Miks tekib veemõõdusõlmele kondensaat ja kuidas seda vähendada?

Veemõõdusõlm võib mõnikord olla nii märg, nagu oleks keegi sellele vett peale valanud. Torudel on piisad, veearvesti korpus on niiske ning torude alla võib tekkida isegi väike loik.

Esimene mõte on sageli, et kusagil peab olema leke.

Alati see siiski nii ei ole. Vesi võib pärineda hoopis ruumi õhust ning koguneda külmadele torudele ja veearvestile. Seda nähtust nimetatakse kondensaadiks.

Kuidas teha vahet tavalisel kondensaadil ja lekkel? Miks võib probleem tekkida just veemõõdusõlme juures ning millal piisab torude soojustamisest ja millal tuleb otsida põhjust mujalt?

Miks külmaveetoru märjaks läheb?

Põhjus on üsna lihtne: külmaveetoru pind võib olla ümbritsevast õhust märksa jahedam.

Kui ruumis on soe ja niiske õhk, puutub see kokku külma toru või veearvesti korpusega. Toru vahetus läheduses õhk jahtub ning selles sisalduv veeaur võib muutuda vedelaks veeks.

Sama juhtub suvel külmkapist võetud joogipudeliga.

Pudel ei leki, kuid selle välispinnale ilmuvad veepiisad.

Külmaveetoru puhul toimub sama nähtus. USA keskkonnakaitseamet EPA kirjeldab kondensaadi teket sooja niiske õhu ja külma pinna kokkupuutena ning nimetab torusid ühe kohana, kus sellist niiskust tuleb jälgida.

Oluline on mõista, et kondensaadi tekkimiseks ei pea toru olema jääkülm ega ruum silmanähtavalt niiske. Piisab sellest, kui toru pinnatemperatuur langeb alla ümbritseva õhu kastepunkti.

Mis on kastepunkt?

Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk peab jahtuma, et selles sisalduv veeaur hakkaks kondenseeruma.

Kastepunkt sõltub õhu temperatuurist ja niiskusest.

Näiteks võib suhteliselt niiskes soojas ruumis vesi tekkida ka torule, mis tundub käega katsudes lihtsalt jahe.

Mida niiskem on õhk sama temperatuuri juures, seda kõrgem on üldjuhul selle kastepunkt. Seetõttu võib sama temperatuuriga külmaveetoru olla ühel päeval täiesti kuiv ja teisel päeval märg.

See seletab ka olukorda, kus kondensaati tekib ainult teatud ilmaga.

Probleem ei pruugi olla veemõõdusõlmes endas. Muutunud võib olla hoopis ruumi õhuniiskus.

Miks tekib kondensaat sageli just veemõõdusõlmele?

Veemõõdusõlm asub tavaliselt kohas, kus hoonesse sisenev külm vesi liigub läbi veearvesti, sulgventiilide ja ühenduste.

Sõlmes on sageli mitu metallist detaili, mille temperatuur võib külma vee mõjul langeda.

Kondensaat võib tekkida näiteks:

• hoonesse sisenevale külmaveetorule;
• veearvesti metallkorpusele;
• sulgventiilidele;
• liitmikele ja ühendustele;
• filtrikorpusele, kui see kuulub sõlme koosseisu;
• sõlme läheduses olevatele teistele külmadele toruosadele.

Kui toru ise on soojustatud, aga veearvesti ja ventiilid jäävad paljaks, võib niiskus koguneda just nendele detailidele.

Nii võib tekkida mulje, et üks konkreetne ühendus lekib, kuigi tegelikult kondenseerub vesi selle välispinnale.

Miks võib probleem olla suurem suvel ja varasügisel?

Kondensaati seostatakse sageli talvega, sest siis lähevad aknad seest märjaks.

Külmaveetorude puhul võib olukord olla vastupidine.

Suvel ja varasügisel võib ruumi õhk olla soe ning sisaldada palju niiskust. Samal ajal võib maa-alusest veetorustikust tulev vesi olla ruumiõhust märksa jahedam.

Selline temperatuuride erinevus võib luua kondensaadi tekkeks sobivad tingimused.

