Miks ärkab inimene vahel enne äratuskella ja kas see on normaalne?

Mõnikord juhtub kummaline asi.

Äratus on pandud näiteks kella 7.00 peale, aga silmad lähevad lahti 6.52. Teisel päeval 6.55. Mõnikord isegi täpselt mõni minut enne seda, kui telefon helisema hakkab.

See võib tunduda peaaegu nagu keha teaks ette, mis kell äratus tuleb.

Tegelikult ei ole selles midagi müstilist.

Meie und ja ärkamist juhivad muu hulgas keha sisemine ööpäevarütm, valgus, harjumused ja see, kui palju und organism parasjagu vajab. Kui inimene ärkab enam-vähem samal ajal iga päev, võib keha hakata selle ajaga kohanema.

Seetõttu on täiesti võimalik, et inimene ärkab loomulikult veidi enne äratuskella.

Samas ei ole iga varajane ärkamine ühesugune. Mõnikord on see märk hästi toimivast unerütmist, teinekord võib põhjus olla stressis, valguses, müras või liiga lühikeseks jäänud unes.

Kehal on oma sisemine kell

Inimese organismis toimib ligikaudu 24-tunnine rütm, mida nimetatakse ööpäeva- ehk tsirkadiaanrütmiks.

See mõjutab muu hulgas:

• unisust;
• ärksust;
• kehatemperatuuri;
• hormoonide eritumist;
• söögiisu;
• une ja ärkveloleku aega.

Sisemine kell ei tööta täiesti eraldiseisvalt.

Seda mõjutavad keskkonnast tulevad märguanded, millest üks olulisemaid on valgus.

Õhtune pimedus aitab kehal liikuda unerežiimi poole.

Hommikune valgus annab organismile märku, et päev on alanud.

Kui inimene läheb enam-vähem samal ajal magama ja ärkab samal ajal, muutub see rütm üsna stabiilseks.

Miks võib inimene ärgata mõni minut enne äratust?

Kui ärkamisaeg on päevast päeva üsna sama, hakkab organism selle ajaga harjuma.

Hommiku lähenedes toimuvad kehas järk-järgult muutused, mis valmistavad ärkamiseks ette.

Näiteks muutub:

• kehatemperatuur;
• hormoonide tase;
• närvisüsteemi aktiivsus;
• une sügavus.

Seetõttu ei juhtu ärkamine alati nii, et inimene on ühel hetkel sügavas unes ja järgmisel hetkel äratus lihtsalt „tõmbab ta välja“.

Sageli on organism juba ärkamise suunas liikumas.

Kui sisemine rütm langeb enam-vähem kokku äratuskella ajaga, võib inimene silmad avada mõni minut enne helinat.

Kas keha saab tõesti äratusaja ära õppida?

Teatud määral küll.

Kui inimene ärkab iga tööpäev enam-vähem ühel ajal, saab sellest kehale korduv signaal.

Näiteks:

magama kell 23,

äratus kell 7,

hommikune valgus,

hommikusöök,

tööle minek.

Kui see muster kordub piisavalt kaua, võib keha hakata hommikuseks ärkamiseks ette valmistuma juba enne äratust.

See ei tähenda, et sisemine kell oleks sekundilise täpsusega.

Pigem on tegemist harjumuspärase ajavahemikuga.

Seetõttu võib inimene ärgata mõnel päeval 6.50 ja teisel 7.05.

Valgus mõjutab ärkamist väga tugevalt

Hommikune valgus on üks olulisemaid signaale, mis aitab organismi ööpäevarütmi paika hoida.

Kevadel ja suvel võib inimene hakata varem ärkama lihtsalt seetõttu, et tuba läheb varem valgeks.

Eriti selgelt võib seda märgata siis, kui magamistoas pole pimendavaid kardinaid.

Talvel võib juhtuda vastupidine.

Kui hommikud on pimedad, võib ärkamine tunduda raskem.

Valgus mõjutab ka melatoniini tootmist.

Melatoniin on hormoon, mille tase tõuseb tavaliselt õhtul ja aitab kehal valmistuda uneks.

Hommikuse valguse mõjul melatoniini tase langeb ning organism liigub rohkem ärkveloleku poole.

Miks võib inimene ärgata enne äratust ainult tööpäevadel?

See on üsna tavaline.

Tööpäevadel on ärkamisaeg sageli stabiilne.

Nädalavahetusel võib inimene minna hiljem magama ja magada kauem.

See tähendab, et keha saab tööpäevadel väga selge korduva mustri.

Kui inimene ärkab viis päeva järjest kell 7, ei ole üllatav, kui kuuendal päeval ärkab ta ka ilma äratuseta umbes samal ajal.

Mõni inimene avastab isegi puhkuse esimestel päevadel, et keha äratab ta endiselt „tööaja järgi“.

