Kas töökaaslastega peab sõber olema või piisab lihtsalt heast koostööst?

Tööl veedetakse suur osa ärkveloleku ajast.

Seetõttu pole üllatav, et töökaaslastest saavad vahel sõbrad. Mõni leiab töölt isegi oma kõige lähedasemad inimesed.

Teine inimene tahab aga töö ja eraelu rangelt lahus hoida.

Ta saab kolleegidega hästi läbi, teeb oma töö ära ja läheb õhtul koju. Ta ei tunne vajadust töökaaslastega nädalavahetusel kohtuda ega isiklikke asju jagada.

Kas üks neist lähenemistest on parem?

Tegelikult mitte.

Hea töösuhe ja sõprus võivad küll kattuda, kuid need pole sama asi.

Töökaaslane ei pea olema sõber

Kõigepealt tasub üks asi selgelt lahku lüüa.

Heaks töökaaslaseks olemine tähendab tavaliselt seda, et inimene:

• peab kokkulepetest kinni;
• suhtleb viisakalt;
• annab vajalikku infot;
• aitab mõistlikkuse piires;
• ei tekita teadlikult teistele lisatööd;
• suudab erimeelsusi lahendada.

Ükski neist ei eelda, et pärast tööd koos kohvikusse minnakse.

Võimalik on töötada aastaid väga edukalt inimesega, kelle eraelust teatakse üsna vähe.

See ei muuda suhet halvaks.

Aga head suhted tööl loevad päriselt

Samas näitavad uuringud üsna järjekindlalt, et sotsiaalsel sidemel töökohal on tähendus.

1. aastal avaldatud süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs leidis, et tööalane üksildus oli seotud madalama töörahulolu ja töösooritusega ning suurema läbipõlemisega. Autorid rõhutasid siiski, et suurem osa uuringutest oli vaatluslik ning seetõttu ei saa öelda, et üksildus ise kõik need probleemid põhjustaks.

Ehk väga lihtsustatult:

inimene ei pea tööl leidma parimat sõpra, kuid tunne, et ta kuulub meeskonda ja pole üksi, on oluline.

Sõprus ja kuuluvustunne pole päris sama asi

See vahe on oluline.

Tööl võib olla hea kuuluvustunne ka siis, kui kolleegidega ei suhelda vabal ajal.

Näiteks võib inimene tunda, et:

• teda kuulatakse;
• tema arvamust arvestatakse;
• abi küsimine pole piinlik;
• eksimuse korral ei hakata teda naeruvääristama;
• kolleegid peavad temast lugu.

Selline keskkond võib olla väga tugev isegi ilma ühegi sügava eraelulise sõpruseta.

Gallupi kuulus „parima sõbra“ küsimus

Gallupi töötajate kaasatuse uuringutes on aastaid kasutatud küsimust:

kas inimesel on tööl keegi, keda ta peab väga lähedaseks sõbraks?

See küsimus on tekitanud palju vaidlusi, kuid Gallup leiab oma andmetes tugeva seose tööalaste sõprussuhete ja töötajate kaasatuse vahel.

Gallupi värskemates materjalides seostatakse lähedasi töösuhteid muu hulgas:

• kõrgema kaasatusega;
• parema koostööga;
• ideede jagamisega;
• väiksema lahkumiskavatsusega.

Siin peab aga olema ettevaatlik.

Sellest ei saa järeldada, et ettevõte peaks töötajatele sõprust peale suruma.

Pigem näitab see, et usalduslikud suhted võivad töö tegemisele kaasa aidata.

Sõprust ei saa juhtkonna käsuga tekitada

Võib korraldada:

• suvepäevi;
• ühiseid lõunaid;
• meeskonnaüritusi;
• väljasõite.

Aga neist ei teki automaatselt sõprust.

Sõprus on vabatahtlik suhe.

Kui inimene tunneb, et ta peab töökaaslastega suhtlema ka pärast tööpäeva lihtsalt selleks, et „meeskonda sobida“, võib tulemus olla vastupidine.

Mõnele meeldivad ühised üritused väga.

Teise jaoks on tööpäeva lõpuks sotsiaalne energia lihtsalt otsas.

