Kui nohu ja palavik jõuavad koju: rahulik tegevusplaan viirushaiguse ajaks

Kui viirushaigus on kodus kohal, tekib kiiresti kolm küsimust: mida teha palaviku ja nohuga, kuidas enesetunnet leevendada ning millal arstile helistada? Eriti keeruline on olukord siis, kui haiged on korraga nii lapsed kui ka täiskasvanud ja keegi peab kõige selle keskel veel otsuseid tegema.

Koduse ravi eesmärk ei ole iga sümptomit kohe kaotada. Tähtsam on anda kehale taastumiseks aega, leevendada halba enesetunnet ja jälgida, kas haiguse kulg muutub.

Esmalt tee päev võimalikult lihtsaks

Terviseameti koduse ravi põhisoovitused on üsna argised: puhata, tarbida piisavalt vedelikku, leevendada vajaduse korral palavikku ning püsida haigena kodus.

Praktikas võib see tähendada järgmist:

• jäta ära tegevused, mida pole tingimata vaja teha;
• hoia jook käeulatuses ja paku seda haigele regulaarselt;
• võimalda magada ja puhata ka päevasel ajal;
• pane vajalikud asjad – taskurätikud, kraadiklaas, vesi ja ravimid – ühte kindlasse kohta;
• ära mine haigena tööle, kooli, lasteaeda ega külla.

Kui peres haigestub mitu inimest, tasub lati teadlikult madalamale lasta. Lihtne toit, koristamata tuba ja tavapärasest rohkem ekraaniaega ei ole mõne haiguspäeva jooksul suurimad probleemid.

Joomist on lihtsam jälgida kui milliliitreid lugeda

Palaviku ja kehva enesetundega võib janu või söögiisu väheneda. Seetõttu tasub jooki pakkuda sagedamini ja väiksemates kogustes, mitte oodata, kuni haige ise suure klaasitäie küsib.

Sobivaim on see, mida inimene suudab ja soovib juua. Vesi ei pea olema ainus valik – oluline on, et vedelik päriselt sisse läheks. Kui söögiisu on mõneks ajaks väiksem, ei ole vaja tavapärast portsjonit peale suruda.

Lapse puhul annab üldisest enesetundest palju infot see, kas ta joob, pissib, reageerib lähedastele ja suudab vahepeal tavapärasel moel suhelda või mängida. Märgatav muutus neis asjades on olulisem kui üksainus number kraadiklaasil.

Palavikku leevenda enesetunde järgi

Palaviku puhul vaata lisaks temperatuurile inimest ennast. Kui haige tunneb end halvasti, saab palavikku leevendada talle sobiva palavikualandajaga. Ravimit tuleb kasutada pakendi infolehe ning arsti või apteekri juhiste järgi. Lapsele ravimit andes tuleb eriti hoolikalt järgida tema vanusele ja kehakaalule sobivaid juhiseid.

Kasulik on ravimi andmise aeg üles märkida. See vähendab segadust, kui haiget hooldab mitu inimest või öösel on raske meenutada, millal eelmine annus anti.

Ära kombineeri ega vaheta ravimeid omal algatusel lihtsalt sellepärast, et palavik ei kao kohe. Kui ravimi valiku või kasutamise suhtes tekib kahtlus, küsi nõu arstilt või apteekrilt.

Nohu ja köha puhul keskendu mugavusele

Nohu korral võib enesetunnet parandada nina puhastamine ja soolalahuse kasutamine. Magamiseks võib valida asendi, milles on kergem hingata. Tuba võiks regulaarselt õhutada, kuid haiget ei ole vaja külmetada.

Köha on sageli eriti häiriv öösel. Hoia jook voodi lähedal ning väldi suitsu, tugevaid lõhnu ja muid hingamisteid ärritavaid tegureid. Kui köha muutub järsult tugevamaks või sellega kaasneb hingamisraskus, ei ole see enam lihtsalt ebamugav sümptom, mida kodus ära oodata.

Pane tähele haiguse suunda, mitte ainult üksikut hetke

Kasulik on aeg-ajalt kirja panna:

• millal sümptomid algasid;
• kui kõrge on olnud palavik;
• milliseid ravimeid ja mis ajal on kasutatud;
• kas haige joob ja urineerib;
• kas hingamine, ärkvelolek või üldine enesetunne on muutunud.

Sellest infost on abi, kui tuleb arstiga ühendust võtta. Ühtlasi aitab see märgata, kas seisund liigub tasapisi paranemise poole või on tekkinud uus ja murettekitav muutus.

Millal kodusest jälgimisest enam ei piisa?

Terviseamet soovitab arstiga konsulteerida, kui haigus süveneb või enesetunne ei parane. Ühendust tasub võtta ka siis, kui sa lihtsalt ei oska hinnata, kas toimuv on tavapärane – nõu küsimiseks ei pea ootama olukorra muutumist väga raskeks.

Kiiret abi tuleb otsida, kui tekib hingamisraskus, haige üldseisund halveneb kiiresti, teda on raske äratada või ta ei suuda juua. Lapse puhul on põhjust tähelepanelik olla ka siis, kui ta muutub ebatavaliselt loiuks või tema käitumine erineb selgelt tavapärasest.

Samuti tasub arstiga nõu pidada, kui palavik püsib, tuleb pärast vahepealset paranemist tagasi või lisandub uus tugev sümptom. Kroonilise haiguse, raseduse, väga väikese lapse või haprama tervisega inimese puhul võib olla mõistlik nõu küsida varem.

Koduse ravi kõige raskem osa pole sageli tee keetmine ega kraadiklaasi leidmine. Keerulisem on otsustada, millal anda kehale veel rahulikult aega ja millal pole ootamine enam hea valik.

Allikad ja edasi lugemine

• Terviseamet – Ülemiste hingamisteede viirusnakkused

Mis sina arvad?

Milline muutus haige enesetundes paneb sind koduse ootamise asemel arstile helistama?