Eesti riigipühad ja riiklikud tähtpäevad – mida need tähendavad ja miks neid tähistatakse?

Eesti kalendris on palju päevi, mille juurde on märgitud mõni püha või tähtpäev.

Kõik neist ei tähenda aga sama asja.

Mõni on riigipüha ja puhkepäev.

Mõni on riiklik tähtpäev, kuid tavaline tööpäev.

Mõni on lipupäev.

Ja ainult üks päev aastas kannab Eestis ametlikult rahvuspüha nimetust.

Seetõttu tasub need mõisted lahti võtta.

Mis vahe on rahvuspühal, riigipühal ja riiklikul tähtpäeval?

Kõige lihtsamalt:

Rahvuspüha on Eestis 24. veebruar ehk iseseisvuspäev ja Eesti Vabariigi aastapäev.

Riigipühad on seaduses määratud pühad, mis on ühtlasi puhkepäevad.

Riiklikud tähtpäevad on samuti seadusega määratud päevad, kuid need ei ole automaatselt vabad päevad.

Lipupäevad on päevad, mil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad Eesti lipu. Osa lipupäevi kattub riigipühade ja riiklike tähtpäevadega, kuid kõik tähtpäevad ei ole lipupäevad.

Eestis on üks rahvuspüha

Eestis on seaduse järgi üks rahvuspüha:

24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

See on ka puhkepäev.

24 veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti iseseisvusmanifest ning Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistatakse sellest kuupäevast lähtudes.

Rahvuspüha suhtes rakendatakse seadustes samu reegleid nagu riigipühade puhul.

1. jaanuar – uusaasta

Aasta esimene päev on riigipüha ja puhkepäev.

1. jaanuar tähistab uue kalendriaasta algust.

Eesti vanemas rahvapärimuses on aasta algusega seotud ka nääripäeva nimetus.

Uusaastale eelnevat tööpäeva lühendatakse seaduse järgi kolme tunni võrra.

Suur reede – liikuv püha

Suurel reedel pole igal aastal sama kuupäeva.

See on kristlik püha, mil meenutatakse Jeesuse Kristuse ristilöömist ja surma.

Suur reede langeb alati ülestõusmispühadele eelnevale reedele.

Eestis on suur reede riigipüha ja puhkepäev.

Ülestõusmispühade esimene püha – liikuv püha

Ülestõusmispühad on kristliku kalendri üks olulisemaid pühi.

Esimesel ülestõusmispühal tähistatakse Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist.

Kuupäev muutub igal aastal.

Püha langeb pühapäevale.

Eesti rahvapärimuses kasutatakse ka nimetusi lihavõtted ja munadepühad.

1. mai – kevadpüha

1. mai on Eestis riigipüha ja puhkepäev.

Seaduses kannab päev nimetust kevadpüha.

Rahvakalendris seostub 1. mai kevade saabumise ning volbripäevaga.

Tähistamine algab paljudes kohtades juba 30. aprilli ehk volbriõhtuga.

Nelipühade esimene püha – liikuv püha

Nelipühad on kristlik püha, mida tähistatakse 50 päeva pärast ülestõusmispühi.

Kristlikus traditsioonis meenutatakse sellega Püha Vaimu väljavalamist apostlitele.

Eesti rahvakalendris on nelipühi nimetatud ka suvistepühadeks.

Nelipühade esimene püha on Eestis riigipüha ja langeb alati pühapäevale.

23. juuni – võidupüha

Võidupüha on Eesti riigipüha ja puhkepäev.

Kuupäev on seotud 23. juuniga 1919, mil Eesti väed saavutasid Võnnu lahingus Landeswehri üle olulise võidu.

Võidupüha tähistamisega seostatakse Eesti kaitsetahet ja Vabadussõja võitu.

Üks tuntumaid traditsioone on võidutule saatmine üle Eesti.

24. juuni – jaanipäev

Jaanipäev on üks Eesti vanemaid ja tuntumaid rahvakalendri pühi.