Mõlemad variandid on normaalsed.

Introvertne töötaja ei pruugi olla halb meeskonnaliige

Vaiksem inimene võib meeskonnaga väga hästi koostööd teha, isegi kui ta:

• ei käi iga kord ühisel õhtusöögil;
• ei räägi oma eraelust;
• eelistab lõunat vahel üksi süüa.

Sotsiaalsus ja koostöövõime pole üks ja sama omadus.

Probleem tekib siis, kui vähest seltskondlikkust hakatakse automaatselt tõlgendama kui:

• arrogantsust;
• meeskonnavaimu puudumist;
• lojaalsuse puudumist.

Inimesed vajavad erineval määral sotsiaalset suhtlust.

Tööalane sõprus võib teha rasked päevad lihtsamaks

Kui tööl on inimene, kellele saab keerulisel hetkel öelda:

„Mul on täna täiesti kohutav päev.“

ja vastuseks ei tule formaalne juhtimisjutt, vaid inimlik mõistmine, on sellel väärtus.

Varasemad uuringud on leidnud, et sotsiaalne toetus töökohal seostub töötajate parema heaolu ja töösooritusega. Näiteks ühes USA haiglatöötajate uuringus oli suurem tööalane sotsiaalne toetus seotud väiksema depressiivsuse ning parema töösooritusega.

See ei tähenda jällegi, et kolleeg peab muutuma terapeudiks.

Piisab vahel lihtsalt sellest, et inimene ei tunne ennast probleemiga täiesti üksi.

Sõprusega tulevad ka riskid

Kõik pole ainult positiivne.

Kui kolleegidest saavad väga lähedased sõbrad, võivad töö ja eraelu piirid hägustuda.

Näiteks võib muutuda keerulisemaks:

• kriitilise tagasiside andmine;
• tööülesannete jagamine;
• edutamisotsuste tegemine;
• konfidentsiaalse info hoidmine;
• erimeelsuste lahendamine.

Kui üks sõpradest saab teise juhiks, võib olukord veel keerulisemaks minna.

Mis juhtub, kui töösõprus läheb katki?

See on üks erinevus tavalisest sõprusest.

Kui vana sõbraga tekib suur tüli, saab vähemalt mõneks ajaks distantsi hoida.

Töökaaslasega ei pruugi see olla võimalik.

Järgmisel hommikul tuleb ikkagi:

• samasse koosolekusse minna;
• ühisele kliendile vastata;
• projekt lõpuni teha.

Seetõttu on töösõpruse puhul kasulik, kui mõlemad suudavad isikliku konflikti ja tööülesanded mingil määral lahus hoida.

See pole alati lihtne.

Liiga tugevad grupid võivad teisi välja jätta

Sõpruskond töökohal võib olla selle liikmetele väga meeldiv.

Kõrvalt vaadates võib sama grupp aga mõjuda suletuna.

Näiteks kui:

• otsuseid arutatakse omavahel enne koosolekut;
• oluline info liigub ainult sõprade vahel;
• lõunale kutsutakse alati samad inimesed;
• uuel töötajal on raske ringi sisse saada.

Siis pole enam tegemist lihtsalt sõprusega.

See võib hakata mõjutama tööalast võrdsust ja infoliikumist.

Kõige parem meeskond ei pea olema suur sõpruskond

Hea meeskonna jaoks on tähtsamad tõenäoliselt:

• usaldus;
• selged rollid;
• normaalne suhtlus;
• vastastikune lugupidamine;
• abi küsimise võimalus.

Sõprus võib nendele asjadele palju juurde anda.

Aga ta ei asenda neid.

Meeskond, kus kõik käivad koos nädalavahetustel väljas, ei pruugi tööd hästi teha.

Ja meeskond, kus inimesed pärast tööpäeva eri suundades lähevad, võib töötada suurepäraselt.

Ka kaugtöö muutis suhteid

Kaugtöö puhul tekib palju vähem juhuslikke vestlusi.

Kontoris võib kolleegiga rääkida:

• kohvimasina juures;
• koridoris;
• lõunal;
• koosoleku eel.

