Miks tööpäev võib olla väsitav ka siis, kui füüsiliselt midagi rasket ei tehta?

Päev möödub arvuti taga.

Ühtegi rasket kasti ei tõsteta, kilomeetreid ei joosta ja tööpäeva lõpuks pole käed ega selg füüsilisest pingutusest läbi.

Ometi võib inimene õhtuks tunda end täiesti tühjana.

Mõnikord on pärast kaheksat tundi kontoris või kodukontoris isegi raske otsustada, mida õhtusöögiks teha. Tekib soov lihtsalt vaikuses olla, mitte kellelegi vastata ja mitte ühtegi uut otsust teha.

See võib tunduda kummaline.

Kuidas saab istuv töö nii väsitav olla?

Põhjus on selles, et väsimus ei teki ainult lihastest. Ka pidev tähelepanu, otsustamine, vastutus, suhtlemine ja katkestused kulutavad vaimset energiat.

Aju ei ole tööpäeva jooksul puhkeasendis

Kontoritöö võib väljast vaadates tunduda rahulik.

Tegelikult võib inimene ühe tööpäeva jooksul:

• lugeda kümneid või sadu kirju;
• vastata sõnumitele;
• vahetada pidevalt erinevate ülesannete vahel;
• teha otsuseid;
• lahendada probleeme;
• osaleda koosolekutel;
• jälgida tähtaegu;
• pidada meeles pooleliolevaid asju;
• tegeleda klientide või kolleegide küsimustega.

Iga üksik tegevus ei pruugi tunduda raske.

Kuid nende kogum võib olla koormav.

Eriti siis, kui töö nõuab pikka aega järjest keskendumist või kui inimene peab pidevalt reageerima uutele sisenditele.

Vaimne väsimus ei ole sama mis füüsiline väsimus

Füüsilise töö järel võib inimene tunda lihasväsimust, raskustunnet või vajadust puhata.

Vaimse töö järel võib tunne olla teistsugune.

Näiteks:

• keskendumine muutub raskemaks;
• lihtsad otsused tunduvad tüütud;
• tekib ärrituvus;
• tähelepanu hakkab hajuma;
• motivatsioon langeb;
• inimene teeb rohkem pisivigu;
• tekib soov suhtlemisest eemalduda.

See ei tähenda tingimata, et inimesel oleks midagi viga.

Pikaajaline intensiivne keskendumine ja tööalane pinge võivad olla väsitavad isegi siis, kui keha pole palju liikunud.

Üks suuremaid väsitajaid on pidev tähelepanu ümberlülitamine

Tööpäev ei pruugi koosneda ühest pikast ülesandest.

Sageli näeb see välja pigem nii:

kirjutad dokumenti,

tuleb e-kiri,

vastad kirjale,

telefon heliseb,

lähed koosolekule,

tuled tagasi,

proovid meenutada, kuhu enne pooleli jäid,

siis tuleb uus sõnum.

Iga selline katkestus sunnib tähelepanu ümber lülitama.

Probleem ei ole ainult katkestuse pikkuses.

Pärast katkestust peab inimene uuesti ülesande konteksti sisse elama.

Mida keerulisem oli pooleliolev töö, seda rohkem energiat võib selline pidev ümberlülitumine võtta.

Teavitused võivad tööpäeva killustada

Arvuti ja telefoni teavitused tekitavad tunde, et alati toimub midagi.

E-kiri.

Vestlusrakendus.

Kalendrikutse.

Uus ülesanne.

Telefoni märguanne.

Kõik neist tahavad väikest osa tähelepanust.

Isegi kui inimene neile kohe ei vasta, võib teavituse märkamine katkestada mõtte.

Seetõttu võib päev mööduda nii, et inimene oli kogu aeg hõivatud, kuid õhtul on raske öelda, mis tegelikult valmis sai.

Selline tunne võib omakorda suurendada vaimset väsimust.

Koosolekud võivad olla üllatavalt koormavad

Koosolekul istumine ei ole füüsiliselt raske.