Näiteks võib niiskus olla suurem keldris, tehnoruumis või veemõõdusõlme kapis, kus õhk vahetub aeglaselt.

Sügisel võivad ruumi temperatuuri ja õhuniiskuse muutused samuti kondensaadi teket mõjutada.

Kondensaadi tekkimise võimalust ei määra siiski aastaaeg üksinda, vaid külma pinna temperatuur ja ümbritseva õhu kastepunkt.

Kuidas aru saada, kas tegemist on kondensaadi või lekkega?

See on kõige olulisem küsimus, sest lekkivat ühendust ei tohi pidada ekslikult tavaliseks kondensaadiks.

Mõnikord on vahe üsna hästi märgatav.

TunnusPigem kondensaatPigem lekeVee paikneminePiisad tekivad laiemalt külmale pinnaleVesi lähtub ühest ühendusest või punktistSõlme välimusKorraga on märjad mitu külma detailiÜks kindel koht on teistest märjemSeos ilmagaNiiskus suureneb sooja ja niiske ilmagaVesi võib tekkida ilmast sõltumataSeos vee kasutamisegaKondensaat võib suureneda pärast külma vee läbivoolu, kui toru pind muutub kastepunktist jahedamaksLeke võib jätkuda ka siis, kui vett ei kasutataPärast kuivatamistPiisad võivad uuesti tekkida mitmele pinnaleVesi ilmub uuesti kindlast ühendusest

Need tunnused aitavad põhjust hinnata, kuid ei anna absoluutset kindlust.

Kondensaat ja leke võivad esineda ka korraga. Seetõttu tuleb ka niiske veemõõdusõlme puhul kontrollida, kas mõnest ühendusest ei immitse vett.

Lihtne kontroll: kuivata sõlm ja jälgi, kuhu vesi tekib

Kõigepealt kuivata nähtavad torud, liitmikud ja veearvesti korpus ettevaatlikult puhta lapiga.

Seejärel jälgi, kus niiskus uuesti ilmub.

Kui väikesed piisad tekivad mitmele külmale pinnale, viitab see kondensaadile.

Kui aga üks ühendus muutub pidevalt märjaks ja sealt hakkab vesi allapoole liikuma, tuleb arvestada lekke võimalusega.

Kontrolli võimalusel ka veearvestit. Kui kõik veevõtukohad on suletud, aga arvesti näitab jätkuvalt läbivoolu, võib see viidata veelekkele arvestist edasi jäävas torustikus.

Samas ei pruugi arvestist enne asuv leke arvesti näidus kajastuda ning väga väikese lekke puhul ei pruugi näidu muutust kohe märgata.

Kui kahtlus jääb püsima, on mõistlik lasta ühendused üle vaadata torutööde spetsialistil.

Esimene lahendus: külmaveetoru soojustamine

Kondensaadi vähendamise üks tavalisemaid võimalusi on külmaveetoru soojustamine.

Selle eesmärk ei ole ainult vähendada soojusvahetust, vaid takistada ka niiske ruumiõhu pääsemist külma torupinnani.

EPA soovitab külmadel pindadel kondensaadi vähendamiseks muu hulgas torude isoleerimist ja õhuniiskuse vähendamist.

Külmaveetorude puhul kasutatakse näiteks selleks sobivaid vahtmaterjalist torukoorikuid või kinnise pooristruktuuriga elastomeerset isolatsiooni.

Materjali valikul on tähtis, et see sobiks just külmade pindade kondensaadikaitseks.

Tavaline küttetoru isolatsioon ja külmaveetoru kondensaadikaitse ei ole igas olukorras üks ja sama ülesanne.

Külmaveetoru kondensaadikaitseks tuleb kasutada sobivat isolatsiooni ning sulgeda selle vuugid vastavalt tootja juhistele. Eesmärk on vältida niiske ruumiõhu pääsemist külma torupinnani.

Miks peab isolatsioon olema võimalikult katkematu?

Kui soojustatud torule jääb mõni sentimeeter paljast metalli, võib kondensaat hakata kogunema just sinna.