See langeb kohe võidupüha järel.

Jaanipäeva tähistamine on seotud suvise pööripäeva, valguse, lõkete ja suviste rahvakommetega.

Eestis tähistatakse kõige suurem osa jaanipäevast tegelikult juba 23. juuni õhtul ehk jaaniõhtul.

Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

20. august – taasiseseisvumispäev

20 august on riigipüha ja puhkepäev. Augustis 1991 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse taastamise kohta.

Päev meenutab iseseisva Eesti Vabariigi taastamist pärast Nõukogude okupatsiooni.

24. detsember – jõululaupäev

Jõululaupäev on Eestis riigipüha ja puhkepäev.

Paljude perede jaoks on just jõululaupäev jõulude kõige olulisem päev.

Sel päeval kogunetakse perega, süüakse jõulutoite, käiakse surnuaias ning mõnes peres ka kirikus.

Jõululaupäev lisati Eestis riigipühade hulka 2005. aastal.

25. detsember – esimene jõulupüha

Esimene jõulupüha on riigipüha ja puhkepäev.

Kristlikus traditsioonis tähistatakse Jeesuse Kristuse sündi.

Rahvakalendris on jõuluaeg palju vanemate talviste pööripäevakommetega kokku kasvanud.

26. detsember – teine jõulupüha

Ka teine jõulupüha on Eestis riigipüha.

Seda päeva tuntakse kristlikus traditsioonis ka püha Stefanose päevana, kuigi Eestis kasutatakse tavaliselt lihtsalt nimetust teine jõulupüha.

Paljude jaoks on see rahulik jõulude jätkupäev, mil külastatakse sugulasi või puhatakse.

Mitu riigipüha Eestis siis kokku on?

Lisaks ühele rahvuspühale on Eestis 11 riigipüha.

Kõik need on seaduse järgi puhkepäevad.

Osa langeb igal aastal samale kuupäevale, osa sõltub kirikukalendrist ja liigub aastati.

Riiklikud tähtpäevad ei tähenda automaatselt vaba päeva

Riiklike tähtpäevade nimekiri on riigipühadest erinev.

Need päevad on ametlikult seaduses nimetatud, kuid tavaliselt on tegemist tavalise tööpäevaga.

Praegu on Eestis järgmised riiklikud tähtpäevad.

6. jaanuar – kolmekuningapäev

Kolmekuningapäev lõpetab traditsiooniliselt jõuluaja.

Kristliku pärimuse järgi meenutatakse kolme targa saabumist Jeesuslapse juurde.

Eestis on sellega seotud ka vana komme jõulukaunistused ära võtta.

30. jaanuar – eesti kirjanduse päev

Eesti kirjanduse päev on üks uuemaid riiklikke tähtpäevi.

Kuupäev on valitud Anton Hansen Tammsaare sünnipäeva järgi.

Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.

Päeva eesmärk on väärtustada eesti kirjandust ja kirjanike loomingut.

30 jaanuar on ka ametlik lipupäev.

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

2 veebruaril 1920 allkirjastati Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahuleping.

Sellega lõppes Eesti jaoks Vabadussõda ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.

2 veebruar on ka lipupäev.

14. märts – emakeelepäev

Emakeelepäeva tähistatakse eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.

Peterson sündis 14. märtsil 1801.

Päev juhib tähelepanu eesti keelele, selle kasutamisele ja säilimisele.

14 märts on lipupäev.

Maikuu teine pühapäev – emadepäev

Emadepäev on riiklik tähtpäev.

Selle kuupäev muutub igal aastal, sest seda tähistatakse maikuu teisel pühapäeval.

Päev on pühendatud emadele ja emadusele.

Emadepäev on samuti lipupäev.

1. juuni – lastekaitsepäev

Lastekaitsepäev on pühendatud laste heaolule, õigustele ja turvalisele kasvukeskkonnale.

Eestis lisati 1. juuni riiklike tähtpäevade hulka 2020. aastal.

See on ka lipupäev.