Vaimselt võib see aga nõuda korraga mitut asja:

kuulamist,

info töötlemist,

oma järjekorra ootamist,

märkmete tegemist,

otsustamist,

sobiva vastuse sõnastamist,

teiste reaktsioonide jälgimist.

Videokoosolekul võib lisanduda ekraani pidev jälgimine ja teadlikkus sellest, et inimene ise on samuti kogu aeg kaamerapildis.

Kui selliseid koosolekuid on päeva jooksul palju, võib tööpäeva lõpuks keskendumisvõime märgatavalt väheneda.

Otsustamine väsitab eriti siis, kui valikuid on palju

Tööpäev sisaldab sageli väga palju väikeseid otsuseid.

Kas vastata kohe või hiljem?

Kumb ülesanne teha enne?

Kas see kiri on piisavalt hea?

Kas klient vajab uut vastust?

Kas koosolek on vajalik?

Kas tähtaega saab nihutada?

Ükski neist otsustest pole suur.

Kuid neid võib päeva jooksul koguneda kümneid või sadu.

Kui inimene peab samal ajal töötama kiiresti ja vältima vigu, muutub koormus suuremaks.

Õhtul võib see väljenduda väga lihtsas vormis:

„Ma ei taha enam midagi otsustada.“

Suhtlemine võib olla töö, isegi kui see tundub lihtsalt vestlusena

Mõne töö puhul kulub suur osa päevast teiste inimestega suhtlemisele.

Kliendid.

Kolleegid.

Juhid.

Partnerid.

Kõne võib kesta ainult viis minutit, kuid selle ajal tuleb kuulata, hinnata olukorda, valida sobiv toon ja anda vastus.

Kui suhtlus on konfliktne või emotsionaalselt keeruline, muutub koormus veel suuremaks.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet toob tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide seas välja muu hulgas suure töökoormuse, ebaselged või vastuolulised nõudmised, vähese kontrolli oma töö üle, kehva kommunikatsiooni ning keerulised kliendid või patsiendid.

Need tegurid võivad mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist heaolu.

Kõige väsitavam võib olla tunne, et töö ei lõpe kunagi

Paljud tänapäeva tööd ei anna selget hetke, mil „töö on valmis“.

Kui ehitada sein, saab ühel hetkel öelda, et sein on valmis.

Kontoritöös võib alati olla:

üks kiri veel,

üks dokument veel,

üks parandamist vajav asi,

üks järgmise nädala ülesanne.

See võib tekitada tunde, et lõpetamine on alati ajutine.

Kui inimene kannab pooleliolevaid ülesandeid ka õhtul mõttes kaasas, võib taastumine muutuda raskemaks.

Kontroll oma töö üle mõjutab koormust

Kaks inimest võivad teha sama palju tööd, kuid kogeda seda väga erinevalt.

Kui inimene saab ise otsustada:

millal mingi ülesanne teha,

kuidas tööd korraldada,

millal paus teha,

millises järjekorras asju lahendada,

võib töö tunduda paremini juhitav.

Kui iga minut on ette määratud, ülesandeid tuleb pidevalt juurde ja prioriteedid muutuvad väljastpoolt, võib sama töökoormus tunduda märksa raskem.

WHO ja EU-OSHA toovad vähese kontrolli oma töö üle välja ühe võimaliku tööalase stressi riskitegurina.

Ka liiga vähe tööd võib väsitada

Väsimus ei teki ainult ülekoormusest.

Ka väga üksluine töö võib olla kurnav.

Kui inimene peab tundide kaupa tegema sama tegevust, jälgima ühesuguseid andmeid või ootama, et midagi juhtuks, võib tähelepanu hoidmine muutuda raskeks.

Igavus ja vaimne alakoormus võivad tekitada unisust ja motivatsioonilangust.

Seetõttu ei ole vaimse väsimuse lahendus alati lihtsalt „vähem tööd“.

Oluline on ka töö iseloom.

Istumine ise võib enesetunnet halvendada

Kuigi vaimne väsimus ei ole sama mis füüsiline, mõjutab kontoritöö ka keha.