Videokoosolekul toimub suhtlus sageli ainult konkreetse ülesande pärast.

Gallup on märkinud, et lähedaste töösuhete tähtsus ei kadunud kaugtöö kasvuga ning nende andmetes tugevnes pandeemia järel seos töösõpruse ja mitme tööga rahulolu näitaja vahel.

See ei tähenda, et kõik peavad virtuaalseid sõpru otsima.

Küll aga näitab see, miks täiesti ülesandepõhine suhtlus võib mõne inimese jaoks tunduda üsna külm.

Uuel töötajal on sageli kõige raskem

Pikaajalised kolleegid võivad ise mitte märgata, et neil on aastatega kujunenud oma:

• naljad;
• harjumused;
• jututeemad;
• mitteametlik infovõrgustik.

Uus inimene tuleb sellesse süsteemi väljastpoolt.

Kui keegi temaga lihtsalt natuke rohkem räägib või lõunale kutsub, võib see muuta sisseelamise palju lihtsamaks.

Selleks ei pea uut töötajat kohe sõbraks võtma.

Piisab sellest, et ta ei tunneks ennast nähtamatuna.

Kas tööl tasub eraelust rääkida?

Täpselt nii palju, kui endale mugav tundub.

Üks inimene räägib kolleegidele:

• perest;
• puhkusest;
• tervisemuredest;
• suhetest.

Teine räägib ainult ilmast ja nädalavahetuse aiatöödest.

Mõlemad võivad olla täiesti normaalsed töökaaslased.

Piir, kui palju inimene endast tööl jagab, on väga isiklik.

Juht ei tohiks hinnata töötajat selle järgi, kui seltskondlik ta on

Töötaja hindamisel peaks oluline olema eelkõige:

• töö kvaliteet;
• koostöö;
• kokkulepetest kinnipidamine;
• suhtlemine tööks vajalikul määral.

Mitte see, kas ta tuleb pärast tööpäeva saunaõhtule.

Kui vabatahtlikest meeskonnaüritustest osalemine muutub sisuliselt karjääri eelduseks, tekib juba hoopis teine probleem.

Mõne jaoks saavad töökaaslastest eluaegsed sõbrad

See juhtub täiesti loomulikult.

Ühes kohas töötades kogetakse koos:

• pingelisi perioode;
• õnnestumisi;
• ebaõnnestumisi;
• naljakaid olukordi;
• suuri muutusi.

Sellised ühised kogemused võivad inimesi väga tugevalt siduda.

Ja isegi pärast töökoha vahetamist võib sõprus alles jääda.

Siis pole inimene enam „endine kolleeg“.

Ta on lihtsalt sõber.

Aga seda ei pea juhtuma

Ka täiesti teistsugune mudel on normaalne.

Inimene tuleb tööle.

Tal on kolleegidega hea läbisaamine.

Tööpäeva lõpus läheb ta koju oma:

• pere;
• vanade sõprade;
• hobide;
• muu elu juurde.

See ei tähenda, et ta oleks tööst vähem huvitatud.

Töö ei pea iga inimese jaoks olema tema peamine sotsiaalne keskkond.

Kõige tervem eesmärk võiks olla lihtsam

Töökohalt ei pea tingimata otsima sõprust.

Pigem võiks eesmärk olla keskkond, kus inimene saab öelda:

„Ma ei pea siin kõigiga sõber olema, aga mul on siin hea inimestega koos töötada.“

Kui sellest kasvab mõne inimesega päris sõprus, on see tore.

Kui ei kasva, pole midagi katki.

Sest hea kolleeg ja hea sõber võivad olla sama inimene.

Aga nad ei pea olema.

Allikad

Gallup – How to Measure Employee Engagement With the Q12

https://www.gallup.com/workplace/356045/q12-question-summary.aspx

Gallup – The Increasing Importance of a Best Friend at Work

https://www.gallup.com/workplace/397058/increasing-importance-best-friend-work.aspx

PubMed – Loneliness in the workplace: a mixed-method systematic review and meta-analysis

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38285544/

PubMed – Effects of social support at work on depression and organizational productivity

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15482974/

PubMed – Workplace friendship, well-being and organizational commitment

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38848154/