Kuidas valida õige kööginuga? Detailne juhend noa tüübist, terast, käepidemest ja teritamisest

Kööginoa ostmine tundub esmapilgul lihtne.

Nuga peab olema terav, mugav ja sobiva hinnaga.

Aga poes või e-poes valikut vaadates tekib kiiresti rohkem küsimusi.

Kas võtta klassikaline kokanuga või Santoku?

Kas 15-sentimeetrine tera on piisav või peaks valima 20-sentimeetrise?

Kas sepistatud nuga on alati parem?

Miks mõnel noal on tera sees lohud?

Kas kallis nuga püsib alati kauem terav?

Ja mitu erinevat nuga koduköögis üldse vaja on?

Tegelikult pole olemas ühte kööginuga, mis oleks igas olukorras kõige parem. Õige valik sõltub sellest, mida inimene kõige sagedamini valmistab, kuidas talle meeldib lõigata ning milline nuga tema käes loomulikult tundub.

Kõige olulisem pole noa hind, vaid selle kasutus

Kööginugade hinnad võivad erineda kümneid kordi.

See ei tähenda, et kõige kallim nuga oleks iga inimese jaoks parim.

Hea kööginoa puhul on tähtsamad:

tera kuju;

tera pikkus;

terase omadused;

tasakaal;

käepide;

noa kaal;

see, millisteks töödeks nuga kasutama hakkad.

Inimene, kes valmistab palju köögiviljatoite, võib hinnata hoopis teistsugust nuga kui inimene, kes lõikab sageli suuri lihatükke.

Kui tahad ainult ühte head nuga, alusta kokanoast

Klassikaline kokanuga on üks universaalsemaid kööginuge.

Tüüpilise kokanoa tera on lai, terava otsaga ja lõikeserv kergelt kaardus.

See võimaldab kasutada niinimetatud kiikuvat lõikeliigutust, kus noa ots jääb osaliselt lõikelaua lähedale ning tera liigub edasi-tagasi.

Kokanuga sobib hästi:

sibula hakkimiseks;

köögiviljade lõikamiseks;

maitsetaimede hakkimiseks;

liha tükeldamiseks;

küüslaugu purustamiseks;

paljudeks muudeks igapäevasteks töödeks.

Paljudes köökides teeb just kokanuga ära suurema osa kogu lõikamistööst.

Milline kokanoa pikkus valida?

Koduköögis on levinud umbes 16–20 sentimeetrise teraga kokanoad.

Suurem, umbes 20-sentimeetrine nuga annab rohkem lõikepikkust ja võimaldab töödelda suuremaid toiduaineid.

Lühem nuga võib olla:

kergem;

paremini juhitav;

mugavam väiksemale käele;

sobivam väikesele lõikelauale.

Õige pikkus ei sõltu ainult kasutaja pikkusest või käe suurusest.

Oluline on ka see, millise noaga inimene ennast kindlalt tunneb.

Santoku on kokanoa tugev alternatiiv

Santoku on Jaapani päritolu universaalne kööginuga.

Tänapäeval on see väga levinud ka Euroopa köökides.

Santoku tera on tavaliselt:

kokanoast veidi lühem;

lai;

suhteliselt sirge lõikeservaga;

ümarduva või allapoole laskuva otsaga.

Santoku sobib hästi:

köögiviljade hakkimiseks;

liha viilutamiseks;

kala töötlemiseks;

kuubikuteks lõikamiseks;

täpseks igapäevaseks ettevalmistustööks.

Kokanoa ja Santoku peamine erinevus on lõikamisstiilis

Klassikalise kokanoa kumeram tera toetab hästi kiikuvat liigutust.

Santoku sirgem lõikeserv sobib rohkem üles-alla või ettepoole suunatud lõikamiseks.

See ei tähenda, et üht saab kasutada ainult ühel viisil.

Erinevus on pigem selles, millise liigutuse jaoks noa kuju loomulikumalt sobib.

Kui inimene on harjunud maitsetaimi noa kumeral teral kiigutades hakkima, võib klassikaline kokanuga tunduda loomulikum.