Pikk istumine võib põhjustada:

• kaela- ja õlapingeid;
• alaseljavalu;
• silmade väsimist;
• vähest liikumist;
• üldist raskustunnet.

Kui keha tunneb end halvasti, mõjutab see ka keskendumist ja meeleolu.

Seetõttu võib paar minutit liikumist tööpäeva jooksul olla kasulik mitte ainult seljale, vaid ka vaimsele enesetundele.

Kas pausid päriselt aitavad?

Jah, kui paus tähendab päriselt töö katkestamist.

Kui inimene sulgeb tööfaili, kuid hakkab kohe telefonist töömeile vaatama, ei pruugi aju saada palju puhkust.

Lühike paus võib tähendada näiteks:

• püsti tõusmist;
• vee võtmist;
• aknast välja vaatamist;
• väikest jalutuskäiku;
• venitusi;
• mõneks minutiks ekraanist eemaldumist.

WHO tööalase stressi soovitustes on ühe võimaliku ennetusmeetmena välja toodud regulaarsete pauside soodustamine koos töökoormuse ja tööaja parema korraldamisega.

Kõige parem paus ei pea olema pikk

Tööpäeva jooksul pole alati võimalik teha pooletunniseid pause.

Sageli võib olla realistlikum mitu väikest katkestust.

Näiteks:

pärast pika dokumendi lõpetamist tõused paariks minutiks püsti,

telefonikõne teed võimalusel kõndides,

lõuna ajal ei söö arvuti ees,

koosolekute vahele jätad mõne minuti tühja aega.

Oluline on see, et päev ei koosneks kaheksast tunnist katkematust reageerimisest.

Miks võib kodukontor olla mõnikord veel väsitavam?

Kodukontor eemaldab töölesõidu, kuid võib kaotada piiri töö ja kodu vahel.

Kontoris annab hoonest lahkumine tööpäevale füüsilise lõpu.

Kodus võib sülearvuti jääda lauale.

Üks kiri on lihtne veel õhtul ära vastata.

Siis teine.

Varsti pole selge, millal tööpäev tegelikult lõppes.

Samuti võivad kodus tööpäeva katkestada majapidamine, pereliikmed või muud kodused tegevused.

Mõne inimese jaoks teeb kodukontor töö palju rahulikumaks.

Teise jaoks muudab see keskendumise raskemaks.

Füüsiliselt kerge töö võib olla emotsionaalselt raske

Kõiki tööpäevi ei saa hinnata selle järgi, kui palju inimene liikus.

Näiteks võib füüsiliselt rahulik tööpäev sisaldada:

keerulist vestlust kliendiga,

muret töökoha pärast,

konflikti kolleegiga,

tähtaega, millest ei tohi üle minna,

otsust, millel on suur vastutus.

Selline päev võib olla kurnavam kui mõni palju aktiivsem päev.

EU-OSHA käsitleb psühhosotsiaalseid riske tööohutuse osana just seetõttu, et töökorraldus ja sotsiaalne keskkond võivad töötaja heaolu tugevasti mõjutada.

Tavaline väsimus ja läbipõlemine ei ole sama asi

Pärast intensiivset tööpäeva väsimine on normaalne.

Läbipõlemine on midagi muud.

WHO kirjeldab läbipõlemist tööga seotud nähtusena, mis võib kujuneda kroonilise tööstressi tagajärjel, kui seda pole edukalt juhitud.

Sellele on iseloomulikud muu hulgas:

• tugev kurnatustunne;
• suurem vaimne eemaldumine tööst või küünilisus töö suhtes;
• vähenenud tunne, et inimene saab oma tööga hästi hakkama.

Üks raske nädal või väsitav tööpäev ei tähenda automaatselt läbipõlemist.

Kui aga kurnatus püsib pikalt ja taastumine enam ei toimu, tasub olukorda tõsisemalt vaadata.

Uni ei lahenda alati halba töökorraldust

Piisav uni on tähtis.

