Kogemus võib anda kellelegi äratundmist. Jaga oma lugu →
← Kõik artiklid

PÄRISJUTUD · Pere

Beebi käputamine: millal see algab ja kas seda saab toetada?

Millal hakkab beebi tavaliselt käputama ja kas muretseda, kui ta liigub teisiti või jätab käputamise vahele? Vaata, kuidas lapse liikumist turvaliselt toetada ja millal tasub nõu küsida.

Pärisjuttude toimetuse artikkel. See ei ole lugeja saadetud lugu. Artikli avaldamise on kinnitanud Pärisjuttude toimetus.
Beebi käputamine: millal see algab ja kas seda saab toetada?
Toimetuse illustratsioon · Pere

Beebi esimene iseseisev liikumine muudab koduse elu kiiresti. Veel hiljuti püsis laps enam-vähem sinna asetatud kohas, kuid ühel hetkel hakkab ta end kõhuli edasi lükkama, põlvedele tõusma või üle toa käputama.

Vanematel tekib sel ajal sageli kaks küsimust: millal peaks laps käputama hakkama ja kas teda saab kuidagi aidata?

Üht kindlat vanust, mil kõik beebid käputama peaksid, ei ole.

Millal beebi tavaliselt käputama hakkab?

Paljud beebid hakkavad käputama umbes 7.–10. elukuu vahel. Samas on laste areng väga erinev ning mõned hakkavad liikuma varem või hiljem.

Enne käputamist võib laps:

  • kõhuli olles kätele toetuda;
  • ümber pöörata;
  • istuma õppida;
  • end kõhuli edasi või tagasi lükata;
  • põlvedele ja kätele tõusta;
  • selles asendis edasi-tagasi õõtsuda.

Mõni beebi liigub alguses isegi tagurpidi, sest käed on jalgadest tugevamad. See võib olla täiesti tavaline arenguetapp.

Kõik beebid ei käputa ühtemoodi

Klassikaline käputamine tähendab liikumist kätel ja põlvedel, kuid see pole ainus viis.

Mõni laps:

  • roomab kõhu peal;
  • liigub istukil pepu peal;
  • tõmbab end käte abil edasi;
  • kasutab mõnda aega ebatavalist oma liikumisviisi.

Mõned lapsed jätavad klassikalise käputamise üldse vahele ning liiguvad hiljem edasi püsti tõusmise ja kõndimise juurde. Ameerika Lastearstide Akadeemia järgi ei ole käputamise vahelejätmine iseenesest probleem, kui laps liigub muul viisil ning kasutab keha mõlemat poolt koordineeritult.

Kas käputamise vahelejätmine põhjustab hiljem õpiraskusi?

Selle kohta liigub visalt üks vana müüt.

Mõnikord väidetakse, et laps, kes ei käputa, võib hiljem kogeda lugemis- või õppimisraskusi.

Selle väite toetuseks ei ole teaduslikku tõendusmaterjali. Ameerika Lastearstide Akadeemia sõnul ei tähenda käputamise vahelejätmine, et lapsel tekiks seetõttu hiljem lugemis- või õppimisprobleeme.

Seega ei ole mõtet last ainult selle hirmu tõttu käputama sundida.

Kas beebi käputamist saab toetada?

Jah, kuid pigem võimalusi pakkudes kui last mingisse kindlasse asendisse sundides.

Kõige kasulikum on anda beebile regulaarselt võimalus turvalisel põrandal vabalt liikuda.

Võid näiteks panna huvitava mänguasja natuke lapse käeulatusest kaugemale. See annab talle põhjuse proovida selleni jõuda.

AAP soovitab kasutada ka lihtsaid pehmeid takistusi, näiteks patju või diivanipatju, mille ümber või üle laps saab liikuda. Loomulikult peab täiskasvanu sellise mängu ajal kogu aeg läheduses olema.

Kõhuli olemisest on kasu juba varem

Käputamiseks vajalikud oskused hakkavad arenema ammu enne esimest päris käputamist.

Ärkveloleku ajal tehtav kõhuli olemine ehk tummy time aitab tugevdada kaela, selga ja õlavöötme lihaseid. NHS soovitab kõhuli olemisega alustada juba varakult ning aega järk-järgult suurendada.

Kui lapsele põrandal kõhuli olemine ei meeldi, võib proovida:

  • panna ta vanema rinnale või sülle;
  • asetada mänguasi tema ette;
  • rääkida või laulda talle;
  • teha korraga lühemaid harjutusi, kuid sagedamini.

Kõhuli olemist tehakse ainult siis, kui laps on ärkvel ja järelevalve all.

