Kas välismaal elades peab kohaliku keele ära õppima, kui inglise keelega saab hakkama?

Kolides näiteks Hispaaniasse, Portugali, Saksamaale või Hollandisse võib esimestel kuudel tekkida tunne, et kohaliku keele õppimisega pole kiiret.

Lennujaamas saab inglise keelega hakkama.

Hotellis saab.

Restoranis sageli samuti.

Rahvusvahelises ettevõttes võib kogu töö käia inglise keeles ning suuremates linnades räägivad seda ka paljud teenindajad.

Siis tekibki küsimus:

miks üldse õppida kohalikku keelt, kui igapäevased asjad saab niigi aetud?

Lühike vastus on: ilma kohaliku keeleta võib välismaal täiesti edukalt elada, eriti rahvusvahelises keskkonnas. Aga mida pikemaks elamine venib, seda rohkem hakkab keel mõjutama tööd, asjaajamist, suhteid kohalikega ja tunnet, kas oled lihtsalt võõrsil elav inimene või päriselt osa kohalikust elust.

OECD nimetab vastuvõtva riigi keele oskust üheks kõige olulisemaks oskuseks, mis aitab sisserändajal osaleda nii tööturul kui ka ühiskonnaelus.

Inglise keelega võib alguses tõesti väga kaugele jõuda

Kõigis riikides pole olukord ühesugune.

Näiteks rahvusvahelises tehnoloogiaettevõttes võib töökeel olla inglise keel sõltumata sellest, kas ettevõte asub:

• Amsterdamis;
• Berliinis;
• Lissabonis;
• Barcelonas;
• Helsingis.

Ka turismipiirkondades on inglise keel sageli piisav:

• restoranis;
• poes;
• hotellis;
• autorendis;
• paljudes teeninduskohtades.

Kui inimene töötab kodust välismaisele ettevõttele, suhtleb peamiselt teiste välismaalastega ja elab turismipiirkonnas, võib tal kohaliku keelega kokkupuuteid olla üllatavalt vähe.

Selline elu võib toimida aastaid.

Aga inglise keel loob vahel omaette mulli

Probleem ei pruugi tulla sellest, et inimene ei saa leiba osta.

Palju suurem erinevus tekib selles, kellega ta suhtleb.

Kui kasutad ainult inglise keelt, võivad sinu tutvusringkonda hakata kuuluma eelkõige:

• teised välismaalased;
• rahvusvahelised kolleegid;
• inglise keelt hästi rääkivad kohalikud.

See pole iseenesest halb.

Aga sellisel juhul võib inimene elada riigis aastaid ja jääda ikkagi üsna vähe kokku puutuma kohaliku ühiskonna selle osaga, mis inglise keelt igapäevaselt ei kasuta.

OECD toob välja, et vastuvõtva riigi keelt oskavatel sisserändajatel on rohkem kontakte kohalike elanikega ning keeleoskus aitab kaasa kuuluvustunde tekkimisele.

Kohalik keel muutub tähtsamaks kohe, kui midagi läheb valesti

Turistina on elu suhteliselt lihtne.

Välismaal elades tuleb aga ühel hetkel tegeleda asjadega, mida puhkusel tavaliselt ei kohta.

Näiteks:

• arst;
• kohalik omavalitsus;
• maksuamet;
• politsei;
• kindlustus;
• elektrik;
• torumees;
• korteriühistu;
• kool või lasteaed;
• üürileandja;
• autoremont.

Just sellistes olukordades tuleb välja, kui suur erinevus on sellel, kas inimene saab aru ainult kõige lihtsamatest sõnadest või suudab päriselt vestelda.

Teenindaja võib küll rääkida inglise keelt, aga ei pruugi.

Väiksemas linnas või külas on tõenäosus veel väiksem.

Arsti juures on keel hoopis teine asi kui restoranis

Restoranis piisab sageli lausest:

„One coffee, please.“

Arsti juures peab võib-olla selgitama:

• täpselt, kus valutab;
• kui kaua;
• millal sümptom algas;
• milliseid ravimeid kasutad;
• kas sul on allergiaid;
• mida arst sulle edasi soovitab.

Sama kehtib juriidiliste ja ametlike küsimuste puhul.

Igapäevane inglise keel võib olla suurepärane, kuid kui teine osapool seda hästi ei räägi, tekib probleem kiiresti.

Kohaliku keele kasvõi keskmine oskus vähendab sõltuvust sellest, kas igas olukorras leidub keegi, kes inglise keelt oskab.

Töö leidmisel võib kohalik keel muuta valikut väga palju

Kui inimene kolib välismaale juba kindla tööga, ei pruugi keel alguses vajalik tunduda.

Aga mis saab siis, kui see töö kaob?

Siis muutub tööturg korraga palju suuremaks või väiksemaks sõltuvalt keeleoskusest.

