Hiired ja rotid majas: miks nad närivad juhtmeid ja kuidas neist lahti saada?

Öösel kostab seina tagant krabinat. Köögikapis on toidupakendil väike auk. Põrandaliistu ääres lebavad tumedad terakesed ja kuuri nurgast tuleb imelik lõhn.

Esimene kahtlus on sageli õige:

majas võivad olla hiired või rotid.

Närilised ei ole ainult ebameeldivad külalised. Nad võivad rikkuda toitu, närida ehitusmaterjale ja isolatsiooni ning pääseda kohtadesse, kuhu inimene peaaegu kunagi ei vaata.

Eriti ebameeldiv probleem on elektrijuhtmete närimine.

Samas ei lahenda olukorda tavaliselt lihtsalt ühe hiire püüdmine. Kui sissepääs ja toiduallikas jäävad alles, võib probleem kiiresti tagasi tulla.

Kuidas aru saada, et majas on hiired või rotid?

Närilist ennast ei pruugi üldse näha.

Sageli annavad tema kohalolekust esimesena märku:

• väljaheited;
• närimisjäljed;
• katki näritud toidupakendid;
• krabistamine seintes või lae vahel;
• pesamaterjal;
• tugevam omapärane lõhn;
• jäljed tolmus;
• kahjustatud juhtmed või isolatsioon.

CDC toob näriliste olemasolu tüüpiliste märkidena välja just väljaheited ja närimisjäljed.

Hiired ja rotid tegutsevad palju hämaras ning öösel, mistõttu võib loom ise pikaks ajaks märkamatuks jääda.

Hiir pääseb läbi üllatavalt väikese ava

Üks põhjus, miks hiirtest on raske lahti saada, on nende võime väga väikestest avadest läbi pääseda.

CDC järgi võib hiir mahtuda läbi umbes 6 millimeetri laiuse ava – sisuliselt pliiatsi jämedusest.

Kontrollida tasub eriti:

• torude läbiviike;
• köögikappide taguseid;
• ventilatsiooniavasid;
• välisuste alumisi servi;
• vundamendi pragusid;
• elektrikaablite läbiviike;
• pööningut;
• keldrit ja garaaži.

Kui hiir saab majja sisse, leiab ta sageli kiiresti ka koha, kus varjuda.

Miks hiired ja rotid üldse asju närivad?

Näriliste esihambad kasvavad pidevalt.

Seetõttu on närimine nende jaoks loomulik tegevus.

Nad võivad närida väga erinevaid materjale:

• puitu;
• pappi;
• plastikut;
• soojustusmaterjali;
• toidupakendeid;
• pehmemaid ehitusmaterjale;
• elektrijuhtmete isolatsiooni.

See tähendab, et juhtme närimine ei pruugi olla seotud sellega, et kaabel kuidagi „maitseks“.

Kaabel on lihtsalt üks materjal, mis nende liikumisteele satub.

Miks kaablite närimine on tõsine probleem?

Kui näriline kahjustab ainult juhtme väliskihti, ei pruugi midagi kohe juhtuda.

Probleem tekib siis, kui isolatsioon saab piisavalt kahjustada.

Paljastunud juht võib põhjustada:

• lühise;
• elektriseadme rikke;
• kaitsme rakendumise;
• elektrilöögi ohu;
• halvimal juhul tulekahju.

Seetõttu ei tohiks näriliste kahjustatud juhtmeid lihtsalt teibiga kinni mässida ja unustada.

Kui kaabel on nähtavalt läbi näritud või vaskjuhtmed paistavad, on mõistlik lasta kahjustus elektrikul üle vaadata.

Kus kaableid kõige sagedamini kahjustatakse?

Kõige ohtlikumad kohad on sageli need, mida inimene ise ei näe.

Näiteks:

• pööning;
• vahelagi;
• kipsseina sisemus;
• köögikappide tagune;
• tehnoruum;
• garaaž;
• auto mootoriruum;
• panipaik.

Kui närilisi on majas olnud pikemalt ja elektrisüsteem hakkab käituma kummaliselt, tasub mõelda ka varjatud juhtmekahjustusele.

Kas üks hiir tähendab, et neid on rohkem?

Mitte tingimata.

Aga ühe hiire nägemist ei tasu ka ignoreerida.

Kui kodus leidub pidevalt uusi väljaheiteid, närimisjälgi või öist liikumist, viitab see sellele, et loom kasutab hoonet aktiivselt.

Eriti oluline on jälgida, kas värskeid jälgi tekib juurde ka pärast püüniste paigaldamist.

Üks juhuslikult tuppa sattunud hiir ja majja sisse seadnud näriliste probleem on kaks erinevat olukorda.