Kui talle meeldib köögivilju kiirete sirgete lõigetega töödelda, võib Santoku olla mugavam.

Miks on mõnel Santoku noal tera sees lohud?

Mõnel noal on tera külgedel väikesed ovaalsed süvendid.

Neid kutsutakse sageli granton- või õhutaskuteks.

Nende eesmärk on vähendada toidu ja tera vahelist kokkupuutepinda.

See võib aidata näiteks:

kartuliviiludel;

kurgil;

juustul;

muudel niisketel toiduainetel

tera küljest kergemini lahti tulla.

Need lohud ei tähenda siiski, et mitte miski enam kunagi tera külge ei jää.

Väike koorimisnuga teeb tööd, milleks kokanuga on liiga suur

Koorimis- ehk universaalne väikenuga on sageli vaid umbes 6–11 sentimeetrise teraga.

Selle tugevus on kontroll.

Väikest nuga kasutatakse näiteks:

õuna koorimiseks;

maasikate puhastamiseks;

kartulilt defektide eemaldamiseks;

väikeste köögiviljade töötlemiseks;

küüslauguküünte puhastamiseks;

täpseteks dekoratiivseteks lõigeteks.

Suure kokanoaga võib samu asju teha, kuid väike nuga on detailse töö puhul sageli palju mugavam.

Kolmest noast piisab paljudes kodudes täiesti

Kui ei taha suurt noakomplekti, saab väga suure osa köögitöödest tehtud kolme noaga:

kokanuga või Santoku;

väike koorimisnuga;

leivanuga.

Selline komplekt katab juba enamiku tavalisest toiduvalmistamisest.

Spetsiaalseid nuge tasub juurde osta siis, kui neid päriselt regulaarselt kasutatakse.

Leivanuga on üks neist spetsiaalsetest nugadest, mida tasub omada

Leivanoa tera on pikk ja sakiline.

Sakiline serv haarab kõvast koorikust kinni ning lõikab selle läbi ilma, et peaks pehmet sisu tugevalt kokku suruma.

Leivanuga sobib:

saiadele;

leivale;

kuklitele;

baguette'idele;

kookidele;

mõnikord ka suurematele kõva või sitke koorega viljadele.

Sakilise noaga tuleks kasutada pikki rahulikke lõikeliigutusi, mitte suruda nuga jõuga otse alla.

Miks tavaline sile nuga leiba halvasti lõikab?

Kui sile tera pole väga terav, libiseb see kõva kooriku peal.

Inimene hakkab tugevamalt vajutama.

Selle tulemusel surutakse pehme leivaosa enne lõikamist kokku.

Sakiline tera haakub koorikuga palju kergemini.

Sellepärast võib korralik leivanuga olla väga kasulik isegi köögis, kus spetsiaalseid nuge muidu vähe kasutatakse.

Tomatinoal on samuti sakiline serv, kuid see on väiksem

Tomati puhul on välispind suhteliselt tugev ja sile, sisemus aga väga pehme.

Nüri sile nuga kipub tomatit enne koort läbistamata kokku suruma.

Väike sakiline tomatinuga saab koorest kergemini läbi.

Seda tüüpi nuga võib olla mugav ka:

tsitruseliste;

väikeste saiakeste;

pehme koorega viljade lõikamiseks.

Kui kokanuga on väga terav, saab tomatit loomulikult lõigata ka sellega.

Lihanoa ehk viilutusnoa eesmärk on teha pikki puhtaid lõikeid

Küpsetatud liha viilutamisel on kasulik pikem ja kitsam tera.

Viilutusnuga võimaldab teha pika ühtlase tõmbega õhukese viilu, selle asemel et liha lühikeste saagivate liigutustega lõhkuda.

See sobib näiteks:

praele;

singile;

suuremale küpsetatud lihatükile;

linnulihale.

Kui inimene valmistab suuri lihapraade harva, pole eraldi viilutusnuga tingimata vajalik.

Fileerimisnuga on hoopis teise iseloomuga

Kalafilee eemaldamisel peab tera sageli liikuma mööda luid ja kala loomulikku kuju.

