PÄRISJUTUD · Usk ja lootus
Miks on rituaalid inimesele olulised ka siis, kui ta pole usklik?
Rituaalid ei kuulu ainult religiooni juurde. Küünla süütamine, peretraditsioonid, tähtpäevad ja isiklikud harjumused võivad aidata anda elus olulistele hetkedele tähendust, tugevdada kuuluvust ja pakkuda ebakindlas olukorras struktuuri.
Küünla süütamine lahkunu mälestuseks. Sünnipäevakoogi küünalde puhumine. Pulmas sõrmuste vahetamine. Igal aastal samal päeval lähedase haual käimine. Enne tähtsat sündmust alati sama tegevuse tegemine.
Paljud sellised asjad on rituaalid, kuigi me ei pruugi neid nii nimetada.
Rituaale seostatakse sageli religiooniga, kuid tegelikult võivad need olla täiesti ilmalikud. Neid leidub peredes, spordis, tööl, tähtpäevadel, leinas ja isegi inimese täiesti isiklikes harjumustes.
Miks inimesed neid vajavad?
Uuringud viitavad, et rituaalidel võib olla mitu rolli korraga: need aitavad anda sündmustele tähendust, luua struktuuri, tugevdada kuuluvust ning tähistada hetki, mil tavalistest sõnadest võib väheks jääda. (frontiersin.org)
Rituaal ei pea olema religioosne
Sõna „rituaal“ võib esimesena tuua meelde kiriku, palve või mõne usulise tseremoonia.
Aga rituaali võib mõista palju laiemalt.
See võib olla korduv ja sümboolse tähendusega tegevus, mille puhul pole tähtis ainult see, mida tehakse, vaid ka see, mida see inimese jaoks tähendab.
Näiteks võib inimene:
- juua igal pühapäeval kohvi vanaemalt saadud tassist;
- minna igal aastal samal kuupäeval mere äärde;
- süüdata lahkunu sünnipäeval küünla;
- teha enne eksamit alati sama väikese tegevuse;
- panna jõululauale alati ühe kindla vana nõu;
- kuulata tähtsa sündmuse eel sama laulu.
Kõrvalseisjale võib selline tegevus tunduda ebaoluline.
Selle tegija jaoks võib sellel olla väga tugev tähendus.
Rituaal aitab anda sündmusele piiri
Igapäevaelus lähevad sündmused sageli üksteiseks üle.
Rituaal aitab öelda:
nüüd algab midagi uut
või
nüüd on midagi lõppenud.
Pulmad tähistavad suhte uut etappi.
Matused tähistavad ühe elu lõppu ja lähedaste jaoks uut olukorda.
Lõpuaktus märgib ühe eluetapi lõppemist.
Sünnipäev tähistab aja möödumist.
Isegi uusaasta tähendus põhineb suuresti kokkuleppelisel piiril: üks päev lõpeb ja järgmine algab, kuid inimesed annavad sellele üleminekule erilise tähenduse.
Rituaal võib muuta abstraktse muutuse nähtavaks ja kogetavaks.
Ebakindlas olukorras võib rituaal pakkuda struktuuri
Rituaalidel on veel üks huvitav omadus: need kipuvad muutuma tähtsamaks olukordades, kus inimene ei saa tulemust täielikult kontrollida.
Seda on antropoloogias ja psühholoogias märgatud juba kaua.
Näiteks võivad sportlased enne võistlust järgida väga kindlaid tegevusi. Sama võib juhtuda enne eksamit, esinemist või muud olukorda, kus inimene on teinud kõik endast oleneva, kuid tulemus pole enam täielikult tema kätes.
Rituaal ei muuda tingimata tegelikku tulemust.
Küll aga võib tuttav tegevus anda inimesele struktuuri olukorras, mis muidu tundub ebakindel.
Ühes preregistreeritud 2017. aasta uuringus vähendas rituaali sooritamine aju reaktsiooni sooritusveale. See tulemus sobib ideega, et rituaalid võivad aidata ebakindluse ja kontrollikaotuse tunnet puhverdamisel, kuid uuring ei tõendanud otseselt, et rituaal vähendaks inimese subjektiivset ärevust. (pmc.ncbi.nlm.nih.gov)
Seetõttu on täpsem öelda, et rituaal võib aidata inimesel keskenduda millelegi tuttavale ja korrastatud ajal, mil tulemus ise ei ole täielikult tema kontrolli all.
