Kopitanud lõhn keldris: põhjused ja lahendused

Keldriukse avamisel on tunda tuttavat, veidi seisnud ja kopitanud lõhna. Mõnikord kaob see pärast ukse lahti jätmist, mõnikord tuleb lõhn mõne aja pärast tagasi. Riiulid ja põrand võivad näida kuivad ning seintel ei pruugi olla ühtegi nähtavat hallituslaiku.

Kas see on lihtsalt vana keldri lõhn või märk niiskusprobleemist?

Sügisel võib kopitanud lõhn rohkem tähelepanu äratada, sest muutuvad temperatuur, õhuniiskus ja keldri kasutamise harjumused. Lõhna põhjus ei ole aga aastaaeg ise. Enamasti tuleb välja selgitada, kas keldrisse pääseb vett, kas niiskus kondenseerub jahedatele pindadele või on mõni materjal jäänud pikemaks ajaks niiskeks.

Õhuvärskendaja võib lõhna mõneks ajaks varjata. Põhjust see ei kõrvalda.

Kas kopitanud lõhn tähendab alati hallitust?

Mitte alati, kuid see on põhjus keldrit hoolikamalt uurida.

Kopitanud lõhn võib viidata niisketele materjalidele ja mikroobsele kasvule, sealhulgas hallitusele. Samas ei saa ainult lõhna järgi öelda, kas hallitus on olemas, kui ulatuslik see on või millist liiki see kuulub.

USA keskkonnakaitseamet EPA soovitab kopitanud lõhna korral otsida võimalikke varasemaid ja praeguseid niiskuskahjustusi. Hallitus võib paikneda ka kohas, mida ruumi sisse astudes ei näe: seina taga, riiuli taga või põrandakatte all.

Oluline on eristada kahte küsimust:

Kust lõhn tuleb?

Miks see koht niiskeks muutus?

Kui leitakse üksnes lõhnav ese ja visatakse see ära, võib probleem ajutiselt kaduda. Kui aga keldrisein on pidevalt märg, võivad lõhn ja hallitus aja jooksul tagasi tulla.

Miks võib lõhn sügisel tugevam olla?

Sügisel muutuvad nii välisõhu temperatuur kui ka keldri sisetingimused.

Pärast sooja ja niisket suve võivad keldri jahedad pinnad olla saanud kondensaadist niiskust. Sügisesed sademed võivad omakorda tuua esile puudused vihmavee ärajuhtimises, sokli juures või vundamendi ümbruses.

Mõnes keldris muutuvad ka tuulutamisharjumused. Aknad ja uksed hoitakse sagedamini kinni ning lõhn võib ruumis tuntavamaks muutuda.

See ei tähenda, et igas keldris tekiks niiskus just sügisel. Mõnes hoones on probleem suurim suvel, mõnes pärast tugevat vihma ja mõnes hoopis talvel.

Aastaaeg aitab otsida seoseid, kuid ei ütle üksinda, kust niiskus pärineb.

Esimene võimalik põhjus: vesi tuleb väljast

Kui lõhn tugevneb pärast vihma, tasub alustada hoone välisküljest.

Keldrisse võib niiskust jõuda näiteks siis, kui vihmavesi koguneb vundamendi juurde, sadeveetorustik ei juhi vett piisavalt eemale või keldriakna süvendisse jääb vesi seisma.

Vaata üle:

kas vihmaveerennid ja vihmaveetorud on terved ning puhtad;
kuhu juhitakse katuselt tulev vesi;
kas maapind juhib vett hoonest eemale või hoopis selle poole;
kas keldriakna süvendis seisab vesi;
kas seintel või põranda ja seina liitekohas on pärast vihma uusi niiskeid kohti.

EPA toob hallituse ennetamise soovitustes eraldi välja vihmaveesüsteemide korrashoiu ja selle, et maapinna kalle peaks suunama vee vundamendist eemale.

Kui vesi pääseb konstruktsiooni kaudu keldrisse, ei lahenda probleemi püsivalt üksnes õhukuivati või seinte ülevärvimine.

Teine võimalik põhjus: soe niiske õhk kohtub külma seinaga

Keldrisein ja põrand on sageli ümbritsevast õhust jahedamad, sest need puutuvad kokku pinnasega.

Kui soe niiske õhk jõuab külma pinnani, võib veeaur kondenseeruda.

Sama nähtus tekib külmkapist võetud pudeli välispinnale.

Keldris võib kondensaat koguneda näiteks betoonseinale, torule, metallriiulile või jahedale põrandale. Kui vastu seina on paigutatud kapp, kastid või puitplaadid, võib niiskus jääda nende taha pikaks ajaks.

