Kas suhtes võib olla saladusi või peab partner teadma kõike?

Kui sa mind päriselt usaldaksid, räägiksid mulle kõigest.“

See lause kõlab esmapilgul loogiliselt.

Paarisuhe peaks ju põhinema aususel.

Aga kas ausus tähendab tõesti seda, et partner peab teadma kõiki sinu mõtteid, varasema elu detaile, vestlusi, paroole ja asju, mida sa pole kellelegi rääkinud?

Või on ka väga lähedases suhtes lubatud omada täiesti isiklikku ruumi?

Piir privaatsuse ja saladuse vahel pole alati lihtne.

Privaatsus ja saladus pole päris sama asi

Privaatsus tähendab, et inimesel on midagi, mis kuulub tema enda sisemaailma.

Näiteks:

vestlus sõbraga;

päevik;

mõni ebakindlus;

varasem mälestus;

isiklik mõte, mida inimene ei tunne vajadust jagada.

Saladus tähendab sagedamini midagi, mida inimene teadlikult varjab, sest arvab, et partneri reaktsioon oleks teistsugune, kui ta tõde teaks.

Need kaks olukorda pole võrdsed.

Iga inimene vajab mingil määral privaatsust.

Aga teadlik varjamine võib hakata mõjutama usaldust.

Miks inimesed üldse partneri eest midagi varjavad?

Põhjused võivad olla väga erinevad.

Mõni kardab konflikti.

Mõni häbeneb.

Mõni kardab partneri hukkamõistu.

Mõni soovib vältida teise inimese haiget saamist.

Ja vahel varjatakse midagi lihtsalt sellepärast, et tõe rääkimine paljastaks käitumise, mida partner tõenäoliselt ei aktsepteeriks.

Kõik saladused pole seega moraalselt ega emotsionaalselt võrdsed.

Üllatussünnipäeva varjamine ja salajase võla varjamine pole sama asi.

Uuringud näevad saladuste ja suhte kvaliteedi vahel seost

Mitmes uuringus on partneri eest asjade varjamine olnud seotud madalama suhtes rahulolu, väiksema pühendumuse ja suurema konfliktiga. Ühes 14 päeva kestnud paaride päevikuuuringus seostus suurem enesevarjamine nii sama päeva kui ka järgmise päeva halvema suhtetundega.

Samas pole õige öelda, et iga saladus kindlasti suhte halvemaks teeb.

1. aasta nelja mõõtepunktiga uuring 609 täiskasvanu seas leidis, et inimesed olid oma saladustega rohkem hõivatud just kehvema, vähem usaldusliku ja vähem lähedase suhte korral. Uuring ei leidnud tugevat tõendit, et saladusest mõtlemine ise põhjustaks hilisemat suhte halvenemist.

Autorite järeldus oli huvitav: mõnikord võib saladus olla halva suhte sümptom, mitte selle põhjus.

Kõigest rääkimine pole samuti automaatselt tervislik

Suhtes võib tekkida teine äärmus.

„Meie vahel ei tohi mitte midagi privaatset olla.“

See võib tähendada nõudmist:

näita telefoni;

anna kõik paroolid;

ütle, kellega rääkisid;

loe ette sõbra saadetud sõnum;

selgita iga mõtet.

Selline täielik läbipaistvus võib tunduda usalduse märgina, kuid vahel on selle taga hoopis usaldamatus.

Kui inimene peab pidevalt tõestama, et tal pole midagi varjata, pole see tingimata lähedus.

See võib olla kontroll.

Kas partner peab teadma sinu telefoniparooli?

Ei ole olemas universaalset paarisuhtereeglit, mille järgi partneritel peavad olema teineteise paroolid.

Mõni paar teab neid täiesti praktilistel põhjustel.

Teised ei tea ja neil pole sellest probleemi.

Olulisem küsimus on:

miks parooli tahetakse?

Kui selleks, et vajadusel telefonist näiteks navigeerida või lapse pilti leida, on olukord üks.

Kui partner nõuab parooli selleks, et regulaarselt kontrollida sõnumeid, on olukord teine.

Partneri privaatsus hõlmab ka teiste inimeste privaatsust

See unustatakse sageli ära.

Kui sõber saadab sulle väga isikliku sõnumi, ei tähenda sinu paarisuhe automaatselt seda, et partneril on õigus seda sõnumit lugeda.

Sõber rääkis selle sulle.

Mitte teile mõlemale.

Seetõttu pole näiteks telefoni või sõnumite privaatsus ainult küsimus sellest, kas paarilised usaldavad teineteist.

Seal võivad olla ka teiste inimeste isiklikud lood.

Millised asjad mõjutavad partnerit otseselt?

Siin muutub piir palju selgemaks.

Kui mingi info mõjutab otseselt partneri:

raha;

tervist;

turvalisust;

ühiseid tulevikuplaane;

seksuaalelu;

või võimalust teha suhtes teadlikke otsuseid,

on selle varjamine palju tõsisem.

Näiteks on suur vahe sellel, kas inimene ei räägi oma partnerile ammusest piinlikust kooliajaloost või varjab kümnete tuhandete eurode suurust võlga.

Teisel juhul mõjutab saladus juba partneri enda elu.

Raha on üks tüüpilisi saladuste allikaid

Mõni inimene varjab ostusid.