Seetõttu on fileerimisnoa tera:

kitsas;

õhuke;

sageli painduv.

Painduvus võimaldab teral kontuure järgida.

Tavaline kokanuga on selleks tavaliselt palju jäigem.

Inimene, kes ostab kala valdavalt juba fileerituna, ei pruugi eraldi fileerimisnuga vajada.

Konditusnuga pole sama mis fileerimisnuga

Konditusnuga kasutatakse liha eemaldamiseks luude ümbert.

Tera on tavaliselt kitsas, kuid võib olla fileerimisnoast tugevam.

Sellega saab töötada näiteks:

kanaliha;

sealiha;

veiseliha;

muude luudega lihatükkidega.

Koduköögis on see kasulik eelkõige inimesele, kes ostab ja töötleb suuremaid lihatükke.

Köögikirves pole suur kokanuga

Köögikirves ehk cleaver on tugeva ja raske teraga tööriist.

Oluline on aga eristada erinevaid laia teraga nuge.

Hiina stiilis kokanuga võib välimuselt meenutada kirvest, kuid selle tera on sageli palju õhem ning mõeldud köögiviljade, liha ja kala lõikamiseks.

Raske kondikirves on mõeldud hoopis jõulisemaks tööks.

Õhukese köögiviljanoa või kokanoaga ei tohiks konte raiuda.

Üks suurimaid vigu on kasutada nuga tööks, milleks seda pole tehtud

Hea kööginuga võib kahjustuda väga kiiresti, kui sellega:

raiutakse luid;

kangutatakse purgikaant;

kasutatakse seda kruvikeerajana;

lõigatakse külmunud toitu;

raiutakse väga kõvasid esemeid, kuigi tera pole selleks mõeldud.

Tera võib saada täkkeid või isegi murduda.

Kallim hind ei muuda õhukest tera kirveks.

Terase valik mõjutab nii teravust kui hooldust

Kööginugades kasutatakse palju erinevaid terasesulameid.

Kõige üldisemalt puutub kodukasutaja kokku kahe suure rühmaga:

roostevaba teras;

suure süsinikusisaldusega teras.

Lisaks on olemas väga palju vahepealseid ja tehniliselt keerukamaid sulameid.

Roostevaba teras on koduköögis praktiline

Roostevaba terase suur eelis on korrosioonikindlus.

See ei tähenda, et roostevaba nuga ei saaks mitte kunagi roostetada.

Aga see talub niiskust ja happelisi toiduaineid üldiselt paremini kui traditsiooniline süsinikteras.

Kodukasutaja jaoks tähendab see vähem hooldusmuret.

Süsinikteras võib olla väga terav, kuid nõuab hoolt

Traditsioonilised suure süsinikusisaldusega noad võivad pakkuda suurepärast lõiketunnet ning olla hästi teritatavad.

Samas reageerib selline teras kergemini:

niiskusele;

happele;

soolale.

Tera võib tumeneda ning sellele võib tekkida paatina.

Kui nuga jäetakse märjaks, suureneb korrosioonioht.

Selline nuga sobib hästi inimesele, kes on valmis selle eest teadlikult hoolitsema.

Kõva teras ei ole automaatselt parem teras

Terase kõvadust väljendatakse nugade puhul sageli Rockwelli HRC skaalal.

Kõvem tera suudab üldjuhul head lõikeserva kauem hoida.

Aga kõvaduse suurenemisega võib tera muutuda ka vähem löögikindlaks.

Seetõttu on noa valmistamisel alati kompromiss:

teravuse püsimine;

teritatavus;

sitkus;

vastupidavus.

Kõige suurem HRC number pole automaatselt parim valik tavakasutajale.

Väga kõva õhuke tera nõuab hoolikamat kasutamist

Kõrge kõvadusega Jaapani stiilis nuga võib olla erakordselt terav.

Aga kui sellega väänata, raiuda või lõigata luid, võib lõikeserv saada täkkeid.

Pehmem Euroopa stiilis teras võib vajada sagedamini teritamist, kuid taluda mõnda eksimust paremini.