Koos tehtud rituaal ühendab inimesi
Rituaal võib olla väga isiklik.
Aga paljud kõige tugevamad rituaalid tehakse koos.
Inimesed laulavad koos.
Seisavad koos vaikuses.
Söövad sama laua taga.
Liiguvad samas rütmis.
Kordavad samu sõnu.
Osalevad samas tseremoonias.
Sotsiaalpsühholoogias on uuritud nähtust, mida nimetatakse kollektiivseks emotsionaalseks erutuseks ehk collective effervescence'iks. Selle all mõeldakse tunnet, mis võib tekkida siis, kui inimesed kogevad midagi ühiselt ja sünkroonselt.
2022 aasta meta-analüütiline ülevaade leidis, et sellised kollektiivsed kogemused võivad seostuda suurema grupikuuluvuse, ühiste väärtuste tunnetamise ja sotsiaalse sidususega. (frontiersin.org)
Sarnast nähtust võib märgata väga erinevates kohtades.
Kiriku jumalateenistusel.
Laulupeol.
Jalgpallistaadionil.
Pulmas.
Matustel.
Kontserdil.
Need olukorrad on sisult väga erinevad, kuid ühine tegevus võib tekitada tugeva tunde, et me kogeme seda koos.
Sellepärast on rituaalid tähtsad ka mittereligioossele inimesele
Kui religioosne inimene süütab küünla, võib sellel olla selgelt usuline tähendus.
Mittereligioosne inimene võib teha täpselt sama asja hoopis mälestuse pärast.
Tegevus on sama.
Tähendus võib olla erinev.
Seetõttu pole rituaali psühholoogiline väärtus tingimata seotud sellega, kas inimene usub üleloomulikku või mitte.
Rituaal võib tähendada:
„Ma mäletan sind.“
„See hetk on mulle tähtis.“
„Me kuulume kokku.“
„See peatükk on lõppenud.“
„Ma ei taha sellest päevast lihtsalt mööda minna.“
Selliste mõtete väljendamiseks võib sümboolne tegevus mõnikord tunduda loomulikum kui pikk seletus.
Lein on üks koht, kus rituaali tähendus eriti välja tuleb
Lähedase kaotus on olukord, kus inimese tavapärane maailm võib korraga muutuda.
Sellepärast on surmaga seotud rituaale peaaegu kõigis kultuurides.
Matused, ärasaatmine, küünla süütamine, haual käimine, mälestuseseme hoidmine või lahkunule kirja kirjutamine annavad leinale mingi vormi.
Leinaravis kasutatavaid rituaalseid elemente käsitlenud teaduskirjanduse ülevaates leiti väga erinevaid tegevusi: küünla süütamine, haua külastamine, kirja kirjutamine, sümboolsete esemete kasutamine ja kujuteldav vestlus lahkunuga. (pmc.ncbi.nlm.nih.gov)
Samas tuleb selle uurimuse puhul olla ettevaatlik.
Enamikus käsitletud uuringutes kasutati rituaale osana laiemast ravist, mistõttu ei saa öelda, et sümptomite paranemise põhjustas just rituaal ise. Autorid rõhutavad seda piirangut ka ise. (pmc.ncbi.nlm.nih.gov)
Küll aga näitab see, kui loomulikult kasutatakse sümboolseid tegevusi ka tänapäevases leinaga tegelemises.
Rituaal võib hoida sidet inimesega, keda enam pole
Leinaga seotud rituaali eesmärk ei pea olema „unustada“ ega isegi lõplikult hüvasti jätta.
Tänapäevases leinakäsitluses peetakse normaalseks sedagi, et inimene säilitab lahkunuga sümboolse sideme.
Näiteks:
küünal kindlal päeval;
foto kodus;
lemmiktoidu valmistamine sünnipäeval;
kindla koha külastamine;
lahkunu kasutatud eseme alleshoidmine.
Sellise tegevuse kaudu võib inimese suhe lahkunuga muutuda, mitte lihtsalt kaduda.
Ka siin võib rituaal aidata teha nähtavaks midagi, mida pole võimalik käega katsuda.
Mõni rituaal pärandatakse edasi teadmata, kust see tuli
Paljud peretraditsioonid elavad kauem kui nende algne põhjus.
Keegi paneb jõululauale kindla toidu, sest tema ema tegi nii.
Ema tegi seda omakorda oma ema pärast.
