Kool algab, kuid vaktsiinikaitses võib olla auk: mida lapsevanem peaks kontrollima?

1. augusti vaktsineerimisstatistika tõi kooliaasta eel taas esile, et osa lapsi ei ole saanud kõiki oma vanusele ette nähtud vaktsiinidoose. Üldine hõlmatus ei ütle siiski midagi konkreetse lapse kohta. Tema seisu saab hinnata ainult vaktsineerimisandmete ja kehtiva immuniseerimiskava võrdlemisel.

Milliseid vaktsiine peab koolilapsel Eestis olema?

Üht kõigile koolilastele sobivat nimekirja ei ole. See, milline doos peaks olema tehtud, sõltub lapse vanusest ja sellest, mida ta on varem saanud. Samuti võib kooliealise lapse kaitses olla puudu mõni väikelapseeas ette nähtud doos.

Kehtiva riikliku immuniseerimiskava leiab Terviseameti vaktsineerimise lehelt. Koolieas tasub pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele kavas olevatele vaktsineerimistele:

• 6–7-aastaselt difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi kordusvaktsineerimine;
• 12–14-aastaselt inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu vaktsineerimine;
• 13-aastaselt leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini teine doos;
• 15–16-aastaselt difteeria, teetanuse ja läkaköha kordusvaktsineerimine.

Kontrollida tasub kogu lapse senist vaktsineerimislugu, mitte üksnes tema praeguse vanuse juurde märgitud rida. Näiteks võib vaktsiini nimi olla dokumentides olemas, kuid küsimus on selles, kas tehtud on kõik kavas ette nähtud doosid.

Kuidas võimalik puudujääk üles leida?

Alustada võiks kolmest sammust.

1. Otsi üles lapse vaktsineerimisandmed. Vaata üle olemasolev vaktsineerimispass või muu tervishoiutöötajalt saadud dokumentatsioon.
2. Võrdle kuupäevi kehtiva kavaga. Kontrolli nii vaktsiini nimetust, dooside arvu kui ka lapse vanust nende tegemise ajal. Kasuta selleks Terviseameti avaldatud ajakohast kava, mitte ammu salvestatud pilti või vana väljatrükki.
3. Küsi ebaselguse korral tervishoiutöötajalt üle. Perearstikeskus või koolitervishoiutöötaja saab olemasolevate andmete põhjal selgitada, kas midagi on puudu ja milline võiks olla edasine plaan.

Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui laps on vahetanud perearsti või kooli, elanud välismaal või saanud osa vaktsiinidest mõnes teises riigis. Sellisel juhul võta olemasolevad tõendid tervishoiutöötajaga vesteldes kaasa, et varasemad vaktsineerimised saaks üle vaadata.

Maakonna statistika ei ole lapse isiklik vaktsineerimiskaart

Terviseameti vaktsineerimisstatistikas saab vaadata hõlmatust vaktsiini, vanuserühma ja maakonna järgi. Need arvud aitavad märgata piirkondlikke ja vanuserühmade erinevusi, kuid nende põhjal ei saa järeldada, kas konkreetse lapse vaktsiinid on tehtud.

Samuti ei tähenda sõna „kaitselünk“ alati seda, et laps on täiesti vaktsineerimata. Puudu võib olla üks kordusdoos või pooleli võib olla varem alustatud vaktsineerimine. Täpne vastus tekib alles siis, kui lapse andmed on kavaga kõrvuti pandud.

Kooli alguse eel kontrollimine ei pea kujunema suureks projektiks. Sageli piisab sellest, et vanem otsib andmed üles, võrdleb neid ametliku kavaga ja küsib ebaselged kohad üle. Laiem küsimus on aga selles, kas selline kontroll peaks sõltuma üksnes pere enda tähelepanelikkusest või võiks kooliaasta eel tulla lapsevanemale selgem personaalne meeldetuletus.

Allikad ja edasi lugemine

• Terviseamet: Vaktsineerimise juhendid ja vormid
• Terviseamet: Vaktsineerimise statistika

Mis sina arvad?

Kas kool peaks saatma enne õppeaasta algust vanemale personaalse ülevaate lapse puuduolevatest vaktsiinidoosidest või peaks kontroll jääma pere enda algatada?