Aga kui töö ise sisaldab pidevalt liiga suurt koormust, katkestusi, ebarealistlikke tähtaegu või vähest kontrolli, ei pruugi lihtsalt „rohkem magamine“ probleemi lahendada.

WHO töötervishoiu soovitused rõhutavad, et tööalaste vaimse tervise riskide ennetamisel on oluline ka organisatsiooni tasandi sekkumine.

See tähendab näiteks:

• realistlikumat töökoormust;
• selgemaid rolle;
• paremat kommunikatsiooni;
• piisavaid pause;
• töötaja suuremat otsustusruumi.

Kõike ei saa panna üksiku töötaja vastutusele.

Mida saab inimene ise proovida?

Kõiki töötingimusi ei saa ise muuta, kuid mõned väikesed muudatused võivad aidata.

Tee korraga ühte asja

Kui võimalik, pane vähemalt keerukama ülesande ajaks vestlusaknad ja teavitused kinni.

Isegi 30–60 minutit segamatut keskendumist võib olla parem kui kaks tundi pidevalt katkestatud tööd.

Pane ülesanded kirja

Kõike ei pea peas hoidma.

Kui pooleliolevad asjad on usaldusväärses nimekirjas, ei pea aju pidevalt meenutama, et neid ei tohi unustada.

Jäta koosolekute vahele hingamisruumi

Kui kalender võimaldab, ära pane kõiki kohtumisi üksteise otsa.

Viis või kümme minutit vahet võib aidata eelmisest teemast välja tulla ja järgmisele keskenduda.

Liigu päeva jooksul

Paar minutit kõndimist või püsti olemist ei lahenda töökoormuse probleeme, kuid võib aidata vähendada füüsilist pinget ja katkestada pika istumise.

Lõpeta tööpäev teadlikult

Pane kirja, mis jäi pooleli ja millega alustad homme.

See võib aidata tööasju vähem õhtusse kaasa võtta.

Millal võiks väsimusele rohkem tähelepanu pöörata?

Kui inimene on õhtul pärast pingelist päeva väsinud, kuid taastub pärast und, puhkust või rahulikumat nädalavahetust, võib tegemist olla tavapärase koormusega.

Tähelepanelikum tasub olla siis, kui:

• väsimus kestab nädalaid;
• puhkus ei aita;
• keskendumine halveneb märgatavalt;
• töö suhtes tekib tugev tõrge või küünilisus;
• uni on pikalt häiritud;
• töö mõjutab tugevalt ülejäänud elu;
• inimene tunneb, et ei tule enam tavapäraste ülesannetega toime.

Sellisel juhul tasub lisaks töökorralduse vaatamisele arutada olukorda juhi, töötervishoiu spetsialisti või tervishoiutöötajaga.

Väsimus ei sõltu sellest, kas töö oli „raske“ teiste silmis

Üks levinud mõte on:

„Miks ma olen väsinud? Ma ju ainult istusin.“

Aga istumine ei tähenda, et inimene puhkas.

Kaheksa tundi keskendumist, otsustamist, reageerimist ja suhtlemist võib olla päris suur koormus.

Tööpäeva väsitavust ei määra ainult see, mitu kilogrammi inimene tõstis või mitu sammu ta tegi.

Oluline on ka:

kui palju tuli tähelepanu hoida,

kui palju otsuseid teha,

kui palju katkestusi taluda,

kui palju inimestega suhelda,

ja kui suur vastutus tööga kaasnes.

Seetõttu ei ole vaimse töö järel väsimine märk laiskusest.

Sageli tähendab see lihtsalt seda, et töö nõudis terve päeva jooksul väga palju tähelepanu.

Allikad ja edasi lugemine

• Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet – psühhosotsiaalsed riskid ja vaimne tervis tööl
• EU-OSHA – tööga seotud stressi ja psühhosotsiaalsete riskide juhend
• WHO – vaimne tervis töökohal
• WHO – vaimse tervise juhised töökohal
• WHO – läbipõlemine kui tööga seotud nähtus