Mõne põlvkonna pärast ei pruugi keegi enam teada, miks see tava algas.
Aga see ei tähenda, et rituaal oleks muutunud väärtusetuks.
Tähendus võib aja jooksul muutuda.
Algne usuline rituaal võib muutuda perekondlikuks traditsiooniks.
Kunagine praktiline komme võib muutuda sümboolseks.
Vana pühadeviis võib muutuda lihtsalt lapsepõlvemälestuseks.
Rituaalid võivad seega kanda ajas edasi mitte ainult usku, vaid ka perekonna ja kogukonna mälu.
Mõnikord loome rituaali alles siis, kui seda vajame
Kõik rituaalid ei pea olema sajandeid vanad.
Inimesed loovad uusi rituaale kogu aeg.
Kui perekonnas sureb keegi, võidakse otsustada, et tema sünnipäeval minnakse edaspidi alati ühte kindlasse kohta.
Kui sõpruskond hajub eri riikidesse, võidakse kokku leppida iga-aastane kohtumine.
Kui laps kolib kodust välja, võib pere luua uue pühadetraditsiooni.
Sellisel juhul ei pärita rituaali minevikust.
See luuakse selleks, et anda uuele olukorrale tähendus.
Ka täiesti argine harjumus võib muutuda rituaaliks
Piir harjumuse ja rituaali vahel pole alati selge.
Hommikune kohv võib olla lihtsalt kofeiini saamise viis.
Aga kui inimene kasutab selleks alati ühte kindlat tassi, istub samas kohas ja peab seda oma päeva vaikseks alguseks, on tegevusel juba midagi enamat kui ainult praktiline eesmärk.
Sama kehtib õhtuse jalutuskäigu, pühapäevase pannkoogihommiku või iga-aastase perepildi kohta.
Rituaali eripära võibki olla selles, et tegevus ise pole alati väga oluline.
Oluline on tähendus, mille inimene sellele annab.
Kas rituaal peab üldse „töötama“?
Kui inimene teeb enne eksamit alati sama tegevuse, ei tähenda see, et see parandab tema teadmisi.
Kui keegi süütab lahkunu mälestuseks küünla, ei muuda see minevikku.
Kui pere sööb igal jõuluõhtul sama toitu, ei ole sellel otsest praktilist vajadust.
Aga võib-olla polegi rituaali mõte alati mingi välise tulemuse saavutamine.
Selle tulemus võib olla sisemine või sotsiaalne.
See võib aidata:
- sündmust tähistada;
- meenutada;
- ühendada;
- anda ebakindlale olukorrale struktuuri;
- lõpetada;
- alustada;
- anda kogemusele tähenduse.
Sellisel juhul ei pea rituaal olema maagiline ega religioosne, et sellel oleks inimese jaoks päris tähendus.
Mõnikord annab rituaal sõnadele kuju
On olukordi, kus inimestel on raske öelda, mida nad tunnevad.
Matustel võib olla raske leida õigeid sõnu.
Pulmas võib olla raske väljendada, mida lubadus tegelikult tähendab.
Mälestuspäeval võib olla raske seletada, miks lahkunud inimene endiselt tähtis on.
Rituaal annab sellele tundele tegevuse.
Lill asetatakse hauale.
Küünal süüdatakse.
Sõrmus pannakse sõrme.
Minut seistakse vaikuses.
Need teod ei ütle kõike.
Aga võib-olla just sellepärast neid tehaksegi.
Kas inimene vajab rituaale?
Ilmselt mitte kõik inimesed samal määral.
Mõni peab traditsioonidest tugevalt kinni.
Teine loob oma rituaalid.
Kolmandale pole need kuigi olulised.
Kuid rituaalide levik väga erinevates kultuurides ja ka täiesti ilmalikus elus näitab, et need täidavad inimeste jaoks mitut olulist rolli.
Need aitavad meil tähistada piire.
Luua ühist tunnet.
Hoida mälestusi.
Anda ebakindlusele struktuuri.
Ja mõnikord lihtsalt öelda ilma sõnadeta:
see hetk tähendab mulle midagi.
Selleks ei pea inimene tingimata olema usklik.
Allikad ja edasi lugemine
PMC – Rituals decrease the neural response to performance failure
MIDA SINA ARVAD?
Kas sul on mõni rituaal või traditsioon, millest sa ei tahaks loobuda?
Ole esimene, kes oma arvamuse ütleb.