Miks muutuvad radiaatorid pealt soojaks, aga alt jäävad külmaks?

Kütteperioodi alguses võib kodus tekkida tuttav olukord: radiaatori ülemine osa on soe või lausa kuum, alumine aga märgatavalt jahedam. Mõnikord püsib tuba sellest hoolimata mõnusalt soe, teinekord ei suuda küte ruumi soovitud temperatuurini soojendada.

Kas selline temperatuurierinevus on normaalne või annab see märku probleemist küttesüsteemis? Vastus sõltub sellest, kui suur erinevus on, milline on radiaatori ehitus ja kuidas kogu küttesüsteem töötab.

Enne radiaatori õhutamist, ventiilide keeramist või spetsialisti kutsumist tasub aru saada, kuidas soojus radiaatoris liigub ja millised tunnused võivad viidata tegelikule rikkele.

Miks ei ole radiaator igast kohast sama soe?

Vesiküttega radiaatori ülesanne on anda küttesüsteemis ringleva vee soojus edasi ruumiõhule ja ümbritsevatele pindadele.

Soe vesi siseneb radiaatorisse, liigub selle sees ning annab osa oma soojusest ruumile ära. Küttesüsteemi tagasi liikuv vesi on seetõttu tavaliselt jahedam kui radiaatorisse sisenev vesi.

Selline temperatuurilangus on küttesüsteemi tavapärane tööpõhimõte.

See tähendab, et radiaator ei pea tingimata olema kogu oma pinna ulatuses ühesuguse temperatuuriga. Temperatuurijaotus sõltub radiaatori tüübist, ühendusviisist, veevoolust ja küttesüsteemi seadistusest.

Näiteks võib radiaatori ülaosa olla tuntavalt soojem kui alumine osa, ilma et see tähendaks automaatselt riket.

Oluline on vaadata ka ruumi temperatuuri. Kui tuba saavutab soovitud soojuse ning radiaator töötab stabiilselt, ei pruugi mõõdukas temperatuurierinevus vajada sekkumist.

Kui aga radiaatori alumine osa jääb täiesti külmaks, kuigi küte töötab pikemat aega ja tuba ei lähe soojaks, tuleb põhjust lähemalt uurida.

Esimene võimalik põhjus: küttesüsteemis on liiga väike veevool

Kui radiaatorisse jõuab liiga vähe sooja vett, võib selle soojusväljastus jääda ebapiisavaks.

Selle taga võib olla mitu erinevat põhjust.

Näiteks võib radiaatori ventiil olla osaliselt suletud, küttesüsteem tasakaalustamata või mõnes torustiku osas takistatud vee normaalne liikumine.

Termostaatventiil võib vähendada veevoolu ka täiesti tavapärase töö käigus. Kui ruum on saavutanud soovitud temperatuuri, piirab ventiil radiaatorisse jõudva vee hulka.

Seetõttu ei tähenda jahtuv radiaator alati seda, et küttesüsteemis oleks midagi katki.

Kui aga termostaat on seatud kõrgemale temperatuurile, tuba on külm ja radiaator ei soojene korralikult, võib põhjuseks olla ventiili või veeringluse probleem.

Trust Electric Heating

+1

Teine võimalik põhjus: radiaatorisse on kogunenud sete

Vanemates vesiküttesüsteemides võib aja jooksul tekkida korrosioonisaadusi ja muud mustust.

Metallist torustiku ning radiaatorite sisepindadelt pärinevad osakesed võivad koos küttesüsteemi veega liikuda ja koguneda kohtadesse, kus vee liikumine on aeglasem.

Radiaatori alumisse ossa kogunenud sete võib takistada vee normaalset liikumist ja vähendada soojuse ülekandumist.

Selle tulemusena võib radiaator olla ülevalt kuum, kuid alt selgelt külm.

Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui radiaatori alumises osas on kindlapiiriline külm piirkond, mis ei muutu soojemaks ka pikema kütmise järel.

Kütteseadmete tootja Worcester Bosch selgitab oma radiaatorite tõrkeotsingu juhendis, et soe ülaosa ja külm alaosa võivad viidata radiaatorisse kogunenud settele või mustusele.

Worcester Bosch

+1

Sette olemasolu ei saa siiski ainult käega katsudes kindlalt diagnoosida. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka ebapiisav veevool või ventiiliprobleemid.

Kui sete on tõepoolest probleem, võib vajalik olla radiaatori või küttesüsteemi läbipesu.

Seda tööd tuleks teha küttesüsteemi ehitust ja seisukorda arvestades, sest sobimatu puhastusmeetod võib põhjustada lekkeid või muid kahjustusi.

Kas põhjus võib olla õhk radiaatoris?

See on üks esimesi asju, millele inimesed ebaühtlaselt soojeneva radiaatori puhul mõtlevad.

Õhk võib tõepoolest takistada radiaatori normaalset tööd, kuid oluline on tähele panna, milline osa radiaatorist külmaks jääb.

