Kas veebipood võib tellimuse tühistada, kui hind oli ekslikult liiga madal?

Veebipoes võib vahel juhtuda, et toode ilmub müüki hinnaga, mis tundub uskumatult soodne. Näiteks 900-eurone televiisor maksab äkitselt 90 eurot või kallis tööriistakomplekt on müügis kümnendiku tavahinnaga. Tarbija teeb tellimuse, maksab ära ja saab tellimuse kinnituse. Mõne aja pärast teatab aga veebipood, et hinnas oli viga ja tellimus tühistatakse.

Sellises olukorras tekib üsna loomulik küsimus: kui tellimus on juba tehtud ja raha makstud, kas pood peab kauba näidatud hinnaga ära saatma?

Vastus ei ole alati jah ega ei. Oluline on see, kas leping oli juba sõlmitud, kui ilmne oli hinnaviga ning mida näevad ette veebipoe müügitingimused.

Ilmne hinnaviga ei pruugi anda õigust kaupa selle hinnaga saada

Eesti õiguses võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu teatud tingimustel tühistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning oluline eksimus võib anda tehingu tühistamise aluse. Eriti tähtis on see, kas teine pool teadis või pidi eksimusest teadma.

Praktikas tähendab see, et kui näiteks tavaliselt 1000 eurot maksev toode satub tehnilise vea tõttu müüki 10 euroga, võib olla üsna selge, et tegemist ei olnud tavapärase sooduspakkumisega.

Mida ilmsem hinnaviga on, seda nõrgem on tarbija argument, et ta võis hinda pidada täiesti tavaliseks kampaaniaks.

Väike hinnavahe on hoopis teine olukord

Kui 399-eurone toode on müügis 379 euroga, ei ole tarbijal põhjust automaatselt arvata, et tegemist on veaga. Veebipoodides tehakse pidevalt kampaaniaid, väljamüüke ja lühiajalisi soodustusi.

Seetõttu ei saa kaupleja lihtsalt iga ebamugavalt odava hinna puhul tagantjärele öelda, et tegemist oli süsteemiveaga.

Oluline on kogu olukord: kui suur oli hinnavahe, kuidas pakkumist esitleti ja kas mõistlik tarbija oleks pidanud aru saama, et hind ei saanud olla õige.

Kas tellimuse kinnitamine tähendab, et leping on kindlasti sõlmitud?

Mitte tingimata.

Veebipood saadab pärast ostu sageli automaatse e-kirja, kuid selle tähendus sõltub poe müügitingimustest. Mõne kaupleja tingimustes tähendab automaatne kiri ainult seda, et tellimus on süsteemi vastu võetud. Teisel juhul võib leping olla selleks hetkeks juba sõlmitud.

Seepärast tasub hinnavaidluse korral vaadata lisaks tellimuse kinnitusele ka veebipoe müügitingimusi.

Ainuüksi e-kirja pealkiri „Tellimus kinnitatud“ ei pruugi veel anda täielikku vastust sellele, millal leping õiguslikult sõlmiti.

Kui tehing tühistatakse, tuleb saadud raha tagastada

Kui tehing tühistatakse kehtiva õigusliku aluse tõttu, käsitleb tsiviilseadustiku üldosa seadus tühistatud tehingut algusest peale kehtetuna ning tehingu alusel saadu tuleb tagastada.

Seega ei saa veebipood olukorras, kus tellimus hinnavea tõttu tühistatakse ja kaup jääb saatmata, lihtsalt tarbija raha endale jätta.

Kui tagasimakse venib või tekib vaidlus, on mõistlik kogu suhtlus kauplejaga hoida kirjalikuna.

Millal tasub kaupleja otsusele vastu vaielda?

Põhjust võib olla näiteks siis, kui hind ei olnud ilmselgelt ebareaalne, sama hinda näidati pikema aja jooksul või pakkumine nägi välja nagu täiesti tavaline kampaania.

Samuti tasub kontrollida, mida ütlevad veebipoe enda müügitingimused lepingu sõlmimise kohta.

Kui kaupleja väidab lihtsalt, et „hind oli vale“, ei tähenda see automaatselt, et igas olukorras on vaidlus lõppenud.

Tarbijal tasub küsida kirjalikult, miks tellimus tühistati ja millisele tingimusele või asjaolule kaupleja tugineb.

Kui kokkulepet ei saa, tuleb kõigepealt pöörduda kaupleja poole

TTJA järgi peab kaupleja tarbija kirjalikule kaebusele vastama 15 päeva jooksul. Kui kaupleja ei vasta või pooled lahenduseni ei jõua, võib tarbija pöörduda tarbijavaidluste komisjoni.

Tarbijavaidluste komisjonile avalduse esitamisel tuleb lisada vaidlust tõendavad dokumendid, näiteks tellimuse kinnitus, maksedokument, kauplejale saadetud pretensioon ja kaupleja vastus.

Ära eelda, et iga väga hea hind on viga

Hea sooduspakkumine võib olla täiesti päris.

Veebipoed kasutavad väljamüüke, kampaaniakoode, hooajalisi allahindlusi ja lühikesi hinnakampaaniaid. Seetõttu ei pea tarbija iga tavapärasest madalamat hinda automaatselt kahtlustama.

Kõige olulisem küsimus on tavaliselt see, kas hinnaviga oli nii ilmne, et mõistlik tarbija pidi sellest aru saama, ning kas tehing oli selleks hetkeks juba siduvalt sõlmitud.

Seega ei kehti lihtne reegel, et „kui maksin, peab pood alati müüma“ ega ka vastupidine reegel, et „pood võib alati hinnaveale viidates tellimuse tühistada“.

Iga juhtumit tuleb hinnata selle konkreetsete asjaolude järgi.

Allikad ja edasi lugemine

Riigi Teataja – Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 90–92: tehingu tühistamine ja eksimus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – kaebuse esitamine

Tarbijavaidluste komisjon – avalduse esitamine