Ära sunni last käputamisasendisse

Lapse arengut pole vaja kiirendada jõuga.

Kui beebi pole veel valmis oma raskust kätel ja põlvedel kandma, ei anna tema pidev käputamisasendisse asetamine tingimata kiiremat tulemust.

Palju kasulikum on vaba põrandamäng, mille käigus laps saab ise proovida pööramist, sirutamist, istumist ja erinevaid liikumisviise.

Käputamise algus tähendab, et kodu tuleb üle vaadata

Kui laps hakkab iseseisvalt liikuma, muutuvad seni ohutuna tundunud asjad kiiresti kättesaadavaks.

Põrandatasandilt tasub üle kontrollida:

  • elektrijuhtmed;
  • pistikupesad;
  • väikesed esemed;
  • ravimid ja kemikaalid;
  • madalad kapid;
  • trepid;
  • teravad nurgad;
  • kuumad esemed;
  • lemmikloomade toit ja kausid.

Eriti ohtlikud on väikesed esemed, mida laps võib suhu panna. AAP toob eraldi välja näiteks nööppatareid, mündid ja õhupallitükid.

Trepp vajab erilist tähelepanu

Käputav laps võib trepi poole liikuda hämmastavalt kiiresti.

Trepi ülemisse ja alumisse otsa tuleks paigaldada korralik turvavärav ning last ei tohi trepil üksi mängima jätta.

Ka siis, kui laps on juba õppinud trepist üles või alla liikuma, vajab ta veel pikka aega täiskasvanu järelevalvet.

Kas sokid võivad käputamist segada?

Libedal põrandal võivad väga libedad sokid muuta liikumise raskemaks.

Kui kodu temperatuur lubab, võib laps turvalisel ja puhtal põrandal liikuda paljajalu või kasutada hästi istuvaid libisemisvastase tallaga sokke.

Oluline pole aga mingi konkreetne varustus, vaid see, et laps saaks vabalt oma käsi ja jalgu kasutada.

Millal tasub lapse arengust spetsialistiga rääkida?

Üksnes see, et laps ei käputa täpselt üheksa kuu vanuses, ei tähenda veel probleemi.

Pigem tuleb vaadata lapse arengut tervikuna.

NHS soovitab nõu küsida, kui laps 12 kuu vanuselt ei näita üldse märke iseseisva liikumise suunas. AAP soovitab arstiga arutada olukorda ka siis, kui laps ei kasuta liikumisel keha mõlemat poolt võrdselt või tema liikumine tundub vanemale ebatavaline.

Samuti tasub nõu pidada, kui laps:

  • kaotab oskuse, mille oli juba omandanud;
  • kasutab üht kehapoolt märgatavalt vähem;
  • tundub liikumisel väga jäik või lõtv;
  • ei arene liikumises pikema aja jooksul edasi.

Vanema tähelepanekud on olulised ning kahtluse korral tasub neid perearsti või muu lapse arengut jälgiva spetsialistiga arutada.

Igal lapsel on oma liikumisviis

Beebide arengutabelid on kasulikud orientiirid, kuid neist ei maksa teha võistlust.

Üks laps käputab seitsmekuuselt, teine kümnekuuselt ning kolmas liigub mõnda aega pepu peal ega hakka klassikaliselt käputama üldse.

Olulisem on see, et lapse liikumisoskus areneb, ta saab oma ümbrust uurida ning kasutab oma keha järjest osavamalt.

Kokkuvõtteks

Paljud beebid alustavad käputamist umbes 7.–10. elukuu vahel, kuid täiesti normaalne areng võib välja näha väga erinev.

Lapsevanema parim abi on turvaline põrand, piisavalt vaba liikumisaega ja võimalus ise avastada.

Ja kui laps klassikalist käputamist üldse ei tee, ei tähenda see automaatselt, et midagi oleks valesti.

Allikad ja edasi lugemine

NHS – Baby moves and crawling

HealthyChildren.org / American Academy of Pediatrics – Movement Milestones: 8 to 12 Months

HealthyChildren.org – Does skipping crawling cause later reading problems?

MIDA SINA ARVAD?

Kuidas sinu beebi esimesena iseseisvalt liikuma hakkas?

1 inimene on kaasa mõelnud

Arutelu

0 kommentaari
Selle loo all pole veel kommentaare. Ole esimene, kes viisakalt kaasa mõtleb.

Ütle oma arvamus

Kõik kommentaarid vaatab enne avaldamist üle Pärisjuttude toimetus.
⚑ Teata selle loo probleemist