Miks tundub mõni tuba alati pime, kuigi aknad on suured?

Suur aken peaks ju tähendama valget tuba.

Vähemalt nii tundub loogiline.

Aga päriselus võib juhtuda vastupidi.

Toas on suur klaaspind, kuid isegi keset päeva tekib tunne, et tahaks laelambi põlema panna.

Teises, palju väiksema aknaga ruumis võib samal ajal olla üllatavalt valge.

Põhjus on selles, et toa valgus ei sõltu ainult akna suurusest.

Sama tähtsad võivad olla akna suund, toa sügavus, väljas olevad takistused, seinte ja mööbli värv ning isegi see, kui kõrgel aken paikneb.

Suur aken ei võrdu automaatselt suure valgushulgaga

Aken on ainult üks osa tervest valgusteekonnast.

Päevavalgus peab kõigepealt:

jõudma aknani;

läbima klaasi;

sisenema tuppa;

peegelduma seintelt, laelt ja põrandalt;

ning lõpuks jõudma sinna, kus inimene seda vajab.

Kui üks neist etappidest on halb, ei pruugi ka suur aken tuba valgeks teha.

Kõigepealt tasub vaadata, kuhu aken avaneb

Põhjapoolkera, sealhulgas Eesti puhul, mõjutab akna ilmakaar väga palju seda, millist valgust ruum päeva jooksul saab.

Põhjapoolne aken saab üldiselt vähem otsest päikest.

Samas võib sealt tulev valgus olla ühtlasem ja vähem pimestav.

Lõunapoolne aken võib saada päeva jooksul palju rohkem otsest päikesevalgust.

Idapoolne aken on valgem hommikul.

Läänepoolne pärastlõunal ja õhtul.

Seetõttu võib kaks identse suurusega akent anda täiesti erineva tulemuse.

Eesti pikk talv muudab erinevuse eriti nähtavaks

Talvel liigub päike Eestis madalalt.

Päevad on lühikesed ja päikesekiirte langemisnurk väike.

Kui akna ees on maja, puud või rõdu, võib vähene talvine valgus eriti kergesti blokeeruda.

Suvel ei pruugi sama tuba üldse pime tunduda.

Seetõttu võib inimene korterit suvel vaatamas käies saada selle valgusest hoopis teistsuguse mulje kui novembris või detsembris.

Põhjapoolne tuba võib olla hele, aga mitte päikeseline

Need pole sama asi.

Tuba võib saada palju hajutatud päevavalgust, ilma et päikesekiir kordagi põrandale langeks.

Samuti võib lõunapoolses toas olla mõnel hetkel väga ere päikeselaik, kuid toa sügavam osa jääda ikkagi hämaraks.

Hea päevavalgus ei tähenda ainult päikest.

Oluline on ka see, kuidas valgus ruumis jaotub.

Akna ees olev maja võib olla olulisem kui akna suurus

Kui aknast avaneb vaba vaade taevale, pääseb ruumi palju hajutatud valgust.

Kui mõne meetri kaugusel seisab teine maja, näeb aken palju vähem taevast.

Sama võivad teha:

kõrged puud;

suur hekk;

naabermaja rõdu;

varikatus;

sügav lodža;

oma maja väljaulatuv katuseosa.

USA energiaministeeriumi päevavalguse juhendites rõhutatakse samuti, et kõrvalhooned, puud ja hoone enda konstruktsioonid võivad akna päevavalguse potentsiaali oluliselt vähendada.

Lodža võib muuta suure akna üllatavalt hämaraks

Paljudes kortermajades on elutoa ees lodža või rõdu.

Akna enda pind võib olla väga suur.

Aga kui selle kohal on järgmise korruse rõduplaat ning külgedel seinad, paikneb aken sisuliselt varjus.

Päikesevalgus ei jõua aknani sama vabalt kui avatud fassaadi puhul.

Seetõttu võib suure rõduuksega tuba olla hämaram kui väikese, kuid täiesti avatud aknaga tuba.

Akna kõrgus võib olla tähtsam kui selle laius

Päevavalguse ruumi sügavusse jõudmisel on eriti kasulik akna ülemine osa.

Mida kõrgemal on akna ülaserv, seda kaugemale saab valgus ruumis jõuda.

Üks levinud päevavalguse rusikareegel ütleb, et tavalisest vertikaalsest aknast saadav kasulik loomulik valgus ulatub ruumi umbes poolteist korda nii kaugele kui põranda ja akna ülaserva vaheline kõrgus.

See pole täpne reegel iga kodu kohta, kuid näitab hästi, miks kõrge aken võib ruumi paremini valgustada kui väga lai, kuid madal aken.

