Kas suurem pakend on alati odavam? Ühikuhind võib anda hoopis teise vastuse

Poes jääb sageli mulje, et suurem pakend tähendab automaatselt paremat hinda. Suur pudel, perepakk või XXL-kott tundub justkui iseenesest säästlikum valik.

Aga alati see nii ei ole.

Mõnikord on suurema pakendi hind ühe kilogrammi, liitri või tüki kohta tõesti madalam. Teinekord võib väiksem pakk olla sama soodne või isegi odavam. Seda on lihtne kontrollida ühikuhinna järgi.

Mis on ühikuhind?

Ühikuhind näitab, kui palju maksab kaup ühe kindla mõõtühiku kohta — näiteks kilogrammi, liitri, meetri või tüki kohta.

Eesti tarbijakaitseseaduse järgi tuleb kauba müügihind ja ühikuhind üldjuhul tarbijale selgelt teatavaks teha. Ühikuhinnaks võib olla näiteks hind ühe kilogrammi, liitri või muu tavapäraselt kasutatava ühiku kohta.

Selle eesmärk ongi teha eri suurusega pakendite võrdlemine lihtsamaks.

Näiteks:

• 500 g pakk maksab 2,49 eurot
• 750 g pakk maksab 3,89 eurot

Ainult müügihinda vaadates on teine pakk kallim, kuid ühikuhind näitab, kumb on tegelikult soodsam ühe kilogrammi kohta.

Suurem pakend ei pruugi olla odavam

Tarbijal on lihtne eeldada, et kui pakend on suurem, on ka hind ühe ühiku kohta väiksem.

Kauplused ei pea aga pakendeid sellise loogika järgi hinnastama. Erineva suurusega pakenditel võivad olla erinevad kampaaniad, sisseostuhinnad või marginaalid.

Seetõttu võib juhtuda, et 1-liitrine pudel on liitri kohta odavam kui 2-liitrine pudel.

Euroopa Liidu tarbijainfo juhistes tuuakse ühikuhinna eesmärgina just välja võimalus võrrelda eri kaubamärke ja pakendisuurusi ning hinnata, kas suurem pakend tegelikult säästab raha.

Kampaania võib tulemuse täiesti ümber pöörata

Eriti tähelepanelik tasub olla sooduspakkumiste ajal.

Näiteks võib väiksem pakend olla kampaanias, samal ajal kui suurem pakk müüakse tavahinnaga.

Sellisel juhul võib väiksema paki ühikuhind osutuda paremaks.

Sama võib juhtuda siis, kui suure pakendi juures on silmatorkav „perepakk“, „XXL“ või „säästupakk“ märge. Need nimetused kirjeldavad eelkõige pakendi suurust või turundusviisi, mitte tingimata seda, et hind ühe ühiku kohta oleks kõige madalam.

Kõige kindlam on vaadata riiulisildi väiksemat numbrit — kilogrammi-, liitri- või tükihinda.

Kuidas ühikuhinda ise arvutada?

Kui ühikuhinda riiulisildil ei ole lihtne märgata või soovid hinna üle kontrollida, on arvutus lihtne.

Kui 400 grammi toodet maksab 3 eurot:

3 € ÷ 0,4 kg = 7,50 €/kg

Kui 700 grammi pakk maksab 5 eurot:

5 € ÷ 0,7 kg = umbes 7,14 €/kg

Sellisel juhul on suurem pakk kilogrammi kohta odavam.

Aga kui 400-grammine pakk oleks kampaanias näiteks 2,50 eurot:

2,50 € ÷ 0,4 kg = 6,25 €/kg

Siis oleks väiksem pakk juba selgelt soodsam.

Odavam ühikuhind ei tähenda alati paremat ostu

Siin tuleb mängu veel üks oluline nüanss.

Isegi kui suur pakk on ühikuhinna järgi soodsam, ei tähenda see automaatselt, et selle ostmine säästab raha.

Kui ostad näiteks suure koguse toitu, kuid osa sellest rikneb või jääb kasutamata, võib odavam ühikuhind lõpuks tähendada suuremat kogukulu.

Sama kehtib toodete puhul, mida kasutatakse väga harva.

Suurem pakk on mõistlik ainult siis, kui kaup ka päriselt ära kasutatakse.

Mõnikord maksab mugavus rohkem

Väiksemad pakendid võivad olla ühikuhinna järgi kallimad, sest nendega kaasneb rohkem pakendamist ja sageli ka mugavust.

Näiteks üksikportsjonid, väikesed joogipudelid või eraldi pakendatud tooted võivad kilogrammi või liitri kohta maksta märgatavalt rohkem.

See ei tähenda, et neid ei peaks ostma. Mõnikord võib väiksem pakend olla inimese vajaduse jaoks täiesti mõistlikum.

Kui toodet on vaja ainult vähe, võib väikese paki eest makstav kõrgem ühikuhind olla ikkagi odavam kui suure paki ostmine ja poole äraviskamine.

Võrdle kindlasti sama asja

Ühikuhinna võrdlemisel tasub kontrollida, et võrreldavad tooted oleksid tõesti sarnased.

Näiteks ei pruugi kahe pesuvahendi liitrihind olla kõige parem võrdlus, kui ühe tootja kontsentraati kulub pesukorra kohta palju vähem.

Samuti võib eri toiduainete koostis või kvaliteet olla väga erinev.

Ühikuhind näitab hinda, mitte kvaliteeti.

Seetõttu aitab see kõige paremini siis, kui võrreldakse sama või väga sarnast toodet eri pakendisuurustes.

Eestis peab ühikuhind üldjuhul olema nähtav

Tarbijakaitseseadus näeb ette, et kaupa pakkudes ja müües tuleb tarbijale teatavaks teha müügihind ja ühikuhind, kui õigusaktides pole konkreetse kauba puhul ette nähtud erandit. Hind peab olema selgelt loetav, üheselt mõistetav ja kergesti märgatav.

Eelpakendatud kauba puhul näidatakse müügihinna kõrval üldjuhul ka ühikuhinda.

See tähendab, et tarbija ei pea enamasti ise telefoniga iga pakendi hinda välja arvutama.

Tasub lihtsalt harjutada ennast vaatama suure hinnanumbri kõrval ka ühikuhinda.

„Säästupakk“ ei ole matemaatiline garantii

Pakendi kujundus, suurus ja turundus võivad mõjutada ostuotsust üllatavalt palju.

Suur pakk tekitab kergesti tunde, et tegemist on automaatselt majanduslikuma valikuga. Tegelikult annab sellele küsimusele kõige parema vastuse üks üsna igav number riiulisildil.

Kilohind.

Liitrihind.

Või tükihind.

Kui eesmärk on poes raha säästa, võib harjumus vaadata enne ostu just seda numbrit olla palju kasulikum kui sõnad „perepakk“, „maxi“ või „XXL“.

Suurem pakend võib olla parem ost.

Aga seda tasub kontrollida, mitte eeldada.

Allikad ja edasi lugemine

Riigi Teataja – tarbijakaitseseadus, § 7: kauba hinna avaldamine

Riigi Teataja – kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded

Your Europe – ühikuhind ja hindade võrdlemine

EUR-Lex – hinnateabe direktiiv 98/6/EÜ