Kas AI peab ütlema, et see on AI? Uus läbipaistvusnõue jõuab tavakasutajani

Kujuta ette, et kirjutad klienditoele ja saad asjaliku vastuse. Alles hiljem selgub, et sinuga ei rääkinud inimene. Või näed sotsiaalmeedias videot poliitikust, kes ütleb midagi jahmatavat, kuid tegelikult pole seda hetke kunagi olnud.

Nendes olukordades pole küsimus ainult selles, kas tehisintellekti kasutamine on lubatud. Sama oluline on, kas inimesel on õigus kohe teada, et tema ees on AI või selle abil loodud sisu.

Euroopa Liidu tehisintellektimääruse läbipaistvusnõuded hakkavad kehtima 2. augustil 2026. Seda kuupäeva kinnitavad nii TTJA ülevaade kui ka Euroopa Komisjoni selgitus.

Vestlusrobot ei tohiks inimest teeselda

Kõige lihtsam põhimõte puudutab otse inimesega suhtlevat AI-d. Kui kasutaja vestleb tehisintellektisüsteemiga, tuleb talle üldjuhul teatada, et teisel pool on masin. Erand võib kehtida juhul, kui see on olukorda ja kasutaja teadmisi arvestades niigi ilmne.

See võib puudutada näiteks klienditeeninduse vestlusakent, digitaalset abilist või muud interaktiivset teenust. Juriidiliselt ei pane endale silti külge muidugi masin ise: teavitamise peab korraldama süsteemi pakkuja või kasutusele võtja.

Siin tundub läbipaistvus üsna arusaadav. Kui inimene arvab, et räägib töötajaga, võib ta valida teistsugused sõnad, jagada rohkem isiklikku infot või eeldada, et vestluspartner mõistab tema olukorda inimlikul moel. Väike teade vestlusaknas muudab vähemalt selle suhte ausamaks.

Millal peab AI loodud sisu olema märgistatud Eestis?

Piltide, heli, video ja teksti puhul on vastus keerulisem kui lihtne „alati“ või „mitte kunagi“.

Tehisintellektimääruse artikli 50 järgi peavad sünteetilist heli-, pildi-, video- või tekstisisu loovate süsteemide väljundid olema masinloetavas vormis märgistatud ning tuvastatavad AI abil looduna või muudetuna. See nõue on suunatud eelkõige tehnilise jälje loomisele.

Masinloetav märge ei pruugi aga tähendada suurt nähtavat kirja pildi servas. See võib olla tehniline tähistus, mida oskab tuvastada platvorm või muu süsteem, kuid mida inimene palja silmaga ei näe.

Just siin tekib tavakasutaja jaoks oluline vahe: kas piisab sellest, et sisu päritolu on tehniliselt kontrollitav, või peaks inimene nägema ka kohe arusaadavat silti?

Süvavõltsingu puhul peab teade jõudma inimeseni

Kui AI abil loodud või muudetud pilt, heli või video kujutab olemasolevaid inimesi, esemeid, kohti või sündmusi viisil, mida võiks ekslikult pidada ehtsaks, käsitleb määrus seda süvavõltsinguna. Sellise sisu avaldamisel tuleb selle tehislikust päritolust teada anda.

See puudutab palju enamat kui naljafiltrit. Usutavana mõjuv võltsitud kõne, sündmus või inimese tegevus võib mõjutada tema mainet ja vaataja arusaama tegelikkusest. Kunsti-, satiiri- ja muude sarnaste teoste puhul lubab määrus avalikustamist viisil, mis ei takista põhjendamatult teose kogemist, kuid teavitamise põhimõte jääb alles.

Ka AI kirjutatud tekst ei saa alati märkamatuks jääda

Eraldi nõue puudutab AI abil loodud või muudetud teksti, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada avalikkust avaliku huvi küsimustest. Sellisel juhul tuleb AI kasutamine avalikustada.

Samas pole tegemist reegliga, mille järgi peaks iga AI abil kohendatud uudis, arvamus või selgitus automaatselt kandma silti. Määruses on erand olukorraks, kus tekst on läbinud inimese kontrolli või toimetamise ning füüsiline või juriidiline isik kannab selle avaldamise eest toimetuslikku vastutust.

See erinevus on sisuline. Üks asi on avaldada masinast tulnud tekst seda sisuliselt kontrollimata. Teine asi on kasutada AI-d töövahendina, kuid lasta inimesel väited üle kontrollida, teksti muuta ja avaldatud tulemuse eest vastutada.

Euroopa Komisjoni juhend täpsustab artikli 50 kohustuste praktilist rakendamist. See on oluline, sest ühe sõna „AI“ lisamisest ei pruugi piisata, kui märge on peidetud, ebaselge või jõuab kasutajani alles pärast seda, kui eksitav sisu on juba oma mõju avaldanud.

Märge ei ütle veel, kas sisu saab usaldada

„AI loodud“ ei tähenda automaatselt, et sisu on vale. Inimese kirjutatud tekst võib sisaldada vigu ning AI abil tehtud pilt võib olla täiesti süütu illustratsioon. Samuti ei tõesta sildi puudumine, et kõik ekraanil nähtav on ehtne.

Märgi mõte on anda inimesele kontekst: kas ta suhtleb masinaga, kas nähtut on tehislikult muudetud ja kas tal on põhjust sisu päritolu lähemalt kontrollida.

Kõige keerulisemaks jääb piir nähtava ja tehnilise teavitamise vahel. Selge silt aitab inimesel kohe otsustada, kuidas ta nähtusse suhtub. Liiga üldine märgistamine võib aga panna ühe nimetuse alla nii täielikult väljamõeldud video kui ka foto, millelt eemaldati AI-tööriistaga üks tolmutäpp. Just selle piiri üle hakkavad tõenäoliselt tekkima kõige praktilisemad vaidlused.

Allikad ja edasi lugemine

• TTJA: Tehisintellektisüsteemid
• Euroopa Liidu tehisintellektimäärus, määrus (EL) 2024/1689, artikkel 50 ja artikkel 113 (EUR-Lex)
• Euroopa Komisjon: Guidelines on transparency obligations for providers and deployers of AI systems
• Euroopa Komisjon: Commission starts enforcing AI Act rules and new transparency requirements on 2 August

Mis sina arvad?

Kas sinu arvates peaks nähtav „AI loodud või muudetud“ märge olema igal AI abil töödeldud pildil ja tekstil või ainult siis, kui sisu võib inimest päriselt eksitada?