Sama võib juhtuda halvasti suletud isolatsioonivuukide juures.

Külmaveetoru soojustamisel tuleb seetõttu tähelepanu pöörata:

• torukooriku õigele läbimõõdule;
• materjali sobivusele külmaveetorule;
• ühenduskohtade tihedusele;
• isolatsiooni pikivuukidele;
• torupõlvedele ja hargnemistele;
• vajaduse korral aurutõkke pidevusele.

Kui soe niiske õhk pääseb isolatsiooni alla külma toruni, võib vesi hakata kogunema hoopis soojustuse sisse.

Sellist niiskust ei pruugi alguses märgatagi.

Seetõttu ei tasu kondensaadiprobleemiga toru lihtsalt suvalise materjali sisse mässida.

Enne katmist peab toru olema kuiv ning tuleb veenduda, et tegemist pole lekkega.

Kas veearvesti võib samuti isolatsiooni sisse peita?

Veearvesti ja sulgventiilidega tuleb olla ettevaatlikum kui tavalise torulõiguga.

Veearvesti näit peab jääma loetavaks ning vajalikud ühendused ja ventiilid peavad olema hoolduseks ligipääsetavad.

Samuti ei tohi omavoliliselt rikkuda veearvesti plomme ega muuta arvesti ühendusi.

Kui kondensaat tekib peamiselt arvestile või keerukale sõlmele, tasub sobiv lahendus kooskõlastada veearvesti paigaldaja, vee-ettevõtja või torutööde spetsialistiga.

Võimalikuks lahenduseks võib olla eemaldatav ja sõlmele sobiv isolatsioonikate, mis võimaldab arvestit kontrollida.

Kõige tähtsam on, et niiskuse vähendamise eesmärgil ei muudeta arvesti kasutamist või hooldamist keeruliseks.

Teine lahendus: vähenda ruumi õhuniiskust

Ainult toru soojustamisest ei pruugi piisata, kui ruum on pidevalt väga niiske.

Veemõõdusõlm võib asuda näiteks keldris, pesuruumis, tehnoruumis või väikeses kapis.

Seal võib niiskus suureneda mitmel põhjusel:

• pesu kuivatamine;
• puudulik ventilatsioon;
• väljast või konstruktsioonidest tulev niiskus;
• muu torustiku leke;
• aeglane õhuvahetus;
• jahe ruum, kus niiskus koguneb külmadele pindadele.

EPA soovitab hoida siseruumide suhtelise õhuniiskuse võimaluse korral alla 60%, ideaalis ligikaudu 30–50% juures. See ei ole aga üksainus igale hoonele ja olukorrale sobiv kohustuslik norm.

Ruumi niiskuse kontrollimiseks piisab sageli lihtsast hügromeetrist.

Kui näit on pikalt kõrge, tasub otsida niiskuse allikat ja hinnata ventilatsiooni toimimist.

Vajaduse korral võib aidata ka õhukuivati.

Kas keldriakna avamine aitab alati?

Mitte tingimata.

See sõltub välisõhu temperatuurist ja tegelikust niiskussisaldusest.

Jaheda ja kuiva välisõhuga võib tuulutamine ruumi kuivatada.

Soojal niiskel päeval võib aga välisõhu toomine jahedasse keldrisse mõnes olukorras kondensaadiprobleemi hoopis suurendada.

Näiteks võib soe niiske õhk jahtuda kokkupuutel külmade keldripindadega ning osa selles sisalduvast veeaurust kondenseeruda.

Seetõttu ei ole lahendus alati lihtsalt „ava aken“.

Kui niiskusprobleem esineb eelkõige suvel, tasub arvestada ka välisõhu tingimustega.

Kas toru võib jätta lihtsalt märjaks?

Üksikud veepiisad metalltorul ei tähenda automaatselt tõsist ehitusprobleemi.

Pidev kondensaat on aga midagi muud.

Kui torult tilgub vett päevade või nädalate jooksul, võib niiskus kahjustada läheduses olevaid materjale.