Seetõttu sõltub õige valik ka kasutusharjumustest.

Sepistatud või stantsitud nuga?

Sepistatud noa puhul kujundatakse tera kuumutatud metallist surve ja töötlemise abil.

Stantsitud tera lõigatakse üldjuhul teraslehest välja ning töödeldakse seejärel edasi.

Varem oli lihtne öelda, et sepistatud nuga on parem ja stantsitud odavam.

Tänapäeval pole asi nii mustvalge.

Ka kvaliteetsed stantsitud noad võivad olla:

väga teravad;

kerged;

vastupidavad;

professionaalses köögis hinnatud.

Valmistusviis üksi ei määra noa kvaliteeti.

Kerge või raske nuga?

Mõni inimene tahab tunda käes tugevat rasket nuga.

Teine eelistab võimalikult kerget tera.

Raskem nuga võib aidata suuremaid koostisosi lõigata, sest osa jõust tuleb noa enda massist.

Kergem nuga võib aga olla:

kiirem;

vähem väsitav;

täpsem;

lihtsamini juhitav.

Seda pole võimalik otsustada ainult tootekirjelduse järgi.

Kui võimalik, tasub nuga enne ostmist käes hoida.

Tasakaal võib olla tähtsam kui kaal

500-grammine hästi tasakaalus ese võib tunduda käes mugavam kui palju kergem, kuid kehvasti tasakaalustatud tööriist.

Kööginoa puhul tasub märgata, kuhu raskus koondub.

Ühel noal on raskem tera.

Teisel raskem käepide.

Kolmandal on tasakaalupunkt tera ja käepideme ühenduse lähedal.

Õiget vastust pole.

Oluline on, et nuga oleks käes kontrollitav.

Käepide peab sobima sinu käega

Käepidemete materjalid võivad olla:

plast;

puit;

komposiit;

metall;

erinevad sünteetilised materjalid.

Materjalist olulisem on sageli kuju.

Hea käepide peaks:

olema piisavalt suur;

mitte tekitama survet sõrmedele;

püsima kindlalt käes;

võimaldama nuga erinevate võtetega kontrollida.

Ilus käepide, mis tekitab kümne minuti hakkimise järel käes valu, pole hea valik.

Väikese ja suure käega inimene ei pruugi sama nuga armastada

Seetõttu on kööginoa soovitustes alati subjektiivne osa.

Nuga, mida üks inimene nimetab ideaalselt tasakaalustatuks, võib teise inimese käes tunduda:

liiga raske;

liiga pika teraga;

liiga jämeda käepidemega.

See on ka põhjus, miks professionaalse koka lemmiknuga ei pruugi olla parim nuga kodukokale.

Tera kõrgus mõjutab sõrmeruumi

Lai kokanoa või Santoku tera jätab lõikelaua ja käepidet hoidva käe sõrmenukkide vahele rohkem ruumi.

Madala teraga noal võivad sõrmed lõikelauale vastu minna.

See sõltub aga nii noa kujust kui ka sellest, kuidas inimene nuga hoiab.

Suurema käega kasutaja võiks sellele kindlasti tähelepanu pöörata.

Terav nuga on tavaliselt kontrollitavam kui nüri

See võib tunduda paradoksaalne.

Terav nuga on ju võimeline kergemini lõikama.

Aga just seetõttu pole vaja selle kasutamisel nii palju jõudu rakendada.

Nüri nuga võib:

libiseda toiduaine pinnalt;

nõuda tugevat survet;

liikuda ootamatult.

Hea terav tera liigub sinna, kuhu kasutaja seda suunab.

See ei tähenda, et terav nuga oleks ohutu hooletu kasutamise korral.

Teritamine ja teritusteras pole alati sama asi

Siin tekib palju segadust.

Kui tera on päriselt nüri, tuleb selle lõikeserva geomeetriat teritamisega taastada.

Selleks kasutatakse näiteks:

terituskivi;

mehhaanilist teritajat;

professionaalset teritusteenust.

Teritusteras ehk honing rod võib aga eelkõige aidata olemasolevat lõikeserva korrastada.