4. juuni – Eesti lipu päev

4 juuni tähistab Eesti sinimustvalge lipu ajalugu. Juunis 1884 pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.

Hiljem kujunesid samad värvid Eesti rahvusvärvideks ning riigilipuks.

Loomulikult on Eesti lipu päev ka lipupäev.

14. juuni – leinapäev

14 juuni on seotud 1941. aasta juuniküüditamise mälestusega.

Sel päeval küüditasid Nõukogude võimud Eestist vägivaldselt tuhandeid inimesi.

Leinapäeval heisatakse Eesti lipp leinalipuna.

Seadus sätestab ka, et sel päeval ei korraldata leinaga sobimatuid avalikke üritusi.

23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

23 august on Euroopa ajaloos sümboolne kuupäev. Augustis 1939 sõlmisid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti.

Selle salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning mõjutas otseselt ka Eesti saatust.

Päeval mälestatakse totalitaarsete režiimide ohvreid.

Septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev

Vanavanemate päev on pühendatud vanaemadele, vanaisadele ja eri põlvkondade sidemetele.

Päev lisati Eesti riiklike tähtpäevade hulka 2010. aastal.

See on ka lipupäev.

22. september – vastupanuvõitluse päev

Vastupanuvõitluse päev meenutab Eesti inimeste vastupanu okupatsioonivõimudele.

22 september seostub 1944. aasta sündmustega, mil Saksa väed Eestist taganesid ja Nõukogude väed Tallinna jõudsid.

Päeva eesmärk on mälestada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid ja vastupanu osutanud inimesi.

1. oktoober – omavalitsuspäev

Omavalitsuspäev väärtustab kohalike omavalitsuste rolli Eesti riigis.

1. oktoobril 1866 jõustus Eesti- ja Liivimaa kubermangudes vallakogukonna seadus, mida peetakse üheks Eesti kohaliku omavalitsuse arengu oluliseks verstapostiks.

Riiklikuks tähtpäevaks sai omavalitsuspäev 2018. aastal.

Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev

Hõimupäev on pühendatud soome-ugri rahvastele, keeltele ja kultuuridele.

Eestlased kuuluvad koos soomlaste, ungarlaste ja paljude väiksemate rahvastega soome-ugri keelerühma.

Hõimupäev on ühtlasi lipupäev.

2. november – hingedepäev

Hingedepäev on mälestamise päev.

Traditsiooniliselt meenutatakse surnud lähedasi ning süüdatakse küünlaid kodudes ja kalmistutel.

Eesti rahvapärimuses kuulub see laiemasse hingedeaja traditsiooni.

Hingedepäev ei ole puhkepäev.

Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Isadepäev on pühendatud isadele ja isadusele.

Seda tähistatakse novembri teisel pühapäeval.

Isadepäev on ka ametlik lipupäev.

16. november – taassünni päev

Taassünni päev meenutab 16. novembrit 1988.

Sel päeval võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Eesti NSV seadused liiduseaduste suhtes ülimuslikuks.

See oli üks olulisi samme Eesti iseseisvuse taastamise suunas.

Riiklik tähtpäev ja lipupäev pole sama asi

See on üks sagedasemaid segaduskohti.

Mõni riiklik tähtpäev on ühtlasi lipupäev.

Näiteks:

emakeelepäev;

emadepäev;

Eesti lipu päev;

lastekaitsepäev;

vanavanemate päev;

hõimupäev;

isadepäev.

Aga kõigi riiklike tähtpäevade puhul ei ole lipu heiskamine riigiasutustele kohustuslik.

Samuti leidub lipupäevi, mis ei ole pühade ja tähtpäevade seaduses riikliku tähtpäevana kirjas.

Näiteks 3. jaanuar on lipupäev

3 jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.

See on Eesti lipu seaduse järgi lipupäev, kuid ei kuulu pühade ja tähtpäevade seaduses riiklike tähtpäevade loetellu.

See näitab hästi, miks mõisted ei ole täielikult kattuvad.