Teine krediitkaardivõlga.

Kolmas sääste.

Neljas hasartmänge.

Kui paaril on täiesti eraldi majandus, võivad mõned rahalised detailid olla isiklikumad.

Aga kui plaanitakse koos kodu osta, laenu võtta või peret luua, hakkab oluline finantsinfo mõjutama mõlemat.

Sellisel juhul võib „see on minu eraasi“ olla üsna nõrk argument.

Aga minevik?

Kas partner peab teadma kõiki sinu varasemaid suhteid?

Iga detaili?

Iga viga?

Iga seksuaalset kogemust?

Ei ole põhjust eeldada, et paarisuhe annab automaatselt õiguse teise inimese kogu minevikule.

Samas võivad mõned mineviku asjaolud mõjutada olevikku.

Seetõttu pole küsimus tingimata selles, kas asi juhtus enne praegust suhet.

Pigem selles, kas sellel on praegusele partnerile reaalne tähendus.

Kas kõik mõtted tuleb välja öelda?

Kindlasti mitte.

Inimene võib olla vihane ilma, et peaks esimese emotsiooni kohe partnerile välja paiskama.

Ta võib mõelda midagi ebaõiglast ning mõne tunni pärast aru saada, et tegelikult ei mõelnudki seda päriselt.

Iga mööduva mõtte täielik jagamine ei tee suhtest automaatselt ausamat.

Vahel tähendab küps suhtlemine ka seda, et inimene mõtleb enne läbi, mida tal tegelikult öelda on.

Millal saladus hakkab koormama?

Üks oluline märk on see, kui saladuse hoidmine nõuab järjest uusi valesid.

Esialgu varjatakse üht asja.

Seejärel tuleb seletada, miks kuskil oldi.

Siis tuleb kustutada sõnumeid.

Seejärel meenutada, mida varem räägiti.

Sellisel hetkel pole tegemist enam lihtsalt privaatsusega.

Inimene ehitab aktiivselt vale versiooni tegelikkusest.

Saladuse avastamise hirm võib ise muutuda probleemiks

Uuringutes on leitud, et tugev hirm selle ees, et saladus tuleb välja, seostub suurema saladusele mõtlemise, halvema enesetunde ning madalama suhtes rahulolu ja pühendumusega.

See on üsna loogiline.

Kui inimene peab pidevalt kontrollima, kas partner võib midagi teada saada, on raske olla suhtes täiesti kohal.

Kas saladuse rääkimine teeb alati suhte paremaks?

Samuti mitte.

Kõik ülestunnistused ei lõpe hästi.

Mõni info võib partnerile tõsiselt haiget teha.

Samas on ühes seksuaalseid saladusi uurinud töös leitud, et saladuse avaldamine tõi enamasti kaasa neutraalse või positiivse reaktsiooni ning suhte lõppemine pärast avaldamist oli selles valimis haruldane. Saladuste hoidmine seostus samas madalama suhtes rahuloluga.

Seda uuringut ei saa laiendada kõikidele saladustele, kuid see näitab, et inimesed võivad partneri reaktsiooni vahel ette kujutada hullemana, kui see tegelikult tuleb.

Heas suhtes ei pea kaks inimest üheks inimeseks muutuma

Lähedus ei tähenda isiksuse kaotamist.

Paar võib olla väga lähedane ja samal ajal omada:

eraldi sõpru;

eraldi hobisid;

isiklikke mõtteid;

oma telefoni;

oma päevikut;

ning hetki, mida veedetakse üksi.

See ei vähenda automaatselt usaldust.

Mõnikord teeb just võimalus olla omaette suhte tugevamaks.

Kõige parem küsimus pole „kas tohib saladusi olla?“

Parem küsimus on:

Kas see, mida ma varjan, muudaks partneri otsuseid, kui ta seda teaks?

Kui vastus on jah, tasub väga tõsiselt mõelda, kas tegemist on enam lihtsalt isikliku privaatsusega.

Kui inimene näiteks teaks tõde ja teeks selle põhjal:

teistsuguse rahalise otsuse;

teistsuguse terviseotsuse;

teistsuguse otsuse suhte jätkamise kohta,

siis võib info teadlik varjamine partnerilt võtta võimaluse ise oma elu üle otsustada.

Nii et kas partner peab teadma kõike?

Ei.

Terves suhtes võib inimesel olla täiesti omaette maailm.

Privaatsus ei ole sama mis petmine.

Aga samuti ei saa kõike õigustada lausega „see on minu eraasi“.

Piir jookseb sageli sealt, kus sinu saladus hakkab mõjutama teise inimese elu.

Hea suhe ei vaja täielikku läbipaistvust igas pisiasjas.

Küll aga vajab see piisavalt ausust, et mõlemad inimesed teaksid, millises suhtes nad tegelikult elavad.

Allikad

Personal Relationships – The secrets that you keep: Secrets and relationship quality

https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pere.12472

Journal of Personality and Social Psychology – Self-concealment and relationship well-being

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22109250/

Personality and Social Psychology Bulletin – Secrets, Psychological Health, and the Fear of Discovery

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32755284/

Archives of Sexual Behavior – The Impact of Disclosing Sex Secrets on Romantic Relationships

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7811950/