Esimene samm ei ole püünis, vaid sissepääsu leidmine

Kõige püsivam lahendus on takistada uutel närilistel majja pääsemist.

CDC soovitab otsida ja sulgeda kõik praod ning avad nii maja sees kui väljas. Väikeste avade puhul võib kasutada näiteks metallvilla koos tihendusmaterjaliga; suuremate kohtade puhul metalli, võrku või muud närimiskindlamat materjali.

Ainult montaaživahust ei pruugi alati piisata, sest näriline võib pehmemast materjalist läbi närida.

Erilist tähelepanu vajavad kohad, kus torud ja juhtmed läbivad seina.

Võta ära ka põhjus, miks näriline tahab sinu juures elada

Näriline otsib kolme asja:

toitu, vett ja varjualust.

Kui need kõik on lihtsalt kättesaadavad, on majast väga hea elukoht saanud.

CDC soovitab hoida toitu tugevates hästi suletavates plast-, klaas- või metallnõudes ning mitte jätta lemmikloomatoitu ööseks välja. Samuti tasub prügikast hoida suletuna ja mahakukkunud toit kiiresti koristada.

Probleemiks võivad olla isegi väikesed kogused:

• koeratoit;
• linnuseemned;
• leivapuru;
• pähklid;
• kuivained lahtises pakendis.

Hiire jaoks pole vaja lauale jäänud tervet võileiba.

Milline püünis on kodus kõige mõistlikum?

CDC soovitab kodustes tingimustes näriliste arvukuse vähendamiseks eelkõige klassikalist löökpüünist ehk snap trap'i.

Oluline on kasutada õiget suurust:

• hiirele hiirepüünis;
• rotile rotipüünis.

Püünis asetatakse tavaliselt seina äärde, sest närilised liiguvad sageli mööda seinu, mitte keset avatud ruumi.

CDC soovitab panna söödaga otsa seina poole nii, et püünis paikneb seinaga T-kujuliselt.

Kui kodus on lapsi või lemmikloomi, peab püünise paigutus olema selline, et nad sellele ligi ei pääseks.

Aga eluspüügilõks?

Esmapilgul tundub see kõige humaansem lahendus.

Püüad hiire elusalt kinni ja viid õue.

Praktikas pole asi päris nii lihtne.

CDC ei soovita koduse näriliste tõrje puhul eluspüügilõkse, muu hulgas seetõttu, et lõksus olev loom võib stressi tõttu urineerida ja suurendada kokkupuudet näriliste eritistega.

Lisaks ei lahenda eluspüük sissepääsu probleemi.

Kui auk jääb alles, võib tulla järgmine hiir.

Liimpüünis tundub lihtne, kuid sellel on tõsine probleem

Liimpüünis on plaat, mille pinnale sattunud loom jääb kinni.

See võib tunduda mugav:

ei mingit vedru, mürki ega keerulist mehhanismi.

Aga loom ei sure tavaliselt kiiresti.

RSPCA kirjeldab juhtumeid, kus kinni jäänud näriline vigastab põgenemiskatsel nahka või luid ning võib jääda tundideks kannatama. Loom võib surra lõpuks vedelikupuuduse, kurnatuse või nälja tõttu.

CDC soovitab samuti liimpüüniseid mitte kasutada.

Kas liimpüünised on Eestis keelatud?

Siin tuleb teha oluline vahe.

Näiteks Inglismaal on avalikkuse liimpüüniste kasutamist tugevalt piiratud, kuid seda reeglit ei saa automaatselt Eestile üle kanda.

Eesti loomakaitseseadus sätestab üldpõhimõtte, et loomale ei tohi põhjustada välditavaid füüsilisi või vaimseid kannatusi, välja arvatud seaduses ette nähtud juhtudel.

Küll aga saab täiesti põhjendatult öelda, et liimpüünised tekitavad loomade heaolu seisukohast suuri probleeme ning mitmed tervise- ja loomakaitseorganisatsioonid soovitavad neid vältida.

Aga närimismürk?

Mürk võib tunduda lihtsa lahendusena, eriti kui närilisi on palju.

Sellega kaasnevad aga omad probleemid.

Mürgitatud näriline võib minna surema:

• seina sisse;
• põranda alla;
• pööningule;
• mujale ligipääsmatusse kohta.

Lisaks võivad mürgitatud närilist süüa kassid, röövlinnud või muud loomad.

EPA toobki rodentitsiidide ühe probleemina välja sekundaarse mürgistuse riski loomadele, kes söövad mürki saanud närilist.