Õhk koguneb tavaliselt radiaatori ülemisse ossa.

Seetõttu on õhust tingitud probleemile iseloomulikum olukord, kus radiaator on alt soe, kuid ülevalt külm või osaliselt jahe.

Kui radiaator on ülevalt kuum, kuid alt külm, ei ole õhk kõige tüüpilisem seletus.

See eristus on oluline, sest põhjendamatu õhutamine ei eemalda radiaatori põhja kogunenud setet ega lahenda näiteks ventiilist põhjustatud veevooluprobleemi.

Worcester Bosch

+1

Millal võib radiaatorit olla vaja õhutada?

Õhutamise vajadusele võivad viidata järgmised tunnused:

• Radiaatori ülemine osa jääb külmaks, kuigi alumine soojeneb.
• Radiaatorist kostab vulinat või muid vee liikumisega seotud helisid.
• Radiaator soojeneb ebaühtlaselt ja küttesüsteemis on varem esinenud õhuprobleeme.

Eramaja autonoomse küttesüsteemi puhul saab omanik sageli radiaatoreid tootja juhiste järgi ise õhutada.

Enne töö alustamist tuleb küte välja lülitada ja lasta radiaatoril jahtuda. Õhutusventiili avamisel tuleb arvestada võimaliku vee väljumisega ning pärast õhutamist võib suletud küttesüsteemis olla vaja kontrollida süsteemi rõhku.

Kortermajas ei tasu aga eeldada, et iga radiaatorit võib omal käel õhutada. Eriti vanemate ühiste küttesüsteemide korral tuleks lähtuda korteriühistu või hooldusettevõtte juhistest.

Kolmas võimalik põhjus: küttesüsteem on tasakaalust väljas

Mitme radiaatoriga küttesüsteemis peab soe vesi jõudma vajalikul hulgal igasse küttekehasse.

Kui süsteem ei ole õigesti tasakaalustatud, võib osa radiaatoreid saada rohkem vett kui teised.

Näiteks võivad katlale või soojussõlmele lähemal olevad radiaatorid soojeneda kiiresti, samal ajal kui kaugemates ruumides jäävad küttekehad jahedamaks.

Sellisel juhul ei pruugi probleem olla ühes konkreetses radiaatoris.

Tasakaalustamise eesmärk on seadistada veevoolud nii, et kõik ruumid saaksid neile vajaliku soojushulga.

Seda tehakse küttesüsteemi ehitusest sõltuvalt ventiilide ja muude reguleerimisseadmete abil.

Kui süsteem on juba tasakaalustatud, võivad juhuslikud ventiilide keeramised olukorda hoopis halvendada.

Seetõttu ei tasu eriti kortermajas hakata radiaatorite tagasivooluventiile omal algatusel ümber seadistama. Ühe küttekeha veevoolu muutmine võib mõjutada ka ülejäänud süsteemi tööd.

Miks võib üks radiaator olla kuum ja teine külm?

Kui kodus on mitu radiaatorit, aitab nende võrdlemine võimalikku põhjust paremini mõista.

Kui kõik radiaatorid on mõõdukalt soojad ja ruumid saavutavad soovitud temperatuuri, võib küttesüsteem töötada tavapäraselt.

Kui aga üks radiaator on kuum, teine vaevu leige ning kolmas ei soojene üldse, tasub kontrollida süsteemi tööd tervikuna.

Võimalikud põhjused on näiteks erinevalt seadistatud termostaadid, ventiilide probleemid, õhk või ebapiisav veeringlus.

Tähtis on arvestada ka ruumide tegeliku soojusvajadusega.

Päikesepoolses toas võib termostaat radiaatori veevoolu varem piirata, samal ajal kui jahedamas põhjapoolses ruumis töötab radiaator edasi.

Seetõttu ei ole radiaatorite erinev temperatuur iseenesest piisav alus järeldamaks, et küttesüsteem on rikkis.

Mida saab kodus ise kontrollida?

Enne küttespetsialisti kutsumist saab teha mõned lihtsad tähelepanekud, mis ei nõua küttesüsteemi lahtivõtmist.

Kõigepealt tasub veenduda, et radiaator on olnud piisavalt kaua töös. Kui küte alles käivitus või termostaatventiil on veevoolu vähendanud, ei pruugi radiaatori temperatuurijaotus veel näidata selle tavapärast tööolukorda.

Seejärel võiks kontrollida järgmisi asjaolusid.

1. Kas ruum saavutab soovitud temperatuuri?

Kui tuba on piisavalt soe, ei pruugi radiaatori jahedam alaosa tähendada probleemi.

1. Kas termostaat on õigesti seadistatud?

Kui ventiil on seatud madalale temperatuurile, võib see piirata radiaatorisse jõudva vee hulka.

1. Kas külm on ainult üks radiaator või mitu?

Mitme radiaatori samaaegne probleem võib viidata küttesüsteemi üldisele veeringluse või seadistuse probleemile.