OECD käsitleb vastuvõtva riigi keelt ühe olulisema tööalase integratsiooni tegurina. Keeleprobleeme kirjeldavatel sisserändajatel on üldiselt kehvemad tööturunäitajad ning neil on keerulisem oma haridust ja oskusi täielikult rakendada.

See on eriti oluline ametites, kus peab suhtlema:

• klientidega;
• kolleegidega;
• ametiasutustega;
• kohalike alltöövõtjatega.

Mõnes ametis saab inglise keelega suurepäraselt hakkama

Kohalik keel ei ole siiski kõigi tööde puhul sama oluline.

Rahvusvahelises:

• IT-s;
• teaduses;
• turunduses;
• finantssektoris;
• turismis;
• tehnoloogiaettevõttes

võib inglise keel olla täiesti piisav.

Seevastu näiteks:

• klienditeeninduses;
• tervishoius;
• hariduses;
• kohaliku müügiga seotud töös;
• avalikus sektoris

võib kohaliku keele vajadus olla palju suurem.

Seega pole küsimus ainult selles, millises riigis elad, vaid ka selles, mida sa seal teha tahad.

Väiksemas kohas muutub keel tavaliselt tähtsamaks

Madridi, Barcelona, Málaga või Lissaboni kesklinnas on inglise keelega lihtsam hakkama saada kui väikeses sisemaa linnas.

Turismipiirkonnas harjub kohalik ettevõtja välismaalastega.

Väikeses külas ei pruugi tal selleks põhjust olla.

See puudutab:

• ehitusmeest;
• autoremonditöökoda;
• kohalikku poodi;
• naabrit;
• omavalitsust;
• kinnisvaraomanikku.

Kui plaan on elada just suuremast turismipiirkonnast eemal, kasvab kohaliku keele väärtus märgatavalt.

Naabritega suhtlemine võib olla olulisem kui tundub

Korteri või maja võib osta ilma kohaliku keele oskuseta.

Aga siis hakkab igapäevaelu.

Naaber tuleb ütlema, et:

• puu ulatub tema aeda;
• tänaval tehakse järgmisel nädalal remonti;
• veevarustus katkeb;
• prügikonteiner viiakse mujale;
• keegi jättis värava lahti.

Need on pisiasjad.

Aga just pisiasjadest tekib tunne, kas inimene osaleb kohalikus elus või saab informatsiooni alati viimasena.

Kohalikud võivad suhtuda sinusse teisiti juba siis, kui proovid

Keelt ei pea perfektselt rääkima.

Mõnikord muudab suhtluse hoopis see, et inimene alustab kohaliku keele mõne lausega.

Näiteks:

„Tere.“

„Vabandust, ma räägin veel halvasti.“

„Kas sa saad natuke aeglasemalt rääkida?“

See näitab, et inimene vähemalt proovib.

Seejärel võib vestlus vabalt inglise keelele üle minna.

Keele õppimise väärtus ei seisne ainult selles, kas oskad kogu vestluse lõpuni pidada.

Ka vähene oskus võib vähendada vahemaad kohaliku ja uustulnuka vahel.

Kas peab õppima täiesti soravalt rääkima?

Ei.

See on üks põhjus, miks inimesed keeleõpet edasi lükkavad.

Tundub, et valida on kahe variandi vahel:

kas räägin soravalt või ei oska üldse.

Tegelikult on vahepeal tohutu ala.

Juba algtasemel saab õppida:

• tervitama;
• numbreid;
• kellaaegu;
• toidunimetusi;
• suunajuhiseid;
• lihtsaid küsimusi;
• hädaolukorra sõnavara.

Keskmisel tasemel saab juba:

• naabriga rääkida;
• teeninduses hakkama;
• telefonikõnet teha;
• lihtsamat ametlikku kirja mõista.

Kõik need sammud muudavad elu lihtsamaks.

Esimene eesmärk võiks olla „saan hakkama“, mitte „räägin perfektselt“

Kui inimene ütleb endale:

„Pean hispaania keele ära õppima,“

on ülesanne tohutu.

Palju realistlikum eesmärk on:

„Tahan kuue kuu pärast poest, restoranist, töökojast ja naabriga suheldes hakkama saada.“

Seejärel saab järgmise eesmärgi juurde liikuda.

Keeleõpe muutub lihtsamaks, kui sellel on konkreetne kasutus.

Kohapeal elamine ei õpeta keelt automaatselt

Üks levinud mõte on:

„Kui ma sinna kolin, küll keel ise külge jääb.“

Mõnikord jääbki.

Aga mitte tingimata.

Kui:

• töö toimub inglise keeles;
• kodus räägitakse eesti keelt;
• sõbrad on välismaalased;
• telefon ja arvuti on inglise keeles;
• teenuseid kasutatakse inglise keeles,

võib inimene elada riigis aastaid väga väikese kohaliku keele oskusega.

Keele omandamiseks peab tavaliselt tekkima ka vajadus seda aktiivselt kasutada.