Näiteks võivad märjaks saada:

• puidust riiulid ja kapipõhjad;
• kipsplaadid;
• puitkonstruktsioonid;
• põrandakattematerjalid;
• torude ümbruses olevad viimistluskihid.

Pikaajaline niiskus võib soodustada hallituse teket ja metallosade korrosiooni.

EPA rõhutab, et hallituse ennetamisel on keskne niiskuse kontroll ning märjad materjalid tuleks võimaluse korral kuivatada 24–48 tunni jooksul.

Seetõttu ei ole mõistlik panna veemõõdusõlme alla lihtsalt kaussi ja pidada probleemi lahendatuks.

Kauss võib koguda tilkuvat vett, kuid ei kõrvalda kondensaadi tekkimise põhjust.

Miks võib probleem pärast torude soojustamist alles jääda?

Kui torule on juba isolatsioon paigaldatud, kuid sõlm on endiselt märg, tasub kontrollida mitut võimalust.

Esiteks võib osa külmast pinnast olla endiselt paljas.

Teiseks võivad isolatsiooni vuugid olla avatud ning niiske õhk pääseb nende kaudu toruni.

Kolmandaks võib niiskus tulla tegelikust lekkest, mitte kondensaadist.

Neljandaks võib ruumi õhuniiskus olla nii kõrge, et kondensaat tekib endiselt teistele külmadele detailidele.

Samuti võib märjaks jääda isolatsioon ise, kui selle alla on juba varem vett kogunenud.

Sellisel juhul ei pruugi pelgalt uue torukooriku lisamine probleemi lahendada.

Millal tuleks kutsuda torutööde spetsialist?

Spetsialisti abi on mõistlik kasutada siis, kui:

• vesi ilmub korduvalt ühest kindlast ühendusest;
• veemõõdusõlme all tekib loik ka pärast kuivatamist;
• arvesti või selle ühenduste juures on nähtavaid kahjustusi;
• torud on roostes või liitmikud tugevalt korrodeerunud;
• isolatsiooni alla koguneb vett;
• probleemi ei õnnestu selgelt kondensaadiga seostada;
• sõlme soojustamine eeldaks arvesti, plommide või ühenduste muutmist.

Kui veemõõdusõlm asub kortermaja ühiskasutuses olevas tehnoruumis, tuleb probleemist teavitada ka korteriühistut või hoone haldajat.

Mida teha, kui avastad veemõõdusõlmelt kondensaadi?

Kõigepealt ei tasu eeldada, et tegemist on kohe rikkega. Samas ei tohiks märga sõlme ka tähelepanuta jätta.

Praktiline tegevusjärjekord on järgmine:

1. Kuivata nähtavad pinnad ning jälgi, kust vesi uuesti ilmub.
2. Kontrolli, kas mõni ühendus võib lekkida.
3. Mõõda võimalusel ruumi õhuniiskust.
4. Vaata üle ventilatsioon ja muud võimalikud niiskusallikad.
5. Hinda, millised külmaveetoru osad vajavad kondensaadikaitseks sobivat isolatsiooni.
6. Jäta veearvesti, ventiilid ja hooldust vajavad ühendused ligipääsetavaks.
7. Kontrolli mõne aja pärast, kas niiskus on vähenenud.

Kui vesi tekib laialt külmadele pindadele ning lekke tunnuseid ei ole, võib probleem olla lahendatav suhteliselt lihtsate võtetega.

Kui aga vesi ilmub pidevalt ühest ühendusest või niiskus ei kao pärast õigesti tehtud parandusi, tuleb põhjust edasi uurida.

Märg veemõõdusõlm ei tähenda alati lekkivat torustikku. Kuid ka täiesti loomulikust kondensaadist võib saada ehitusprobleem, kui vesi jääb pikaks ajaks konstruktsioonidele kogunema.

Allikad ja edasi lugemine

USA keskkonnakaitseamet EPA – A Brief Guide to Mold, Moisture and Your Home

USA keskkonnakaitseamet EPA – Mold Prevention Tips

USA keskkonnakaitseamet EPA – Care for Your Air: A Guide to Indoor Air Quality

WaterSafe – How to Stop Condensation on Cold Water Pipes