Miks ärkab inimene öösel peaaegu alati samal kellaajal?

Kell 3.17.

Silmad lähevad lahti.

Vaatad kella.

Keerad teise külje.

Järgmisel ööl juhtub sama.

Mõne aja pärast tekib tunne, et keha on endale äratuskella sisse ehitanud.

Internetist võib sellele leida väga erinevaid seletusi.

Mõni seostab kindlaid kellaaegu konkreetsete organitega.

Mõni hormoonidega.

Mõni stressiga.

Tegelik seletus on tavaliselt palju maisem.

Uni ei ole kaheksa tundi ühtlast teadvusetust.

Uni koosneb tsüklitest

Öö jooksul liigume korduvalt läbi erinevate unestaadiumide.

Esineb nii mitte-REM-und kui REM-und.

Üks unetsükkel kestab tavaliselt suurusjärgus 80–100 minutit ning öö jooksul võib neid olla mitu.

Tsüklite vahetumisel võib inimene hetkeks ärgata.

Enamasti ei jää sellest hommikuks mingit mälestust.

Miks siis kellaaeg tundub alati sama?

Sest ka magamamineku aeg on paljudel üsna sarnane.

Kui inimene läheb igal õhtul umbes kell 23 magama, võivad ka tema unetsüklite üleminekud toimuda ööst öösse üsna sarnasel ajal.

Kui üks neist üleminekutest langeb näiteks kella kolme-nelja vahele, võib ärkamine korduda umbes samal ajal.

Probleem pole alati ärkamises

Väga paljud inimesed ärkavad öö jooksul korraks.

Olulisem küsimus on:

kas jääd uuesti magama?

Kui ärkad, keerad külge ja magad minuti pärast edasi, ei pruugi probleem olla üldse suur.

Kui aga kell 3 ärgates algab 90-minutiline mõtteralli, on olukord teine.

Mida rohkem kella vaatad, seda olulisemaks kellaaeg muutub

Esimesel ööl ärkad kell 3.14.

Teisel ööl 3.22.

Kolmandal 3.11.

Aju teeb järelduse:

„Ma ärkan alati kell kolm!“

Seejärel võib inimene hakata seda ootama.

Öösel ärgates sirutub käsi automaatselt telefoni poole.

Kell 3.08.

„Näed, jälle!“

Sellest võib kujuneda omaette stressiallikas.

Stress võib muuta öise ärkamise pikemaks

Stress ei pruugi inimest ainult õhtul üleval hoida.

Ta võib küll normaalselt magama jääda, kuid ärgata öösel ja avastada, et aju hakkab kohe tööle.

Mis homme teha tuleb?

Kas see arve sai makstud?

Mis ülemus sellest arvab?

Miks ma tolle inimesele niimoodi vastasin?

Öösel tunduvad probleemid sageli suuremad kui päeval.

Alkohol võib aidata uinuda, kuid und hiljem rikkuda

Õhtune alkohol võib esialgu muuta inimese uniseks.

Seetõttu võib tunduda, et see aitab magada.

Kuid öö teises osas võib uni muutuda katkendlikumaks.

Inimene võib hakata rohkem ärkama ja uni ei pruugi olla sama taastav.

See on üks põhjus, miks korduv öine ärkamine võib olla tugevam pärast õhtut, mil tarbiti alkoholi.

Ka kofeiin võib mõjutada õhtust ja öist und

Kohvi mõju ei lõpe tingimata siis, kui tass tühjaks saab.

Kofeiini toime kestab tunde.

Mõni inimene võib juua hilisel pärastlõunal kohvi ja magada täiesti normaalselt.

Teisel võib sama kogus muuta une kergemaks või raskendada uuesti uinumist.

Tundlikkus on inimestel erinev.

Tuba võib olla öö teises pooles liiga soe

Une jaoks on oluline ka kehatemperatuuri regulatsioon.

Kui magamistuba on väga soe, tekk on liiga paks või küte öösel suureneb, võib uni muutuda rahutumaks.

Mõnikord ärgatakse just siis, kui inimene hakkab higistama või tunneb ebamugavust.

Müra võib tulla alati samal ajal

Vahel pole põhjus üldse kehas.

Kell 4 sõidab esimene buss.

Naaber läheb kell 5 tööle.

Kortermaja küttesüsteem hakkab teatud ajal häält tegema.

Prügivedu toimub hommikuti.

Elukaaslane keerab teatud ajal külge või hakkab norskama.

Kui ärkamisaeg on üllatavalt täpne, tasub mõelda ka keskkonnale.

Täis põis võib samuti äratada

Kui õhtul juuakse palju vedelikku, võib põis öösel une katkestada.

Vanusega muutub öine urineerimine paljudel sagedasemaks.

Aga kui vajadus öösel urineerida on uus, väga sage või kaasnevad muud sümptomid, tasub sellest arstiga rääkida.

Valu võib öösel tugevamalt märgatav olla

Päeval on tähelepanu hõivatud.

Öösel pole midagi muud teha.

Seljavalu, liigesevalu, kõrvetised või muu ebamugavus võib inimese üles äratada ja takistada uuesti uinumist.