23. aprill – veteranipäev

Veteranipäev on samuti ametlik lipupäev.

Sellega tunnustatakse Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi.

See ei ole riigipüha ega seaduses nimetatud riiklik tähtpäev.

9. mai – Euroopa päev

9 mai tähistab Euroopa koostööd ja Euroopa Liidu kujunemise algust.

Päev on Eestis ametlik lipupäev.

Ka Euroopa päev ei ole riigipüha.

1. september – teadmistepäev

1 september on Eestis traditsiooniliselt kooliaasta algus.

Eesti lipu seaduse järgi on teadmistepäev lipupäev.

See pole aga riigipüha ega vaba päev.

Millal peab eraisik Eesti lipu heiskama?

Kõik lipupäevad ei tähenda automaatselt, et iga eramu juures peab lipp lehvima.

Üldistel lipupäevadel on lipu heiskamise kohustus eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel.

Mõnel päeval on lipu heiskamine ette nähtud laiemalt.

Eraisik võib Eesti lipu heisata ka muudel päevadel, järgides lipu kasutamise reegleid ja head tava.

Kui kaua lipp üleval on?

Üldreegli järgi heisatakse Eesti lipp päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8 hommikul.

Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.

Jaaniööl Eesti lippu ei langetata.

Alaliselt heisatud lipp peab olema pimedal ajal valgustatud.

Miks osa pühi liigub?

Suur reede, ülestõusmispühad ja nelipühad sõltuvad kirikukalendrist.

Seetõttu ei ole neil igal aastal sama kuupäeva.

Ülestõusmispühade kuupäev määrab omakorda ka suure reede ja nelipühade aja.

Emadepäev, vanavanemate päev, hõimupäev ja isadepäev liiguvad samuti, kuid nende puhul määrab kuupäeva kindel nädalapäev ja kuu.

Kas riigipüha annab alati lisavaba päeva?

Riigipüha ise on puhkepäev.

Kui püha langeb nädalavahetusele, ei tähenda see Eestis üldjuhul automaatselt seda, et järgmine tööpäev muutub vabaks.

Seetõttu võib vabade päevade arv kalendris aastati pisut erinevalt tunduda.

Mõne püha eel on tööpäev lühem

Töölepingu seaduse järgi lühendatakse kolme tunni võrra tööpäeva, mis eelneb:

uusaastale;

Eesti Vabariigi aastapäevale;

võidupühale;

jõululaupäevale.

Seetõttu on 31. detsember, 23. veebruar, 22. juuni ja 23. detsember tavapäraselt lühendatud tööpäevad, kui need langevad inimese tööpäevale.

Eesti kalender ühendab väga erineva päritoluga päevi

Meie ametlikus kalendris seisavad kõrvuti väga erinevad traditsioonid.

Kristlikud pühad.

Eesti riigi ajaloo tähtpäevad.

Rahvakalendri kombed.

Perekonda väärtustavad päevad.

Keele ja kultuuriga seotud tähtpäevad.

Okupatsioonide ohvrite mälestuspäevad.

Just seetõttu võib ühe kalendripäeva taga olla palju pikem lugu, kui nime järgi esmapilgul arvata võiks.

Kõige lihtsam meelespea

Kui kalendris on märge riigipüha, on see seaduse järgi puhkepäev.

Kui kirjas on riiklik tähtpäev, ei tähenda see automaatselt vaba päeva.

Kui päev on lipupäev, puudutab see Eesti lipu heiskamist.

Ja kui räägitakse Eesti rahvuspühast, mõeldakse ainult üht päeva:

24. veebruari.

Allikad ja edasi lugemine

• Riigi Teataja – Pühade ja tähtpäevade seadus: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/120122022005
• Riigi Teataja – Eesti lipu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/ELS
• Riigikantselei – Rahvus- ja riigipühad: https://riigikantselei.ee/riiklikud-sumbolid-preemiad-ja-tahtpaevad/puhad-ja-tahtpaevad/riigipuhad