Hoonefüüsika käsitlusi avaldav Building Science Corporation kirjeldab suvist olukorda, kus niiske õhk puutub kokku külmade keldrikonstruktsioonidega ning põhjustab kondenseerumist.

Seetõttu ei pruugi märg sein tähendada alati seda, et vesi pressib läbi vundamendi. Mõnikord on niiskus tekkinud keldriõhust.

Need kaks põhjust nõuavad erinevat lahendust.

Kolmas võimalik põhjus: toru või ühendus lekib

Keldris võivad asuda veetorud, kanalisatsioonitorud, veemõõdusõlm ja küttesüsteemi osad.

Mõni väike leke võib jääda pikaks ajaks märkamata, eriti kui vesi tilgub riiuli taha või imbub põrandasse.

Kontrolli torude ja ühenduste ümbrust. Kui üks koht on teistest märjem, kuivata see ning vaata, kas vesi ilmub uuesti samast punktist.

Külmaveetorul võivad tekkida ka kondensaadipiisad. Kui märg on laiem külm pind, võib põhjus olla õhuniiskuses ja toru madalas temperatuuris.

Kui vesi tuleb kindlast liitmikust, tuleb arvestada lekkega.

Kondensaat ja leke võivad esineda ka korraga. Kahtluse korral tasub kutsuda torutööde spetsialist.

Neljas võimalik põhjus: märjad esemed ja halvasti kuivavad materjalid

Mõnikord ei ole lõhna peamine allikas sein või põrand, vaid keldris hoitav kraam.

Pappkastid, ajalehed, vaibad, vanad riided ja puitmööbel võivad niiskust endasse võtta. Kui õhk liigub nende ümber halvasti, võivad need jääda kauaks niiskeks.

Keldris on sageli palju asju, mida kasutatakse harva. Seetõttu võib märjaks saanud kast või vaip jääda kuudeks märkamata.

Proovi probleemset ala kontrollida nii:

Tõsta esemed seinast eemale.
Vaata kastide põhju ja riiulitaguseid.
Kontrolli, kas põrandal on tumedamaid või niiskemaid laike.
Eemalda läbimärjad esemed ja hinda, kas neid saab täielikult puhastada ning kuivatada.
Jälgi, kas lõhn pärast seda väheneb.

Kui hallitus on kasvanud poorsesse materjali, ei pruugi pindmisest puhastamisest piisata. Mõni kahjustunud ese võib vajada äraviskamist.

Kuidas niiskuse põhjust kodus süstemaatiliselt otsida?

Kõige kasulikum on võrrelda tähelepanekuid mitme päeva jooksul, mitte otsustada ühe pilgu põhjal.

Mida märkad?Mida tasub uurida?Lõhn tugevneb pärast vihmaVihmavee ärajuhtimine, sokkel, vundament ja keldriaknadNiiskus tekib jahedale pinnale sooja niiske ilmagaKondensaat ja ruumi õhuniiskusÜks toruühendus on pidevalt märgVõimalik lekeLõhn on tugevam riiuli või kasti tagaVarjatud niiskus ja materjalide seisukordLõhn ei kao ka kuivatamise järelVõimalik jätkuv niiskusallikas või varjatud kahjustus

Tabeli tunnused on abiks, kuid ükski neist ei anna üksinda lõplikku diagnoosi. Näiteks võivad vihmavee sissepääs ja kondensaat esineda samas keldris korraga.

Kas õhuniiskuse mõõtmisest on abi?

Jah. Lihtne hügromeeter aitab aru saada, kas keldri õhk on pikemat aega niiske ja kuidas näit muutub eri ilmaga.

EPA soovitab hoida siseruumide suhtelise õhuniiskuse võimaluse korral alla 60%, ideaalis ligikaudu 30–50% juures.

See on üldine hallituse ennetamise soovitus, mitte lubadus, et iga alla 60% näiduga kelder on probleemivaba.

Näiteks võib külma seina vahetus läheduses olla niiskusolukord halvem kui hügromeetri asukohas keset ruumi. Samuti võib konstruktsiooni sisse pääsev vesi tekitada kahjustusi ka siis, kui õhuniiskuse näit pole silmatorkavalt kõrge.

Mõõda võimalusel samas kohas mitmel päeval ning pane kirja, kas väljas oli kuiv või vihmane.

Nii võib selguda, kas probleem on püsiv või seotud kindlate tingimustega.

Kas keldriakna avamine aitab lõhnast lahti saada?

Vahel aitab. Vahel võib see niiskust juurde tuua.