See ei eemalda tingimata materjali samal määral nagu päris teritamine.

Keraamiline terituspulk töötab veidi teistmoodi

Keraamiline pulk võib olla abrasiivsem ja eemaldada terast rohkem materjali kui tavaline sile teritusteras.

Seetõttu sõltub tööriista toime materjalist ja pinnast.

Kõige turvalisem on järgida konkreetse noa tootja soovitusi.

Eriti kõrge kõvadusega Jaapani nugade puhul ei pruugi tavaline teritusteras olla alati parim valik.

Vesikivi annab palju kontrolli, kuid nõuab harjutamist

Terituskivi kasutades saab inimene ise kontrollida:

teritusnurka;

survet;

lõikeserva kujundamist.

Hea tulemuse saavutamiseks tuleb aga tehnikat õppida.

Vale nurga hoidmisel võib noa lõikeserv muutuda ebaühtlaseks.

Kodukasutaja, kes ei soovi teritamist hobiks muuta, võib eelistada kvaliteetset lihtsat teritajat või professionaalset teenust.

Kui sageli nuga teritada?

Sellele pole üht kalendripõhist vastust.

See sõltub:

terase omadustest;

kasutussagedusest;

lõikelauast;

lõikamistehnikast;

toiduainetest;

hoiustamisest.

Nuga tuleks teritada siis, kui lõiketulemus hakkab selgelt halvenema.

Tomat on selleks hea praktiline kontroll.

Terav sile tera peaks koorest läbi minema ilma vilja tugevalt kokku surumata.

Lõikelaud mõjutab noa teravust rohkem, kui arvatakse

Kõva pind kulutab lõikeserva kiiresti.

Noasõbralikumad on tavaliselt:

puit;

sobiv plast;

mõned spetsiaalsed komposiitmaterjalid.

Tera seisukohalt halvad lõikepinnad on näiteks:

klaas;

kivi;

keraamika.

Kui metallist tera lööb iga lõikega vastu väga kõva pinda, kaotab lõikeserv kiiremini oma omadused.

Klaasist lõikelaud võib olla hügieeniline, kuid noa jaoks halb

Klaas on lihtsasti pestav ja võib köögis ilus välja näha.

Aga noa seisukohalt on selle pind äärmiselt kõva.

Kui tahad, et hea kööginuga püsiks teravana, pole klaasist lõikelaud parim paariline.

Sama kehtib otse graniit- või kivitasapinnal lõikamise kohta.

Nuga ei tohiks lõikelaual külgsuunas kraapida

Paljud hakivad toidu valmis ning lükkavad selle seejärel noa terava servaga mööda lõikelauda potti.

Selline külgsuunaline surve võib lõikeserva kahjustada.

Parem on kasutada:

noa selga;

kaabitsat;

või tõsta koostisained tera laia küljega ettevaatlikult üles.

Eriti õhukese ja kõva tera puhul tasub seda harjumust vältida.

Kuhu nuga pärast kasutamist panna?

Hea nuga ei peaks vedelema sahtlis koos:

kahvlite;

lusikate;

metallist köögiriistade;

teiste nugadega.

Kui terad sahtlis üksteise vastu liiguvad, võivad need nüristuda või kahjustuda.

Lisaks on terava noa otsimine segamini sahtlist ohtlik.

Nugade hoiustamiseks on mitu head lahendust

Näiteks:

noaplokk;

magnetliist;

sahtlisisene noahoidja;

terakaitse.

Kõigil on omad eelised.

Magnetliistu puhul peab nuga olema kindlalt kinnitatud ning liist paigaldatud kohta, kus lapsed sellele ligi ei pääse.

Terakaitse on hea lahendus juhul, kui nuga peab siiski sahtlis olema.

Kas kööginuga võib pesta nõudepesumasinas?

Isegi kui tootja märgib mõne noa nõudepesumasinakindlaks, võib käsipesu olla hea noa elueale leebem.

Nõudepesumasinas mõjuvad noale:

kuumus;

tugevad pesuvahendid;

niiskus;

kokkupuuted teiste esemetega.

