Miks lähevad aknad sügisel seest märjaks ja millal peaks selle pärast muretsema?

Sügise saabudes märkavad paljud kodudes sama nähtust: hommikul on akna alumine serv märg, klaasile on tekkinud veepiisad ja vahel koguneb vett isegi aknalauale.

Esimene mõte võib olla, et aken laseb läbi või on midagi katki. Tegelikult on põhjus enamasti lihtsam: soe ja niiske siseõhk puutub kokku külma klaaspinnaga ning veeaur kondenseerub.

Väike kogus kondensaati külmade ilmadega ei tähenda tingimata ehitusprobleemi. Kui aknad on aga pidevalt märjad, aknaraamidele tekivad tumedad laigud või toas on tunda kopituse lõhna, tasub põhjust juba lähemalt uurida.

Miks tekib vesi just aknale?

Õhk sisaldab alati teatud koguse veeauru. Mida soojem on õhk, seda rohkem niiskust saab selles olla.

Sügisel ja talvel võib toas olla näiteks üle 20 kraadi sooja, samal ajal kui aknaklaasi sisepind on välisõhu tõttu märksa külmem.

Kui soe niiske õhk jõuab piisavalt külma pinnani, langeb selle temperatuur punktini, kus õhus olev veeaur hakkab veeks muutuma. Seda nimetatakse kondenseerumiseks.

Seetõttu tekivadki aknale väikesed veepiisad.

Sama põhimõtet võib näha suvel külma joogiklaasi välisküljel: külm pind jahutab enda ümber olevat õhku ja niiskus kondenseerub klaasile.

Miks on probleem just sügisel?

Sügisel langeb välistemperatuur kiiresti, kuid kodudes jätkub igapäevane niiskuse tootmine.

Niiskust lisavad siseõhku näiteks:

• toidu valmistamine;
• duši all käimine;
• pesu kuivatamine;
• koristamine;
• toataimed;
• inimeste endi hingamine.

Kui suvel saab niiskus avatud akende kaudu kergemini välja, siis külmade ilmadega hoitakse aknaid rohkem kinni.

Kui ventilatsioon ei eemalda tekkivat niiskust piisavalt kiiresti, hakkab õhuniiskus suurenema.

Kõige külmemad pinnad kodus on sageli just aknaklaasid ja nende ümbrus ning seetõttu muutub liigne niiskus kõigepealt nähtavaks seal.

Kui suur õhuniiskus võiks kodus olla?

Terviseamet soovitab eluruumides hoida suhtelist õhuniiskust üldiselt vahemikus 35–60 protsenti. Samuti soovitatakse tubades hoida temperatuuri ligikaudu 20–22 kraadi ning liigne niiskus ruumidest välja ventileerida.

Üks lihtsamaid viise olukorra hindamiseks on kasutada hügromeetrit ehk õhuniiskuse mõõtjat.

Kui näit püsib sügisel ja talvel pikalt üle 60 protsendi ning aknad on regulaarselt märjad, tasub eelkõige kontrollida ventilatsiooni ja niiskuse allikaid.

Üksik kõrge näit pärast duši all käimist või toidu valmistamist ei tähenda veel probleemi. Olulisem on see, kui kaua kõrge niiskustase püsib.

Kas uus ja hea aken võib probleemi hoopis suurendada?

Mõnikord tekib kondensatsioon just pärast vanade akende vahetamist.

See ei tähenda tingimata, et uus aken oleks halb.

Vanad aknad võisid olla ebatihedad ning nende pragude kaudu toimus pidev õhuvahetus. Uus aken on palju õhutihedam ning soojuskadu väheneb, kuid koos sellega võib kaduda ka osa juhuslikust ventilatsioonist.

Kui hoone ventilatsioon ei ole samal ajal piisav, jääb rohkem niiskust ruumi.

Seetõttu ei saa akende märgumise põhjust otsida ainult aknast endast. Oluline on vaadata tervet ruumi: kust värske õhk sisse tuleb ja kuidas niiske õhk välja pääseb.

Millal on hommikune kondensaat veel normaalne?

Väike kogus vett akna alumises servas eriti külmal hommikul ei pruugi tähendada midagi tõsist.

Näiteks magamistoas võib öö jooksul õhuniiskus tõusta lihtsalt seetõttu, et inimesed viibivad mitu tundi suletud ruumis.

Kui pärast tuulutamist klaas kiiresti kuivab ning aknaraamide ümber hallitust ei teki, võib tegemist olla tavapärase kondensatsiooniga.

Tähelepanelikum tasub olla siis, kui:

• aknad on suure osa päevast märjad;
• vesi voolab aknalauale;
• aknaraamide või paledele tekivad mustad või hallid täpid;
• nurkades või välisseintel tekib hallitus;
• toas on pidevalt kopitanud lõhn;
• õhuniiskus püsib pikalt kõrge.