Kui väljas on jahedam ning õhus on vähem niiskust, võib tuulutamine keldrit kuivatada.

Soojal niiskel päeval võib aga välisõhu toomine jahedasse keldrisse suurendada kondensaadi tekkimise võimalust.

EPA soovitab kondensaadi vältimisel suurendada ventilatsiooni siis, kui välisõhk on külm ja kuiv, ning kasutada vajaduse korral õhukuivatust, kui välisõhk on soe ja niiske.

Seetõttu ei tasu lähtuda üksnes sellest, kas õues tundub õhk värske.

Tuulutamise eesmärk peab olema niiskust vähendada, mitte lihtsalt lõhna korraks välja lasta.

Kui keldris on ette nähtud ventilatsioon, ei tohiks selle avasid niiskuse kartuses omavoliliselt sulgeda. Kui lahendus ei toimi, tuleb hinnata kogu ruumi õhuvahetust ja niiskusallikaid.

Millal õhukuivati aitab?

Õhukuivati võib olla kasulik siis, kui keldri õhk on liiga niiske ning vett ei tule pidevalt konstruktsioonidest või torustikust juurde.

See võib aidata vähendada õhuniiskust ning kiirendada kuivamist.

Kuid kui pärast iga tugevat vihma ilmub seinale uus märg laik, peab põhitähelepanu jääma vee sissepääsu põhjusele.

Samuti ei kõrvalda õhukuivati juba materjalides kasvanud hallitust.

Kuivati kasutamisel tuleb jälgida selle sobivust keldri temperatuuriga ning hooldada seadet tootja juhiste järgi. Kogutud vesi tuleb nõuetekohaselt eemaldada.

Kas hallituslaigu võib lihtsalt üle värvida?

Ei tasu.

Kui hallituse ja niiskuse põhjus jääb alles, võib probleem viimistluse all jätkuda või uuesti nähtavale tulla.

CDC soovitab hallituse korral eemaldada hallituse ning parandada niiskusprobleemi. Samuti rõhutab CDC puhastusjuhis, et hallitust ei tohiks lihtsalt värvi või tihendusmaterjaliga katta.

Väikese pindmise hallituse eemaldamine kõvalt pinnalt võib olla jõukohane kodune töö, kui kahjustuse ulatus on väike ja põhjus teada. Pärast puhastamist peab pind täielikult kuivama.

Kui hallitus asub poorses materjalis, kordub või kahjustus on ulatuslik, võib vaja minna materjali eemaldamist või asjatundja abi.

Puhastusaineid ei tohi omavahel segada. Eriti ohtlik on segada kloori sisaldavat puhastusvahendit ammoniaaki või happeid sisaldavate ainetega.

Millal ei tasu probleemi ise lahendada?

Spetsialisti abi on mõistlik otsida, kui vesi tungib keldrisse korduvalt, niiskuskahjustus on ulatuslik või seinte ja põranda märgumise põhjus jääb ebaselgeks.

Samuti siis, kui hallitus näib olevat peidetud konstruktsioonide sisse, näiteks viimistluse või soojustuse taha.

Kui keldris on elektriseadmete või juhtmete läheduses vett, tuleb esmalt tagada ohutus. Märjas piirkonnas olevaid elektriseadmeid ei tohi puudutada ega kasutada enne, kui olukord on ohutu.

Kortermaja ühises keldris tuleb korduvast niiskusest ja võimalikust lekkest teavitada korteriühistut või hoone haldajat.

Kui keldri niiskusega kaasnevad tervisekaebused, tasub pidada nõu tervishoiutöötajaga. Ainuüksi lõhna järgi ei saa otsustada, millest sümptomid on põhjustatud.

Millest alustada juba täna?

Kui keldris on kopitanud lõhn, ei pea esimesena ostma õhukuivatit ega alustama remonti.

Alusta lihtsast ülevaatusest.

Vaata üle seinte ja põranda liitekohad. Tõsta mõned kastid seintest eemale. Kontrolli torusid, aknaümbrust ja vihmavee liikumist maja juures. Mõõda õhuniiskust ning jälgi, kas lõhn muutub pärast vihma või tuulutamist.

Kui leiad märjad esemed, eemalda need ja kuivata ümbrus. Kui leiad lekke või vee sissepääsu, tegele selle põhjusega.

Lõhna eemaldamine on töö viimane osa, mitte esimene.

Kopitanud kelder ei pea jääma kopitanuks. Kuid püsiv lahendus algab sellest, et selgitad välja, kust niiskus tuleb ja miks see ära ei kuiva.