Beebi hammaste tulek: millal see algab ja kuidas last aidata?

Esimeste hammaste tulek on üks neist arenguetappidest, mida vanemad sageli pikalt ootavad – ja vahel ka pelgavad. Mõnel beebil ilmub esimene hammas peaaegu märkamatult, teisel muutuvad igemed tundlikuks, suureneb ilastamine ja tekib tugev soov kõike suhu panna.

Oluline on teada, et hammaste tuleku aeg ja kulg võivad lastel märgatavalt erineda. Ühe lapse esimene hammas võib ilmuda üsna vara, teisel märksa hiljem, ilma et see tingimata tähendaks probleemi.

Millal esimene hammas tavaliselt tuleb?

Paljudel beebidel algab hammaste lõikumine umbes 4.–7. elukuu paiku, kuid varieeruvus on suur. Sageli ilmuvad esimesena alumised või ülemised keskmised lõikehambad.

Seega ei tasu muretseda pelgalt selle pärast, et kuuekuusel lapsel pole veel hammast näha.

Hammaste lõikumise aega mõjutavad muu hulgas pärilikud erinevused ning arengutempo.

Millised märgid võivad hammaste tulekuga kaasneda?

Tüüpilisemad märgid on:

• suurenenud ilastamine;
• soov midagi närida;
• tundlikud või veidi turses igemed;
• kerge rahutus;
• igemete hõõrumine.

American Academy of Pediatricsi vanematele mõeldud juhendi järgi on kõige tüüpilisemad just ilastamine, närimisvajadus ja igemete tundlikkus.

Kõigil lastel ei pruugi neid sümptomeid üldse olla.

Kas palavik tuleb hammaste tulekust?

Siin tasub olla ettevaatlik.

Hammaste lõikumine ei tohiks põhjustada kõrget palavikku. HealthyChildren rõhutab, et palavikku, kõhulahtisust, nohu või tugevat nutmist ei tohiks automaatselt hammaste tuleku arvele kirjutada. Vastasel juhul võib mõni päris haigus jääda tähelepanuta.

Kui lapsel on selge palavik, ta on väga loid, keeldub joomast või tundub haiglane, tasub põhjusena kaaluda midagi muud kui ainult hammaste tulekut.

Kuidas igemeid rahustada?

Üks lihtsamaid võtteid on igemete õrn masseerimine.

Pese käed korralikult ning hõõru tundlikku kohta puhta sõrmega mõne aja jooksul õrnalt. Surve võib ebamugavust vähendada.

Aidata võib ka jahe närimisrõngas.

Oluline on, et see oleks jahutatud, mitte sügavkülmast kivikõvaks külmutatud. Liiga kõva külmunud ese võib igemeid hoopis kahjustada.

Mida võib lapsele närimiseks anda?

Sobida võivad:

• beebidele mõeldud närimisrõngad;
• jahe puhas niiske pesulapp;
• vanusele sobivad närimislelud.

Kontrolli alati, et ese oleks piisavalt suur ega saaks lapsele kurku sattuda.

Närimisvahendeid tasub regulaarselt pesta ja kontrollida, et need poleks katki.

Hammaste tuleku geelidega tasub ettevaatlik olla

Igemeid tuimestavaid geele ei tasu kasutada lihtsalt harjumusest.

HealthyChildren hoiatab, et mõned tuimestavad geelid võivad olla imikutele ohtlikud ning soovitab eelistada turvalisemaid võtteid, nagu igemete masseerimine ja sobiv närimisrõngas.

Samuti ei soovitata merevaigust närimiskeesid. Nende tõhususe kohta pole head tõendust ning kaelakee võib tekitada lämbumis- või kägistamisohu.

Millal peaks kindlasti arstiga ühendust võtma?

Arstiga tasub nõu pidada, kui:

• lapsel on selge või kõrge palavik;
• laps tundub väga haige või loid;
• ta ei joo piisavalt;
• nutt on ebatavaliselt tugev või pikaajaline;
• tekivad muud sümptomid, mida hammaste tulekuga tavaliselt ei seostata;
• vanem lihtsalt tunneb, et midagi pole korras.

Hammaste tulek võib põhjustada ebamugavust, kuid seda ei tasu kasutada seletusena kõigile beebi vaevustele.

Millal tuleb hakata hambaid pesema?

Niipea, kui esimene hammas igemest nähtavale ilmub, tasub alustada selle regulaarset puhastamist.

ADA soovitab imiku hambaid pesta kaks korda päevas pehme väikese hambaharjaga. Alla 3-aastase lapse puhul kasutatakse fluoriga hambapastat väga väikeses koguses – umbes riisitera suurune määrdekiht.

Ehk esimese hamba ilmumine ei ole lihtsalt tore arengusündmus – sellest hetkest algab ka päris hambahooldus.

Millal võiks toimuda esimene hambaarstivisiit?

AAPD ja ADA soovituste järgi võiks lapsel olla esimene hambaarstikontroll esimese hamba ilmumise järel ja hiljemalt esimese eluaasta jooksul.

Esimese visiidi mõte pole tavaliselt ravida, vaid:

• hinnata hammaste ja suu seisundit;
• rääkida vanemaga puhastamisest;
• hinnata kaarieseriski;
• anda nõu toitumise ja joogiharjumuste kohta.

Kas kõik hambad tulevad korraga?

Ei.

Piimahambad lõikuvad järk-järgult mitme aasta jooksul. Esimesed hambad ilmuvad tavaliselt esimesel eluaastal ning kogu piimahammaste komplekt kujuneb välja hiljem.

Seega võib hammaste tulekuga seotud närimisvajadust ja igemete tundlikkust esineda periooditi üsna pika aja jooksul.

Kuidas vanem saab olukorra enda jaoks lihtsamaks teha?

Kõige kasulikum on meeles pidada kolme asja:

• hammaste lõikumise ajastus võib olla väga erinev;
• kerge igemete tundlikkus ja närimisvajadus on tavalised;
• palavikku ja tugevaid haigussümptomeid ei tasu automaatselt hammaste tuleku arvele kirjutada.

Kui laps tundub muidu terve, võib piisata jahedast närimisrõngast, igemete õrnast masseerimisest ja kannatlikkusest.

Kokkuvõtteks

Beebi hammaste tulek on loomulik arenguetapp ning esimesed hambad ilmuvad paljudel lastel umbes poole aasta vanuses, kuid täiesti normaalne ajavahemik on laiem.

Tavalisemad märgid on ilastamine, närimisvajadus ja tundlikud igemed.

Last saab aidata jaheda närimisrõnga või õrna igememassaažiga. Kõrget palavikku, kõhulahtisust või väga halba enesetunnet ei tohiks aga pidada lihtsalt hammaste tulekuks.

Ja kohe esimese hamba ilmumisel tasub alustada ka regulaarset hambapesu.

Allikad ja edasi lugemine

HealthyChildren.org – When Does Teething Start?

HealthyChildren.org – Teething symptom guide

American Dental Association – Toothbrushes and infant tooth care

American Academy of Pediatric Dentistry – Early childhood oral health recommendations