1. Kas radiaator on külm ülevalt või alt?

Külm ülaosa võib viidata õhule. Ülevalt kuum ja alt selgelt külm radiaator võib viidata veeringluse takistusele või settele.

1. Kas probleem tekkis järsku või on kestnud aastaid?

Äkilise muutuse korral võib olla tegemist ventiili või süsteemi töörežiimi muutusega. Pikema aja jooksul süvenev probleem võib muu hulgas viidata setete kogunemisele.

Need tähelepanekud aitavad spetsialistile probleemi kirjeldada ning vältida olukorda, kus hakatakse kohe tegema töid, mille vajalikkus pole veel selge.

Kortermajas tasub enne radiaatori kallale asumist suhelda ühistuga

Kortermaja küttesüsteem võib olla mitme korteri peale ühine ning ühe radiaatori töö sõltuda kogu püstaku või hoone küttesüsteemi seadistusest.

Seetõttu ei tohiks korteriomanik hakata omal algatusel radiaatorit eemaldama, torustikku tühjendama või tasakaalustusventiile reguleerima.

Kui radiaator ei soojene korralikult, tasub esmalt teavitada korteriühistut või hoone haldurit.

Probleemi kirjeldamisel võiks märkida, millises ruumis radiaator asub, milline osa sellest on külm ning kas ka teistes tubades on sarnaseid probleeme.

Samuti on kasulik teada, kas mure esineb ainult ühes korteris või on seda märganud ka naabrid.

Kui mitu sama püstaku korterit ei saa piisavalt sooja, võib põhjus peituda hoone ühises küttesüsteemis, mitte üksikus radiaatoris.

Kas külm radiaatorialune tähendab suuremat küttearvet?

Mitte tingimata.

Kui radiaator on alt mõõdukalt jahedam, kuid ruum saavutab soovitud temperatuuri, ei tähenda see automaatselt suuremat energiakulu.

Teistsugune on olukord siis, kui radiaatori soojusväljastus on ebapiisav ning ruum jääb jahedaks.

Kui küttesüsteem peab soovitud temperatuuri saavutamiseks töötama pikemalt või kõrgema temperatuuriga, võib see mõjutada energiakasutust.

Samas ei saa radiaatori pinnatemperatuuri põhjal üksinda järeldada, kui palju energiat kulub või kas küttesüsteem töötab ökonoomselt.

Energiakasutus sõltub muu hulgas hoone soojapidavusest, välisõhu temperatuurist, kütteseadme kasutegurist, süsteemi seadistusest ja elanike harjumustest.

Millal tuleks kutsuda spetsialist?

Kõige olulisem märk ei ole väike temperatuurierinevus radiaatori üla- ja alaosa vahel, vaid see, kui küttesüsteem ei suuda enam ruumi piisavalt soojendada.

Spetsialisti poole tasub pöörduda näiteks siis, kui radiaatori alumine osa jääb pikema kütmise järel täiesti külmaks, ruum ei saavuta soovitud temperatuuri või mitu radiaatorit soojenevad ebaühtlaselt.

Samuti vajavad tähelepanu lekked, ebatavalised helid ja küttesüsteemi korduvad rõhuprobleemid.

Kui probleemiks on sete, võib vajalik olla radiaatori või küttesüsteemi puhastamine. Kui põhjuseks on puudulik veeringlus, tuleb kontrollida ventiile, pumpa ja süsteemi tasakaalustust.

Radiaatori väljavahetamine ei ole tavaliselt esimene lahendus. Enne tuleks selgitada, kas probleem on küttekehas endas või seda ümbritsevas süsteemis.

Kõige olulisem on radiaatori töö, mitte ühesugune pinnatemperatuur

Radiaatori ülemise ja alumise osa erinev temperatuur võib olla täiesti tavaline nähtus. Soe vesi annab radiaatorit läbides soojust ära ning temperatuur ei pea olema kõikjal täpselt sama.

Kui aga radiaator jääb suures ulatuses külmaks ja ruum ei soojene piisavalt, võib põhjus peituda puudulikus veeringluses, setetes või küttesüsteemi seadistuses.

Õhk radiaatoris on samuti võimalik probleem, kuid sellele viitab tavaliselt pigem külm ülaosa.

Kõige mõistlikum on hinnata radiaatorit koos ruumi temperatuuri ja kogu küttesüsteemi tööga. Nii saab eristada tavapärast temperatuurierinevust olukorrast, mis vajab hooldust või remonti.

Allikad ja edasi lugemine

• Worcester Bosch – radiaatorite õhutamise ja külmade piirkondade tõrkeotsingu juhend (PDF) 
• Vaillant – miks on radiaator alt külm ja kuidas probleemi lahendada? 
• Energy Saving Trust – kuidas kodu kütmist säästlikult juhtida? 
• Trust Electric Heating – mida näitab radiaatori ülemise ja alumise osa temperatuurierinevus?