Aeg aitab siiski palju

OECD 2023. aasta integratsiooninäitajate järgi on pikemalt riigis elanud sisserändajate kohaliku keele oskus keskmiselt märksa parem kui hiljuti saabunutel.

Euroopa Liidus hindas hiljuti saabunutest umbes 40% oma vastuvõtva riigi keele oskust vähemalt edasijõudnuks, samas kui pikemalt riigis elanutel oli vastav osakaal umbes 70%.

See ei tähenda, et kõigil paraneb keel lihtsalt aja möödudes.

Aga kokkupuude ja kasutamine annavad selgelt eelise.

Keelekursus pole ainus lahendus

Keelekool sobib mõnele suurepäraselt.

Teisele mitte.

Õppida saab ka:

• rakendusega;
• kohalikke uudiseid vaadates;
• subtiitritega seriaale vaadates;
• raadiot kuulates;
• kohaliku tuttavaga rääkides;
• poes teadlikult kohalikku keelt kasutades;
• eratunde võttes.

Kõige tõhusam lahendus on sageli kombinatsioon.

Natuke struktureeritud õpet.

Natuke päris elu.

Telefonitõlge teeb elu palju lihtsamaks, kuid ei asenda vestlust

Tänapäeval saab telefoniga tõlkida:

• menüüd;
• silte;
• dokumente;
• sõnumeid;
• isegi vestlust.

See on tohutu abi.

Aga telefon ei lahenda kõike.

Kui kolm inimest räägivad kiiresti korraga või naaber seletab vihaselt midagi veetorust, muutub tõlkerakendus üsna kiiresti kohmakaks.

Samuti on täiesti teine tunne rääkida inimesega otse, mitte telefoniekraani kaudu.

Laste puhul võib olukord kiiresti ümber pöörduda

Perega välismaale kolides juhtub sageli midagi huvitavat.

Laps läheb kohalikku kooli või lasteaeda ja õpib keele palju kiiremini kui vanem.

Mõne aja pärast võib laps olla see, kes:

• tõlgib poes;
• aitab kirja lugeda;
• seletab naabriga;
• parandab vanema hääldust.

See võib olla praktiliselt mugav, kuid täiskasvanul tasub siiski oma keelt edasi õppida.

Lapsele ei peaks jääma pere ametliku tõlgi roll.

Kas inglise keelega võibki lõpuni hakkama saada?

Jah.

On täiesti võimalik elada aastakümneid teises riigis ning kasutada kohalikku keelt minimaalselt.

Eriti kui inimene:

• töötab rahvusvahelises keskkonnas;
• elab suures linnas;
• liigub välismaalaste ringkonnas;
• saab kõik olulised teenused inglise keeles.

Küsimus pole seega:

„Kas ilma kohaliku keeleta on võimalik?“

On küll.

Parem küsimus on:

„Millist elu ma tahan selles riigis elada?“

Kui tahad ainult seal elada, võib inglise keelest piisata

Kui eesmärk on:

• mõni aasta soojas kliimas elada;
• töötada kaugelt;
• käia restoranis ja poes;
• suhelda peamiselt teiste välismaalastega,

võib kohaliku keele vajadus jääda üsna väikseks.

Kui tahad sinna päriselt sisse elada, muutub keel palju tähtsamaks

Kui eesmärk on:

• jääda pikemaks ajaks;
• osta kodu;
• saada kohalikke sõpru;
• töötada kohalikul tööturul;
• kasvatada seal lapsi;
• tegeleda kohaliku asjaajamisega,

muutub keele õppimine järjest suuremaks investeeringuks enda elu lihtsusesse.

OECD uuringud seostavad vastuvõtva riigi keele oskust nii tööturul hakkamasaamise, teenuste kasutamise kui ka kohalike sotsiaalsete kontaktidega.

Võib-olla polegi küsimus selles, kas peab

Keegi ei pea kohalikku keelt õppima lihtsalt sellepärast, et ta välismaale kolis.

Inimesed elavad väga erinevat elu.

Aga kohaliku keele õppimine avab ukse sellesse riiki viisil, mida inglise keel alati ei tee.

Sa hakkad aru saama:

• naljadest;
• kohalikest uudistest;
• väikestest viisakusreeglitest;
• naabrite jutust;
• sellest, millest inimesed tegelikult omavahel räägivad.

Ja ühel hetkel võib juhtuda, et koht, kus sa alguses lihtsalt elasid, hakkab tunduma natuke rohkem nagu kodu.

Allikad

OECD – Language Training for Adult Migrants

https://www.oecd.org/en/publications/language-training-for-adult-migrants_02199d7f-en.html

OECD – The Road to Integration: Provide Comprehensive Language Support

https://www.oecd.org/en/publications/the-road-to-integration_d8ceec5d-en/full-report/provide-comprehensive-language-support_282a222b.html

OECD – Indicators of Immigrant Integration 2023: Language proficiency

https://www.oecd.org/en/publications/indicators-of-immigrant-integration-2023_1d5020a6-en/full-report/component-8.html