Kas välismaale tööle minnes jääd pensioni ja hüvitisteta? Määrav pole sinu pass

Välismaale tööle minnes võib esimene küsimus olla palk, elukoht või maksud. Pensionile, ravikindlustusele ja võimalikele hüvitistele mõeldakse sageli alles siis, kui neid päriselt vaja läheb.

Levinud oletus on lihtne: kui olen Eesti kodanik, küllap kehtib mulle ka Eesti sotsiaalkindlustus. Euroopa Liidu piiriülese töö puhul ei otsustata vastutavat riiki aga kodakondsuse järgi. Oluline on see, millises riigis ja millises vormis inimene töötab ning kus ta elab.

Seega pole küsimusele „millise riigi sotsiaalkindlustus kehtib välismaal töötades?“ üht vastust, mis sobiks kõigile.

Sama sihtriik, erinev vastus

Kujutame ette kolme inimest, kes kõik lähevad tööle samasse riiki.

Üks lõpetab Eestis töösuhte, kolib välismaale ja asub tööle sealse tööandja juures. Teise saadab Eesti tööandja ajutiselt välismaale. Kolmas elab Eestis, kuid liigub regulaarselt kahe riigi vahel või teeb tööd mitmes riigis.

Pealtnäha töötavad nad kõik välismaal, ent nende töökorraldus ja elukoht on erinevad. Just seepärast ei tasu teha järeldust üksnes tööandja aadressi, pangakonto või passi järgi. Piiriülese töö puhul tuleb vaadata inimese tegelikku olukorda tervikuna.

Enne kolimist või lepingu sõlmimist võiks enda jaoks kirja panna:

• kes on tööandja ja millises riigis ta tegutseb;
• kus tööd füüsiliselt tehakse;
• kas välismaale minnakse ajutiselt või tähtajatult;
• kus inimene samal ajal elab;
• kas tööd tehakse ühes või mitmes riigis;
• kas tegemist on töötamise, lähetamise või ettevõtlusega.

Need pole bürokraatlikud pisiasjad. Vastustest sõltub, millise riigi süsteemi järgi inimese olukorda hinnatakse.

Ravikindlustus ei pruugi liikuda samamoodi nagu sina

Eraldi tähelepanu vajab tervisekindlustus. Välismaale kolimine või teises riigis töötamine võib muuta seda, milline riik vastutab inimese ravikindlustuse eest. Piiriülestes olukordades võivad olla vajalikud ka S1- või A1-vormid, kuid nende asjakohasus sõltub töö- ja elukorraldusest. Your Europe’i tervisekindlustuse juhend selgitab vastutava riigi ning S1 ja A1 kasutamise põhimõtteid.

Seetõttu ei ole mõistlik eeldada, et Eesti ravikindlustus jätkub automaatselt lihtsalt sellepärast, et rahvastikuregistris on alles Eesti aadress. Sama ettevaatlik tasub olla ka vastupidise oletusega, nagu tekiks teise riigi kindlustus kohe pärast piiri ületamist.

Aga pension ja hüvitised?

Välismaale tööle minek ei tähenda iseenesest, et inimene jääb pensionist või kõigist hüvitistest ilma. Samas ei saa üksnes kodakondsuse põhjal lubada, et kõik jätkub täpselt senisel viisil. Esmalt tuleb välja selgitada, millise riigi sotsiaalkindlustus konkreetse töökorralduse puhul kehtib.

Kõige ebamugavam on seda avastada tagantjärele — näiteks siis, kui tekib vajadus ravi või hüvitise järele. Enne töö alustamist tasub seetõttu küsida tööandjalt võimalikult konkreetne selgitus: kuhu tasutakse sotsiaalkindlustusmaksed, millisele alusele see hinnang tugineb ning kas vaja on piiriülest kindlustust tõendavat dokumenti.

Hea vastus ei ole „meil on kõik töötajad nii teinud“. Hea vastus arvestab sinu töökohta, elukohta, töövormi ja seda, kas liigud regulaarselt mitme riigi vahel.

Välismaale mineku puhul ei määra sotsiaalkindlustust see, mis riigi nimi on passil. Määravaks saab see, kuidas su elu ja töö päriselt korraldatud on.

Allikad ja edasi lugemine

• Your Europe: Social security cover when you live or work in another EU country
• Your Europe: Health insurance cover in your host country