Sügav tuba jääb akna vastasotsas paratamatult tumedamaks

Kujuta ette pikka elutuba.

Akna juures võib olla väga valge.

Kuus meetrit eemal asuv toa tagumine sein võib aga olla juba üsna hämar.

Päevavalguse tugevus väheneb ruumi sügavusse liikudes.

Seetõttu on sügava planeeringuga korterites sageli probleem, et akende lähedal on küll piisavalt valgust, kuid toa sisemine osa vajab ka päeval kunstvalgust.

Avatud köök-elutuba võib valguse mõttes olla petlik

Suures avatud ruumis võib klaaspinda olla palju.

Aga kui kõik aknad paiknevad ainult ühes otsas, ei pruugi valgus jõuda hästi köögini või ruumi tagumisse ossa.

Silm näeb küll suurt akent ja avarat ruumi, kuid tegelik päevavalguse jaotus võib olla ebaühtlane.

Just seepärast pole aknapinna ruutmeetrite vaatamine üksi piisav.

Tumedad seinad neelavad rohkem valgust

Päevavalgus ei liigu toas ainult otse aknast inimese silma.

Suur osa sellest peegeldub pindadelt.

Heledad seinad peegeldavad rohkem valgust tagasi ruumi.

Tumedad pinnad neelavad sellest suurema osa.

Seetõttu võib sama ruum pärast seinte tumedaks värvimist tunduda oluliselt hämaram, isegi kui aknad pole muutunud.

Lagi on valguse jaoks eriti tähtis

Päevavalguse projekteerimise juhendites peetakse lage üheks olulisemaks valgust peegeldavaks pinnaks.

Põhjus on lihtne.

Valgus jõuab lakke ja hajub sealt üle terve ruumi.

Hele lagi aitab muuta ruumi ühtlasemalt valgeks.

Väga tume lagi võib vastupidi võtta ruumist üllatavalt palju valgust ära.

Mööbel võib samuti valguse ära süüa

Suur tume diivan.

Tume vaip.

Must köögimööbel.

Tume puit.

Massiivne kapp.

Üksikult ei pruugi ükski neist probleemi tekitada.

Aga kui ruumis on palju tumedaid suuri pindu, väheneb valguse tagasipeegeldumine.

Tuba võib tunduda hämar isegi siis, kui siseneva päevavalguse kogus pole väike.

Valge sein pole siiski alati imevahend

Kõiki pimedaid ruume ei saa lahendada seinte valgeks värvimisega.

Kui akna ette jääb naabermaja ja tuba on väga sügav, ei tekita hele värv juurde valgust, mida ruumi üldse ei sisene.

See saab olemasolevat valgust ainult paremini kasutada.

Seetõttu tasub kõigepealt aru saada, kust probleem tuleb.

Akna ümbrus ise võib valgust vähendada

Väga sügavad aknapaled võivad muuta akna sisuliselt tunneliks.

Samuti mõjutavad:

paksud raamid;

väikesed klaasijaotused;

akna kohal olev sügav sillus;

välised varjestused.

Iga element, mis vähendab nähtavat taevapinda või klaasi kaudu sisenevat valgust, mõjutab lõpuks ka ruumi.

Kardinad võivad võtta rohkem valgust, kui tundub

Paksud külgkardinad, mis jäävad osaliselt klaasi ette, vähendavad akna tegelikku valgust läbilaskvat pinda.

Sama võib juhtuda:

rulooga;

ribikardinaga;

päikesekaitsekardinaga;

dekoratiivse kardina ülaosaga.

Eriti talvel võib isegi suhteliselt väike valguskaotus olla tuntav.

Päikesekaitseklaas võib samuti rolli mängida

Kõik klaaspaketid ei lase läbi sama palju nähtavat valgust.

Mõne tänapäevase klaasi eesmärk on vähendada päikesesoojust ja pimestamist.

See võib olla väga vajalik suurte päikesepoolsete klaaspindade puhul.

Samas lasevad erinevad klaasid nähtavat valgust läbi erinevas ulatuses.

Seega ei määra akna efekti ainult selle mõõtmed.

Oluline on ka klaasi tüüp.

Räpane aken pole tavaliselt peamine põhjus, kuid mõjutab siiski

Üks kerge tolmukiht ei muuda valget tuba pimedaks.

Aga väga määrdunud klaas vähendab valguse läbipääsu.

Eriti hästi on erinevus märgatav siis, kui välisklaasile on kogunenud:

tolm;

õietolm;

vihmaveejäljed;

tänavamustus.

Kui ruum on niigi piiripealselt hämar, võib akende puhastamine anda märgatava tulemuse.

Akna taga olev pind võib valgust hoopis juurde anda

Kõik välised objektid ei tee tuba pimedamaks.