Alles mõne päeva pärast võib rütm veidi nihkuda.

Kas ärkamine enne äratust tähendab, et oled piisavalt maganud?

Mitte alati.

See võib nii olla, aga ainult ärkamisaja põhjal ei saa seda järeldada.

Oluline on vaadata ka seda:

• mitu tundi magasid;
• kuidas end hommikul tunned;
• kas oled päeval unine;
• kas ärkad puhanuna;
• kas vajad päeva jooksul palju kofeiini, et ärkvel püsida.

Kui inimene magab piisavalt ja ärkab enne äratust värskena, võib see olla märk sellest, et tema unerütm toimib hästi.

Kui ta ärkab kell 5.30, kuigi tahaks magada seitsmeni, ja tunneb end terve päeva väsinuna, on olukord teine.

Mõnikord äratab hoopis une kergem faas

Uni ei ole terve öö ühetaoline.

Öö jooksul vahelduvad erinevad unefaasid.

Mõnel hetkel on uni sügavam, mõnel kergem.

Kui inimene satub äratusaja lähedal kergemasse unefaasi, võib ka väike keskkonnamuutus ta üles äratada.

Näiteks:

• tänavalt kostev heli;
• valguse muutumine;
• partneri liigutamine;
• toa temperatuuri muutumine;
• linnud akna taga.

Sellisel juhul võib ärkamine sattuda lihtsalt mõni minut enne äratust.

Stress võib samuti panna varem ärkama

Kõik varajased ärkamised ei tule hästi paigas unerütmist.

Kui inimene teab, et järgmisel hommikul on oluline kohtumine, lend või eksam, võib uni olla tavalisest rahutum.

Mõttes võib olla pidevalt:

„Ma ei tohi sisse magada.“

Sellises olukorras võib inimene öö jooksul mitu korda kella vaadata või ärgata juba enne soovitud aega.

See on teistsugune olukord kui loomulik ja rahulik ärkamine.

Stressiga seotud ärkamise puhul võib kaasneda:

• pingetunne;
• kiire mõtlemine;
• ärevus;
• raskus uuesti uinuda;
• tunne, et uni polnud sügav.

Alkohol võib samuti und häirida

Alkohol võib alguses muuta uinumise lihtsamaks.

See ei tähenda siiski, et uni oleks parem.

Öö teises pooles võib uni muutuda katkendlikumaks.

Inimene võib hakata varem ärkama või mitu korda öö jooksul üles tulema.

Seetõttu võib juhtuda, et pärast alkoholi tarvitamist avanevad silmad küll enne äratuskella, kuid enesetunne ei ole puhanud.

Kofeiin võib mõjutada ka järgmist hommikut

Kofeiini mõju võib kesta mitu tundi.

Kui kohvi või energiajooki tarbitakse hilisel pärastlõunal või õhtul, võib see mõjutada:

• uinumist;
• une sügavust;
• öiseid ärkamisi.

Mõni inimene on kofeiini suhtes tundlikum kui teine.

Kui uni muutub kergemaks või katkendlikumaks, võib ka hommikune ärkamine tulla varem.

Kas tasub äratuskell üldse ära jätta, kui ärkad alati enne seda?

Kui inimene ärkab regulaarselt õigel ajal ja tunneb end hästi, võib tekkida kiusatus äratusest loobuda.

See võib mõne inimese puhul toimida.

Aga kui hommikul on oluline kindlal ajal üles saada, on äratus siiski mõistlik varuvariant.

Keha sisemine kell ei ole täiesti eksimatu.

Unevajadust võivad muuta:

• hilisem magamaminek;
• haigus;
• stress;
• pikk tööpäev;
• alkohol;
• reis;
• ajavööndi vahetus.

Seetõttu võib ka tavaliselt täpne loomulik ärkamine mõnel päeval hilineda.

Miks äratuskell võib mõnikord tunduda eriti ebameeldiv?

Kui äratus tabab sügavamat unefaasi, võib ärkamine tunduda väga raske.

Tekib hetkeline uimasus, segadus või tunne, et tahaks kohe uuesti magama jääda.

Kui inimene ärkab ise mõned minutid enne äratust, võib ärkamine tunduda palju pehmem.

Põhjus võib olla selles, et keha oli juba liikumas ärkveloleku poole.

Seetõttu ütlevad mõned inimesed, et loomulik ärkamine tundub paremini kui valju äratus.

Kas korduv snooze aitab või teeb asja hullemaks?

Paljud inimesed panevad äratuse teadlikult varem ja vajutavad mitu korda edasilükkamise nuppu.

See võib anda tunde, et saad hommikul veel veidi magada.

Praktikas võib selline uni olla väga katkendlik.

Kui äratus heliseb iga viie või kümne minuti järel, ei pruugi vahepealne uni olla eriti taastav.