Kui mürki kasutatakse, tuleb täpselt järgida toote juhiseid ning arvestada laste ja lemmikloomade ohutusega.

Suurema probleemi puhul on mõistlikum pöörduda professionaalse kahjuritõrje poole.

Rott ja hiir ei käitu päris ühtemoodi

Hiir on väiksem ja suudab väga kitsastest kohtadest läbi pääseda.

Rott on suurem, tugevam ja võib tekitada märksa jõulisemaid kahjustusi.

Ka püünised peavad olema erineva suurusega.

Rott võib olla uute objektide suhtes ettevaatlikum ning vältida värskelt paigaldatud püünist. Seetõttu võib tõrje võtta rohkem aega.

Kui jäljed on suured või näed juba rotte päevasel ajal, võib probleem olla ulatuslikum kui ühe hiire puhul köögikapis.

Kas kass lahendab hiireprobleemi?

Vahel küll.

Aga sellele ei saa lootma jääda.

Mõni kass on suurepärane hiirekütt.

Teine vaatab hiirt täiesti rahulikult pealt.

Ja isegi hea hiirepüüdja ei sulge maja vundamendis olevat kuuemillimeetrist ava.

Seetõttu on kõige olulisem endiselt:

sissepääsude sulgemine + toidu eemaldamine + vajadusel püünised.

Näriliste väljaheiteid ei tasu lihtsalt tolmuimejaga kokku tõmmata

See on oluline koht, mida sageli ei teata.

Kuivanud väljaheiteid ja pesamaterjali ei ole hea lihtsalt kuivalt pühkida või tolmuimejaga üles tõmmata, sest nii võivad saasteosakesed õhku paiskuda.

CDC soovitab näriliste jäätmete koristamisel kasutada märgpuhastust ja desinfitseerimist ning vältida nende kuivalt ülespühkimist.

Kasuta kindaid ning pese pärast käed.

Kui väljaheiteid ja pesamaterjali on palju, tasub järgida põhjalikumaid ohutusjuhiseid või kasutada professionaalset puhastust.

Millal peaks kutsuma kahjuritõrje?

Professionaalist võib abi olla, kui:

• närilisi nähakse pidevalt;
• püünised ei vähenda probleemi;
• närilised liiguvad seinte või lagede sees;
• sissepääsu pole võimalik leida;
• rotid on asunud elama hoone konstruktsioonidesse;
• tegemist on kortermaja ühise probleemiga;
• närilisi leidub toidukäitlemise ruumides;
• kahjustatud võivad olla elektrijuhtmed.

Sellisel juhul võib ühe püünise panemine köögikapi taha olla liiga väike lahendus.

Kõige tähtsam on probleemile õiges järjekorras läheneda

Närilise nägemisel on lihtne keskenduda ainult loomale.

Tegelik küsimus on aga:

kuidas ta sisse sai ja miks ta sinna jäi?

Kõige mõistlikum järjekord on:

1. leia võimalikud sissepääsud;
2. sulge need närimiskindla materjaliga;
3. eemalda kättesaadav toit ja vesi;
4. paiguta sobivad püünised;
5. kontrolli, kas värskeid jälgi tekib juurde;
6. vaata üle võimalikud juhtme- ja muud kahjustused.

Kui tegeleda ainult neljanda punktiga, võib probleem mõne aja pärast lihtsalt otsast alata.

Ja kaabel?

Kui majas on hiiri või rotte olnud, tasub eriti vanemas hoones vaadata kriitilise pilguga kohtadesse, kus elektrijuhtmed on nähtavad.

Närimisjälg iseenesest võib olla väike.

Tagajärg ei pruugi olla.

Seetõttu on üks mõistlik reegel:

kui näriline on juhtme isolatsiooni kahjustanud, ära eelda, et asi on ainult kosmeetiline.

Elektrisüsteemi puhul tasub kahtluse korral kutsuda elektrik.

Hiir võib olla väike.

Aga tema tekitatud kahju ei pea seda olema.

Allikad

CDC – Controlling Wild Rodent Infestations

https://www.cdc.gov/healthy-pets/rodent-control/

CDC – How to Seal Up to Prevent Rodents

https://www.cdc.gov/healthy-pets/rodent-control/seal-up.html

CDC – How to Trap Up to Remove Rodents

https://www.cdc.gov/healthy-pets/rodent-control/trap-up.html

RSPCA – Humane wildlife deterrents and glue traps

https://www.rspca.org.uk/adviceandwelfare/wildlife/deterrents

Riigi Teataja – Loomakaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/

U.S. EPA – Restrictions on Rodenticide Products

https://www.epa.gov/rodenticides/restrictions-rodenticide-products