Hele naabermaja fassaad võib päikesevalgust akna suunas tagasi peegeldada.

Lumi võib talvel valguskeskkonda märgatavalt muuta.

Hele maapind, sillutis või muu pind võib samuti valgust aknasse suunata.

Päevavalgus jõuab ruumi seega nii otse taevast kui ka välispindadelt peegeldudes.

Lumi võib muuta sama toa täiesti teistsuguseks

Paljud on märganud, et lumise talvepäeva ajal tundub kodu ootamatult palju valgem.

See pole ainult kujutlus.

Valge lumi peegeldab suure osa sellele langevast valgusest.

Seetõttu jõuab akendesse rohkem hajutatud valgust kui tumeda märja maapinnaga sügispäeval.

Sama tuba võib seetõttu veebruaris lumega tunduda valgem kui novembris.

Puud muudavad ruumi valgust aastaaegade järgi

Lehtpuu akna ees võib suvel pakkuda mõnusat varju.

Sügisel langevad lehed ning talvel pääseb läbi okste rohkem valgust.

See võib olla väga hea loomulik süsteem.

Igihaljas puu käitub teistmoodi.

Tihe kuusk või elupuu võib varjata akent aastaringselt.

Kui puu paikneb aknale väga lähedal, võib selle mõju olla suur.

Inimese silm hindab ruumi suhteliselt, mitte ainult lukside järgi

Tuba võib tunduda pime ka siis, kui mõõdetud valgust polegi erakordselt vähe.

Silm võrdleb erinevaid alasid.

Kui aknast paistab väga ere taevas ja tuba ise on selle kõrval palju tumedam, võib siseruum tunduda hämar.

Sama toimub juhul, kui akna ümbrus on väga hele, kuid toa tagumine osa tume.

Suur kontrast võib muuta ruumi ebamugavamaks kui ühtlasem, kuid natuke väiksema valgushulgaga ruum.

Päike võib paradoksaalselt sundida kardinaid sulgema

Lääne- või idapoolne suur aken võib teatud kellaajal saada väga tugevat madalat päikest.

See tekitab:

pimestamist;

ekraani peegeldusi;

ülekuumenemist.

Inimene tõmbab ruloo alla.

Ja jätab selle võib-olla tundideks või isegi terveks päevaks suletuks.

Tulemuseks on olukord, kus suur aken on olemas, kuid päevavalguse tegelik kasutamine on väga väike.

Päevavalguse projekteerimise juhendites tuuaksegi välja, et varjestuse kasutamine mõjutab ruumi tegelikku valguskeskkonda väga palju.

Mööbli asukoht mõjutab seda, kuidas me valgust tajume

Diivan võib olla akna lähedal ja söögilaud toa kõige pimedamas nurgas.

Seetõttu võib inimene öelda:

„Meie söögituba on alati pime.“

Tegelikult võib probleem olla selles, et tegevuskoht paikneb aknast liiga kaugel.

Mõnikord võib mööbli ümberpaigutamine anda rohkem kasu kui uue valgusti ostmine.

Suur kapp akna kõrval võib valgust blokeerida

Kõrge mööbel akna vahetus läheduses võib piirata külgedele levivat valgust.

Eriti oluline on see väiksemates ruumides.

Kui võimalik, tasub akna ümbruses vältida väga kõrgeid ja tumedaid mööbliesemeid.

Aknast saabuv valgus peaks saama ruumi võimalikult vabalt levida.

Peegel võib aidata, aga mitte nii palju, kui vahel lubatakse

Peegel võib ruumi visuaalselt avardada ja osa valgust tagasi peegeldada.

Aga peegel ei loo päevavalgust juurde.

Selle mõju sõltub tugevalt asukohast.

Kui peegel saab aknast valgust ja suunab seda kasulikult ruumi, võib efekt olla hea.

Pimedasse nurka juhuslikult paigutatud peegel ei muuda aga ruumi imeväel valgeks.

Mõnikord on probleem planeeringus, mitte sisustuses

Kui korter on väga sügav ja aknad paiknevad ainult ühel fassaadil, võib päevavalguse puudujääk olla planeeringu omadus.

Seda saab sisekujundusega leevendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada.

Sellistes ruumides aitavad projekteerimisel näiteks:

klaasitud siseuksed;

ülemised klaaspinnad;

avatum planeering;

katuseaknad;

valgusšahtid.

Valmis korteris pole kõiki neid lahendusi muidugi võimalik lihtsalt lisada.

Kuidas ise välja selgitada, miks tuba pime on?

Kõigepealt vaata aknast välja.

Kui palju taevast sa tegelikult näed?