Puidust käepidemega nugade puhul on käsipesu eriti oluline.

Kõige lihtsam hooldus on:

pesta nuga pärast kasutamist;

kuivatada see kohe;

panna õigesse hoiukohta.

Nuga ei tohiks jätta märjana kraanikaussi

See on halb mitmel põhjusel.

Esiteks võib tera olla pikalt niiske.

Teiseks ei pruugi järgmine inimene kraanikausis olevat teravat nuga märgata.

Kolmandaks võib tera lüüa vastu muid nõusid või metalli.

Parem on pesta nuga kohe pärast kasutamist ja panna kuivana ära.

Kas terve noakomplekt on hea ost?

Noakomplekt võib olla mugav.

Aga enne tasub mõelda, kui palju selle nugadest päriselt kasutust leiavad.

Kaheksa või kümne noaga komplektis võib olla mitu tera, mille otstarve kattub.

Paljude kodude jaoks võib parem investeering olla:

üks väga hea universaalne nuga;

üks hea väikenuga;

üks korralik leivanuga.

Hiljem saab vajaduse järgi juurde osta.

Odav komplekt või üks parem nuga?

Kui eelarve on piiratud, tasub sageli panna suurem osa rahast noale, mida kasutatakse kõige rohkem.

Näiteks hea kokanuga või Santoku mõjutab igapäevast toiduvalmistamist rohkem kui suur komplekt keskpäraseid spetsiaalnuge.

Samas ei pea hea kodune kööginuga tingimata maksma sadu eurosid.

Ka mõõduka hinnaga tootjatel leidub väga häid töövahendeid.

Milline nuga sobib algajale?

Algajale on hea valik nuga, mis:

pole liiga suur;

on käes mugav;

on piisavalt vastupidava teraga;

ei vaja keerulist hooldust;

on mõistliku hinnaga.

Esimeseks heaks kööginoaks sobib sageli roostevabast terasest kokanuga või Santoku.

Eksootilise terase või väga õhukese professionaalse noa ostmisel pole mõtet, kui inimene ei taha selle hooldusega tegeleda.

Milline nuga sobib palju köögivilju lõikavale inimesele?

Hea valik võib olla:

Santoku;

nakiri;

kokanuga.

Nakiri on Jaapani köögiviljanuga, mille tera on kõrge ja suhteliselt sirge.

See sobib hästi üles-alla hakkimiseks.

Samas pole see tavaliselt sama universaalne kui Santoku või kokanuga.

Kui tahad ainult ühte nuga, võib universaalsem variant olla praktilisem.

Milline nuga sobib palju liha valmistavale inimesele?

Universaalseks tööks sobib endiselt hea kokanuga.

Kui töötled regulaarselt suuremaid lihatükke, võivad lisaks kasulikuks osutuda:

konditusnuga;

viilutusnuga;

vajadusel tugev köögikirves.

Kõik sõltub sellest, kas ostad valmis lõigatud liha või teed suure osa ettevalmistusest ise.

Vasaku- ja paremakäelisus võib mõne noa puhul rolli mängida

Paljud Euroopa noad on sümmeetriliselt teritatud ning sobivad mõlemale käele.

Mõned Jaapani traditsioonilised noad võivad olla ühepoolse või ebasümmeetrilise teritusega.

Sellisel juhul võib noa käelisus olla oluline.

Tavalise kokanoa või Santoku puhul pole see enamasti suur küsimus, kuid kallima spetsiaalnoa ostmisel tasub kontrollida.

Noa välimus pole tähtsusetu, kuid ei tohiks olla esimene kriteerium

Damaskuse muster.

Puidust käepide.

Must tera.

Läikiv sepistatud pind.

Kõik võivad muuta noa väga atraktiivseks.

Kui nuga kasutatakse iga päev, on siiski olulisem:

kuidas see lõikab;

kuidas seda teritada;

kuidas see käes istub;

kui palju hooldust vajab.

Ilus nuga, mida ebamugavuse tõttu sahtlis hoitakse, pole hea ost.

Damaskuse muster ei tähenda automaatselt paremat nuga

Damaskuse stiilis mitmekihiline tera võib olla väga kvaliteetne.