Terviseameti järgi soodustavad hallituse teket muu hulgas kõrge õhuniiskus ja madal pinnatemperatuur ning hallitus võib soodsates tingimustes tekkida juba mõne päevaga.

Kõigepealt tasub kontrollida ventilatsiooni

Kui aknad lähevad pidevalt märjaks, ei ole esimene lahendus tingimata akende vahetamine.

Alustada võiks ventilatsioonist.

Kontrollida tasub, kas väljatõmbeavad vannitoas ja köögis töötavad ning ega neid pole suletud või ummistunud. Samuti peaks värske õhk kusagilt ruumi pääsema.

Loomuliku ventilatsiooniga majas võib liiga õhukindlaks muutunud korteris tekkida olukord, kus väljatõmme on küll olemas, kuid asendusõhku ei tule piisavalt sisse.

Terviseamet soovitab liigniiskuse korral ruume tuulutada ning kasutada toimivat ventilatsiooni. Toidu valmistamisel tasub kasutada kubu või muud väljatõmmet, mis juhib niiske õhu hoonest välja.

Kas piisab akna praokile jätmisest?

Pidevalt praokil aken ei ole tingimata kõige parem lahendus.

Külmal ajal võib akna ümbrus nii tugevalt maha jahtuda ning energiakulu suureneda.

Sageli on tõhusam teha lühike ja intensiivne tuulutus: avada aken mõneks minutiks laialt ning lasta niiskel siseõhul kiiresti välja vahetuda.

Kui probleem kordub iga päev, peaks siiski otsima püsivamat põhjust. Normaalne kodu ei peaks sõltuma ainult sellest, et elanik peab pidevalt aknaid lahti hoidma.

Pesu kuivatamine võib anda üllatavalt palju niiskust

Üks tavalisemaid niiskusallikaid on märja pesu kuivatamine toas.

Pesus olev vesi peab kuhugi minema ning kui pesu kuivab elutoas või magamistoas, jõuab suur osa sellest siseõhku.

Sama kehtib pika kuuma duši või suurema toiduvalmistamise kohta.

Seetõttu tasub märgata, kas akende märgumine suureneb just pärast selliseid tegevusi.

Kui võimalik, võiks pesu kuivatada ruumis, kus ventilatsioon on hea, ning pärast duši kasutamist jätta ventilatsioon tööle ja kuivatada märjad pinnad.

Mõnikord võib põhjus olla siiski ehituses

Kõiki kondensatsiooniprobleeme ei saa lahendada tuulutamisega.

Kui mõni aknaosa või seinapind on ebatavaliselt külm, võib põhjuseks olla soojussild, puudulik soojustus, halb aknapaigaldus või muu ehitustehniline probleem.

Sellele võib viidata näiteks olukord, kus:

• ainult üks konkreetne aken on pidevalt märg;
• kondensaat tekib alati samasse nurka;
• aknapale või seinaosa on katsudes märgatavalt külmem;
• hallitus tuleb pärast puhastamist kiiresti tagasi.

Terviseamet soovitab hallituse korral välja selgitada selle tekkepõhjuse ning vajadusel kaasata ehitusinseneri, sest probleem võib olla seotud hoone konstruktsiooniga. Pelgalt hallituse eemaldamine ei lahenda olukorda, kui niiskuse põhjus jääb alles.

Vett ei tasu lihtsalt aknale jätta

Kui kondensaat on juba tekkinud, tasub aknaklaas ja -laud kuivaks pühkida.

Pidevalt märg pind loob hallitusele soodsa keskkonna ning võib aja jooksul kahjustada ka värvitud pindu, puitu ja akna ümbrust.

See ei kõrvalda kondensaadi põhjust, kuid vähendab kahjustuste tekkimise võimalust seni, kuni niiskuse põhjus on leitud.

Märg aken on pigem märk kui haigus ise

Akende kondensatsioon ei tähenda automaatselt, et aknad tuleb välja vahetada või majas on tõsine ehitusviga.

Sageli annab aken lihtsalt esimesena märku sellest, et ruumis on külmade ilmade kohta liiga palju niiskust või õhuvahetus on vähene.

Seetõttu tasub enne suuremate tööde kavandamist mõõta toa õhuniiskust, kontrollida ventilatsiooni ja jälgida, millal kondensaat tekib.

Kui klaasile ilmub külmal hommikul veidi niiskust, mis pärast tuulutamist kaob, pole enamasti põhjust paanikaks.

Kui aga märjad aknad muutuvad igapäevaseks nähtuseks ja nende ümber hakkab tekkima hallitus, on põhjust otsida juba probleemi tegelikku allikat.

Allikad ja edasi lugemine

Terviseamet – sisekliima, hallitus ja liigniiskus