Kas ees on:

maja;

rõdu;

puu;

hekk;

katuseäär?

Seejärel vaata, kuidas valgus päeva jooksul muutub.

Kas tuba on:

hommikul valge;

keskpäeval pime;

õhtul valge?

See annab vihje akna orientatsiooni kohta.

Vaata ka toa sügavust

Seisa akna juures ja vaata toa teise otsa.

Kui akna lähedal on täiesti piisavalt valgust, kuid toa teine pool on pime, on probleem tõenäoliselt valguse ruumi sügavusse jõudmises.

Sellisel juhul ei pruugi suurem lamp akna juures midagi lahendada.

Valgust on vaja just ruumi tumedamas osas.

Tee lihtne katse kardinate ja mööbliga

Ühe päeva jooksul võib proovida:

avada rulood täielikult;

tõmmata külgkardinad täiesti klaasi eest ära;

eemaldada akna eest suured taimed;

tõsta kõrge mööbel ajutiselt kõrvale.

Kui ruum muutub märgatavalt valgemaks, on osa probleemist sisustuses või varjestuses.

Vaata seinu päevasel ajal

Kas lagi on hele?

Kas akna vastassein on tume?

Kas ruumis on palju suuri tumedaid pindu?

Kui jah, võib heledamate pindade lisamine aidata olemasolevat päevavalgust paremini jaotada.

Kõike pole vaja valgeks teha.

Mõnikord piisab heledamast:

laest;

vaibast;

kardinast;

suurest seinapinnast.

Kunstvalgus pole läbikukkumine

Kõikidesse kodudesse pole võimalik saada ideaalset päevavalgust.

Põhjamaise talve jooksul vajame nagunii palju kunstvalgust.

Oluline on lihtsalt valida see õigesse kohta.

Üks väga ere laevalgusti ei pruugi muuta sügavat tuba meeldivaks.

Sageli töötab paremini mitu valgusallikat:

üldvalgus;

laualamp;

põrandalamp;

tööpinna valgustus;

kaudne valgus.

See vähendab tumedaid nurki ja suuri kontraste.

Valguse värv mõjutab samuti ruumitunnet

Pimedas toas pole küsimus ainult valguse hulgas.

Oluline on ka valgusallika värvustemperatuur ja värviedastus.

Väga külm või ebameeldiv kunstvalgus võib muuta toa kõledaks.

Soe valgus võib muuta ruumi hubasemaks, kuid väga nõrk soe valgus ei pruugi töötegevuseks piisata.

Seetõttu võiks eri valgustitel olla eri ülesanne.

Korterit ostes tasub valgust vaadata rohkem kui üks kord

Kui loomulik valgus on oluline, on üks kinnisvara vaatamine halb alus lõplikuks hinnanguks.

Korter, mis on kell 17 suvel päikeseline, võib talvel olla suure osa päevast hämar.

Võimalusel tasub välja selgitada:

mis ilmakaarde aknad avanevad;

mis on akende ees;

kui sügav on ruum;

kas rõdu varjab aknaid;

kas vastasmaja on lähedal.

Need omadused on palju raskemini muudetavad kui seinavärv või mööbel.

Suure akna kõige olulisem omadus võib olla hoopis see, mida aken „näeb“

See võtab kogu teema hästi kokku.

Kaks sama suurt akent võivad olla täiesti erinevad.

Üks vaatab avatud taevasse.

Teine naabermaja seina.

Üks ulatub kõrgele lae lähedale.

Teine on lai, kuid madal.

Üks asub madalas toas.

Teise taga on pikk ja sügav ruum.

Seetõttu ei tasu pimeda toa puhul esimese asjana küsida:

„Kas aken on piisavalt suur?“

Palju kasulikum on küsida:

„Kui palju päevavalgust selle aknani tegelikult jõuab ja mis juhtub valgusega pärast seda, kui see tuppa siseneb?“

Allikad ja edasi lugemine

• U.S. Department of Energy – Natural Light and Daylighting: https://bsesc.energy.gov/energy-basics/natural-light-and-daylighting
• U.S. Department of Energy – Building Envelope & Architectural Considerations: https://www.energy.gov/cmei/buildings/zeb-technologies-building-envelope-architectural-considerations
• U.S. Department of Energy – Lighting & Daylighting: https://www.energy.gov/cmei/buildings/zeb-technologies-lighting-daylighting
• U.S. Department of Energy / Los Alamos National Laboratory – Sustainable Design Guide, daylighting and window design: https://www.energy.gov/sites/prod/files/2013/12/f5/sustainable_guide_ch4.pdf
• CIBSE Journal – Assessing daylight solutions for buildings: https://www.cibsejournal.com/cpd/modules/2022-12-day/