Aga muster ise ei tõesta lõikeserva kvaliteeti.

Oluline on endiselt:

millist terast kasutatakse südamikus;

kuidas tera on kuumtöödeldud;

milline on geomeetria;

kui hästi on nuga valmistatud.

Odavale terale saab samuti dekoratiivse mustri anda.

Kõige tähtsam test toimub käes, mitte tehnilises tabelis

Kaks nuga võivad paberil olla peaaegu identsed.

Sama pikkus.

Sarnane teras.

Sama hinnaklass.

Üks neist võib sinu käes tunduda suurepärane ja teine ebamugav.

Seetõttu tasub võimalusel hinnata:

kas käepide sobib;

kas sõrmedel on ruumi;

kas nuga tundub liiga tera- või käepidemeraskena;

kas tera pikkus tundub kontrollitav.

Hea kööginuga ei tee tööd sinu eest, kuid teeb töö palju meeldivamaks

Terava ja õige kujuga noaga saab:

lõigata kiiremini;

teha täpsemaid viile;

kasutada vähem jõudu;

vähem toitu muljuda;

töötada kontrollitumalt.

Kõige suurem erinevus ei pruugigi ilmneda mõne keerulise roa valmistamisel.

Seda märkab juba tavalise sibula või tomati lõikamisel.

Kui peaks valima ainult ühe noa

Enamiku inimeste jaoks oleks kõige praktilisem valik:

16–20 cm kokanuga

või

umbes 16–18 cm Santoku.

Kumb valida, sõltub eelkõige sellest, milline tera kuju ja lõikamisliigutus kasutajale paremini sobib.

Kui valida kolm nuga

Kõige universaalsem kodune kolmik oleks:

kokanuga või Santoku suurema osa tööde jaoks;

väike koorimisnuga täpseks tööks;

sakiline leivanuga leiva ja teiste kõva koorega pehmete toitude jaoks.

Kõik ülejäänud noad võiksid tulla juba konkreetse vajaduse järgi.

Kõige parem kööginuga on see, mida tahad päriselt kasutada

Noamaailm võib muutuda väga tehniliseks.

Terasesulamid.

Kõvadus.

Teritusnurgad.

Sepistamine.

Jaapani ja Euroopa profiilid.

Need kõik on huvitavad ning võivad kvaliteeti mõjutada.

Kodukasutaja jaoks jääb aga lõpuks alles palju lihtsam küsimus:

Kas see nuga sobib minu käele ja nendele töödele, mida ma iga päev teen?

Kui vastus on jah, tera on korralikult valmistatud ja nuga suudetakse teravana hoida, võib see olla suurepärane töövahend aastaid.

Ja sageli annab üks päriselt hea, õigesti hooldatud kööginuga rohkem väärtust kui terve sahtlitäis nuge, mida peaaegu kunagi ei kasutata.

Allikad ja edasi lugemine

• REDO – Kuidas valida õige kööginuga?: https://redo.ee/kuidas-valida-oige-kooginuga/
• Victorinox – How to Choose the Right Kitchen Knife: https://www.victorinox.com/en-US/How-to-Choose-the-Right-Kitchen-Knife/cms/how-to-choose-the-right-kitchen-knife/
• Victorinox – Five Knives Every Kitchen Should Have: https://www.victorinox.com/en-CL/Five-must-have-Knives/cms/five-must-have-knives/
• Victorinox – What is a Paring Knife Used For?: https://www.victorinox.com/en-US/What-is-a-paring-knife/cms/what-is-a-paring-knife/
• Victorinox – How to Choose a Bread Knife: https://www.victorinox.com/en/How-to-Choose-a-Bread-Knife/cms/how-to-choose-a-bread-knife/
• Victorinox – What is a Santoku Knife Used For?: https://www.victorinox.com/en-CA/What-is-a-Santoku-knife-used-for/cms/what-is-a-santoku-knife-used-for/
• Zwilling – Types of Knives: https://www.zwilling.com/uk/magazine/product-guide-knives/knife-types.html