavad seda lahjendada.

Seda võib segada:

• vee;
• õunamahla;
• apelsinimahla;
• teiste marjamahladega.

Kui teed mahla kodus, tasub arvestada, et astelpajus on ka looduslikke õlisid ning mahl võib kihistuda.

See pole tingimata riknemise märk.

Mis teha seemnetega?

Kui marjad pressitakse mahlaks või püree sõelutakse, jääb alles kestade ja seemnete mass.

Seda ei pea tingimata kohe ära viskama.

Kodustes tingimustes võib seda näiteks kuivatada ning kasutada väikeses koguses teesegus või muul viisil, kui tooraine on puhas ja korralikult säilitatud.

Astelpaju seemneid kasutatakse tööstuslikult ka õli tootmiseks, kuid kodune õli valmistamine on juba teine protsess.

Kas astelpaju võib panna tee sisse?

Jah.

Marju võib lisada sooja joogi sisse.

Kui eesmärk on säilitada võimalikult palju C-vitamiini, pole mõistlik marju pikalt keevas vees keeta.

Praktilisem on:

1. valmistada tee;
2. lasta sellel veidi jahtuda;
3. lisada purustatud astelpaju hiljem.

Maitse jääb värskem ja kuumuse mõju C-vitamiinile väiksem.

Astelpaju sobib ka soolase toidu juurde

Marju seostatakse sageli ainult magusa ja joogiga.

Tegelikult võib hapu astelpaju sobida ka:

• salatikastmetesse;
• ulukiliha juurde;
• kastmetesse;
• chutney-laadsetesse hoidistesse.

Selle tugev happesus võib toimida samamoodi nagu sidrun või jõhvikas.

Kas astelpajumarju võib süüa koos seemnetega?

Üldiselt jah.

Marjade seemned on väikesed ning neid ei pea enne söömist tingimata eemaldama.

Paljud inimesed sõeluvad püree läbi lihtsalt tekstuuri pärast, mitte seetõttu, et seemned oleksid tavakasutuses probleemsed.

Kui palju astelpaju peaks sööma?

Siin pole vaja otsida maagilist päevast kogust.

Astelpaju on toit, mitte ravimikuur.

Mõistlik on kasutada seda osana tavalisest mitmekesisest menüüst.

Kui mõni inimene sööb paar lusikatäit püreed jogurtiga ja teine lisab mõned marjad smuutisse, ei pea neid koguseid omavahel võrdlema.

Rohkem ei tähenda automaatselt paremat.

Väga hapu toit ei sobi kõigile ühtemoodi

Astelpaju tugev happesus võib mõne inimese jaoks olla ebamugav.

Näiteks võivad väga happelised toidud süvendada vaevusi inimestel, kellel esineb tundlik magu või refluks.

Samuti puutub hape kokku hammastega.

Pärast väga happelise mahla joomist võib olla mõistlik suu veega loputada ning mitte kohe hambaid tugevalt harjata.

Kui mõni toit tekitab järjepidevalt vaevusi, pole põhjust seda lihtsalt tervislikkuse pärast sundida.

Toidulisand pole sama mis mari

Astelpajust valmistatakse ka:

• kapsleid;
• ekstrakte;
• õlikapsleid;
• kontsentreeritud preparaate.

Nende puhul ei saa eeldada, et need käituvad organismis täpselt samamoodi nagu tavaline marjaportsjon.

Toidulisandite koostis ja annused võivad olla väga erinevad.

Eriti ravimite kasutamise, raseduse või krooniliste haiguste korral tasub suuremate kontsentreeritud preparaatide kasutamine arstiga või apteekriga läbi rääkida.

Kas astelpaju on „supertoit“?

See sõna on pigem turunduslik kui teaduslik mõiste.

Astelpaju on toitaineterikas mari.

See on täiesti piisav põhjus selle söömiseks.

Pole vaja lisada väiteid, et see:

• puhastab organismi;
• ravib haigusi;
• peatab vananemise;
• kaitseb kõigi viiruste eest.

Selliste suurte lubaduste jaoks pole head alust.

Palju ausam on öelda, et astelpaju sisaldab mitmeid väärtuslikke toitaineid ja bioaktiivseid ühendeid ning sobib hästi mitmekesise toitumise juurde.

Milline säilitusviis on kõige parem?

See sõltub sellest, mida soovid.

Värske mari – kõige vähem töödeldud, aga säilib lühikest aega.

Külmutamine – üks mugavamaid viise pikemaks säilitamiseks.

Püree – lihtne hiljem kasutada, eriti portsjonitena külmutades.

Mahl – mugav, kuid võib vajada lahjendamist ning töötlemine ja säilitamine vähendavad aja jooksul osa C-vitamiinist.

Moos – säilib hästi ja maitseb paljudele, kuid kuumutamise tõttu ei tasu seda käsitleda samamoodi nagu värsket marja.

Kõige mõistlikum võib olla kasutada mitut meetodit korraga.

Sügis ongi hea aeg astelpajule uuesti võimalus anda

Astelpaju on veidi ebamugav mari.

Seda on tüütu korjata.

See on väga hapu.

Seemned ja kestad võivad pürees häirida.

Aga just see intensiivne maitse tähendab, et väikestest kogustest jätkub kauaks.

Paar külmutatud astelpajukuubikut smuutisse või lusikatäis püreed hommikupudrule annab täiesti teistsuguse maitse.

Ja kui põõsas on septembris oranže marju täis, pole vaja kogu saaki ühe nädalavahetusega mahlaks või moosiks keeta.

Osa võib lihtsalt külma panna.

Nii saab sügisest marjahooajast midagi võtta ka keset talve.

Kokkuvõttes

Astelpaju on üks toitainerikkamaid Eestis kasvatatavaid marju ning selle kõrge C-vitamiini sisaldus pole ainult rahvajutt.

Samas sõltub täpne toitainesisaldus sordist, kasvukohast ja töötlemisest ning astelpaju ei tasu muuta järjekordseks „imerohuks“.

Kõige praktilisem on kasutada seda nagu teisi hooajalisi marju:

• söö natuke värskelt;
• külmuta osa;
• tee püreed või mahla;
• valmista soovi korral moosi;
• kasuta nii magusas kui ka soolases toidus.

Sügisel korjatud väike oranž mari võib niimoodi jätkuda terveks talveks.

Allikad

Food Research International / PubMed – Why is sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.) so exceptional? A review

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32466930/

PubMed – Phytochemistry, health benefits, and food applications of sea buckthorn: A comprehensive review

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36562043/

PubMed – Vitamin C content in sea buckthorn berries and related products: storage stability and processing effects

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19021790/

PubMed – Nutritional value of fruits after fast freezing and cold storage

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29381286/

PubMed – Drying sea buckthorn berries: effects on ascorbic acid and other compounds

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36845045/