Sellisel juhul ei pruugi probleem olla une enda regulatsioonis.

Norskamine ja hingamispausid vajavad tähelepanu

Kui inimene:

norskab tugevalt;

ärkab õhupuuduse või lämbumistundega;

partner märkab hingamispause;

on päeval väga unine,

tasub rääkida arstiga uneapnoe võimalusest.

Uneapnoe võib põhjustada öö jooksul korduvalt une katkemist, kuigi inimene ise kõiki ärkamisi ei mäleta.

Hormonaalsed muutused võivad und mõjutada

Näiteks menopausi ajal võivad kuumahood ja öine higistamine und katkestada.

Samuti võib und mõjutada rasedus, valu, mõned haigused ja mitmed ravimid.

Seetõttu pole korduva ärkamise puhul alati mõistlik otsida üht universaalset põhjust.

„Kell kolm tähendab maksa“ pole teaduslik unediagnoos

Internetis levivad graafikud, kus iga öine kellaaeg seostatakse konkreetse organi või emotsiooniga.

Näiteks väidetakse, et kindlal ajal ärkamine tähendab maksa-, kopsu- või sapiprobleemi.

Kaasaegses unemeditsiinis ei diagnoosita haigusi selle järgi, et inimene ärkab täpselt kell 3.00.

Korduv ärkamine võib olla päris probleem.

Aga kellaaeg üksi ei näita, milline organ on „häiritud“.

Kas telefonist kella vaatamine on hea mõte?

Sageli mitte.

Kui inimene näeb öösel:

„Mul on ainult neli tundi magada!“

tekib stress.

Kümme minutit hiljem:

„Nüüd ainult kolm tundi ja viiskümmend minutit.“

Mida rohkem inimene und kontrollida püüab, seda raskem võib olla uuesti uinuda.

Kui öine kellavaatamine tekitab ärevust, võib telefoni või kella panna nii, et ekraani voodist ei näe.

Mida teha, kui uni ei tule tagasi?

Kui inimene lamab kaua ärkvel ja muutub järjest närvilisemaks, võib voodi hakata seostuma ärkveloleku ja muretsemisega.

Unetuse ravis kasutatakse muu hulgas põhimõtet, et voodis ei veedeta pikki perioode lihtsalt und oodates.

Kui und pikalt ei tule, võib olla parem mõneks ajaks tõusta, teha hämaras rahulikku tegevust ja minna voodisse tagasi siis, kui unisus taastub.

Regulaarne ärkamisaeg aitab unerütmi

Üks kõige kasulikumaid unerütmi ankruid on regulaarne hommikune ärkamisaeg.

Kui nädalavahetusel magatakse mitu tundi kauem, võib järgmise õhtu uinumine nihkuda.

Täpselt sama ajakava pole alati realistlik, kuid väga suured kõikumised võivad rütmi segada.

Millal on öine ärkamine juba unetus?

Üksik halb öö ei ole unetus.

Ka paar keerulisemat nädalat ei tähenda automaatselt kroonilist unetust.

Probleem muutub olulisemaks siis, kui inimesel esineb korduvalt raskusi une säilitamisega ning see hakkab mõjutama päevast toimetulekut.

Näiteks:

väsimus;

keskendumisraskused;

ärrituvus;

unisus;

töövõime langus.

Unepäevik võib anda rohkem infot kui kell

Kui probleem kordub, võib paari nädala jooksul üles märkida:

magamamineku aja;

hinnangulise uinumisaja;

öised ärkamised;

hommikuse ärkamise;

alkoholi ja kofeiini;

trenni;

päevase enesetunde.

Siis võivad ilmneda mustrid, mida üksiku öö põhjal ei näe.

Näiteks selgub, et probleem esineb peamiselt pühapäeva öösel või pärast hilist alkoholi tarvitamist.

Millal tasub arstiga rääkida?

Arstiga tasub nõu pidada, kui öine ärkamine:

kestab pikemat aega;

häirib märgatavalt päevast elu;

kaasneb tugeva norskamise või hingamispausidega;

kaasneb valu, õhupuudus või muu uus sümptom;

on seotud tugeva ärevuse või meeleolulangusega.

Uneprobleem võib olla iseseisev, kuid mõnikord on see mõne muu seisundi sümptom.

Kellaaeg pole tavaliselt kõige tähtsam

Kui inimene ärkab igal ööl kell 3.20, tundub kellaaeg väga tähenduslik.

Meditsiiniliselt on aga olulisem:

kui sageli see juhtub;

miks inimene ärkab;

kui kaua ta ärkvel on;

kas ta saab uuesti magama;

kuidas ta end päeval tunneb.

Öine ärkamine võib olla täiesti tavaline osa unetsüklitest.

Probleem tekib enamasti siis, kui ärkamine muutub pikaks, sagedaseks või hakkab mõjutama päevast elu.

Ja vahel on kõige parem esimene samm lihtsalt lõpetada öösel kella kontrollimine.

Allikad ja edasi lugemine

• National Heart, Lung, and Blood Institute – Sleep Phases and Stages
• PMC – Sleep Medicine: Insomnia and Sleep
• NHLBI – Insomnia