Mõne inimese jaoks on lihtsam panna äratus realistlikule ajale ja tõusta esimese või teise helinaga.

Kui snooze on ainus viis hommikul üles saada ja seda tuleb kasutada väga pikalt, tasub mõelda ka sellele, kas uneaeg on piisav.

Regulaarne unerütm aitab loomulikku ärkamist

Kõige tugevam viis keha sisemist kella toetada on üsna stabiilne ajakava.

See ei tähenda, et iga päev peab magama minema sekundi pealt samal ajal.

Aga väga suured erinevused tööpäevade ja nädalavahetuste vahel võivad rütmi segada.

Näiteks:

tööpäeval äratus 6.30,

nädalavahetusel ärkamine 11.30.

Selline viietunnine erinevus sunnib keha pidevalt kohanema.

Mõõdukam erinevus aitab unerütmi stabiilsemana hoida.

Hommikune päevavalgus võib aidata

Kui võimalik, tasub pärast ärkamist saada loomulikku valgust.

Näiteks:

• avada kardinad;
• minna lühikesele jalutuskäigule;
• süüa hommikusööki valgusküllases ruumis.

Hommikune valgus aitab organismil aru saada, millal päev algab.

See omakorda aitab ka järgmisel õhtul ja hommikul unerütmi paremini paika hoida.

Õhtune ere valgus võib rütmi hilisemaks nihutada

Sama põhimõte töötab vastupidises suunas.

Kui inimene veedab hilise õhtu väga ereda valguse või ekraanide ees, võib keha saada signaali, et päev pole veel lõppenud.

See võib uinumist edasi lükata.

Eriti mõjutab rütmi tugev valgus.

Telefoniekraan üksi ei selgita kõiki uneprobleeme, kuid koos ereda toa, hilise töö ja ebaregulaarse graafikuga võib see uinumist raskendada.

Kas vanusega võib ärkamisaeg muutuda?

Jah.

Unerütm ja une struktuur muutuvad elu jooksul.

Paljud vanemad inimesed märkavad, et lähevad varem magama ja ärkavad ka varem kui nooremana.

See ei ole iseenesest probleem, kui inimene saab piisavalt und ja tunneb end päeval hästi.

Oluline pole niivõrd see, kas inimene ärkab kell 6 või kell 9.

Oluline on see, kas tema une kestus ja kvaliteet vastavad tema vajadustele.

Millal võib liiga varajane ärkamine olla probleem?

Kui ärkad viis või kümme minutit enne äratust ja tunned end hästi, pole tavaliselt põhjust muretsemiseks.

Tähelepanu tasub pöörata siis, kui ärkad regulaarselt tunde varem, kui sooviksid, ega suuda enam uuesti magama jääda.

Eriti juhul, kui sellega kaasneb:

• päevane väsimus;
• keskendumisraskus;
• ärrituvus;
• unevõlg;
• pikalt kestnud unehäire;
• tugev norskamine või hingamispausid.

Sellisel juhul tasub unerütmi ja muid võimalikke põhjuseid põhjalikumalt vaadata.

Kui probleem kestab pikalt või mõjutab igapäevaelu, võib olla mõistlik rääkida perearsti või mõne uneprobleemidega tegeleva spetsialistiga.

Üksik halb öö ei tähenda unehäiret

Une kvaliteet ei ole igal ööl ühesugune.

Ühel päeval võib inimene magada väga hästi.

Teisel ärkab mitu korda.

Kolmandal läheb tund aega uinumiseks.

Seda mõjutavad:

• stress;
• temperatuur;
• müra;
• söömine;
• füüsiline aktiivsus;
• alkohol;
• kofeiin;
• haigus;
• emotsioonid.

Seetõttu ei tasu ühest varajasest ärkamisest kohe suurt järeldust teha.

Olulisem on vaadata pikemat mustrit.

Kas enne äratuskella ärkamine on siis hea või halb?

Enamasti ei ole see iseenesest ei hea ega halb.

Kui ärkad mõni minut enne äratust, tunned end puhanuna ja suudad päeva jooksul normaalselt toimida, võib see lihtsalt näidata, et keha sisemine rütm on sinu päevakavaga hästi kohanenud.

Kui aga ärkad pidevalt liiga vara ja tunned, et uni jääb lühikeseks, tasub uurida, mis seda põhjustab.

Kõige olulisem ei ole see, kes ärkab esimesena – sina või äratuskell.

Oluline on see, kas oled saanud piisavalt und.

Allikad ja edasi lugemine

• National Heart, Lung, and Blood Institute – How Sleep Works: Your Sleep/Wake Cycle
• National Heart, Lung, and Blood Institute – What Makes You Sleep?
• NICHD – What makes us sleep?
• NCBI Bookshelf – Physiology, Circadian Rhythm
• Sleep Foundation – How to Wake Up Without an Alarm