Miks uus töökoht võib alguses nii väsitav olla?

Esimesed päevad uuel töökohal võivad tunduda üllatavalt rasked.

Tööpäev ei pruugi olla pikem.

Füüsilist tööd ei pruugi olla rohkem.

Õhtuks on aga tunne, nagu oleks terve päev eksamit teinud.

Koduteel ei taha kellegagi rääkida.

Õhtul tahaks lihtsalt diivanile vajuda.

Mõnikord tekib isegi küsimus:

„Kas ma olen selle töö jaoks liiga nõrk?“

Tegelikult võib uus töökoht olla ajule ja närvisüsteemile oluliselt koormavam kui tuttav töö isegi siis, kui ülesanded ise pole keerulisemad.

Vanas töökohas tegid palju asju automaatselt

Mõtle korraks oma eelmise või tuttava töökoha peale.

Sa teadsid:

kust midagi leida;

kelle käest küsida;

millal lõunale minna;

millist programmi kasutada;

kuidas juht kirjutab;

kes millise teemaga tegeleb;

milliseid reegleid võetakse rangelt ja milliseid paindlikumalt.

Sa ei pidanud nende asjade üle enam mõtlema.

Need olid muutunud harjumuseks.

Uues töökohas pole veel peaaegu midagi automaatne.

Isegi kohvimasina kasutamine nõuab tähelepanu

See võib tunduda naljakas, aga uuel töökohal võib ka väga väike tegevus nõuda otsustamist.

Kuhu jope panna?

Kas seda tassi võib kasutada?

Kas inimesed lähevad kell 12 koos sööma?

Kas lõunapaus kestab 30 või 45 minutit?

Kas kolleegile kirjutatakse Teamsi või minnakse tema laua juurde?

Kas ülemusele võib lihtsalt helistada?

Ükski neist küsimustest pole eraldi raske.

Aga neid on päevas kümneid või sadu.

Ebakindlus väsitab

Uue töötaja üks peamisi ülesandeid on ebakindlust vähendada.

Ta peab õppima korraga kolme suurt asja:

kuidas tööd tehakse;

kuidas organisatsioon toimib;

kuidas inimesed omavahel suhtlevad.

Organisatsioonipsühholoogias nimetatakse seda organisatsioonilise sotsialiseerumise protsessiks.

Uus töötaja liigub järk-järgult väljast tulnud inimesest organisatsiooni „siseringi“ liikmeks.

See võtab aega.

Sa ei õpi ainult tööd

Uus töötaja võib arvata, et peab õppima uue programmi või ametijuhendi.

Tegelikult õpib ta palju rohkem.

Kes teeb päriselt otsuseid?

Milliseid vigu talutakse?

Kes kelle poole pöördub?

Mis tooniga e-kirju kirjutatakse?

Kui kiiresti vastuseid oodatakse?

Kui palju räägitakse koosolekul?

Kas ideid oodatakse kohe või alles siis, kui oled süsteemiga tuttav?

Need on organisatsiooni kirjutamata reeglid.

Neid ei leia tavaliselt töötaja käsiraamatust.

Uue inimese jaoks on sotsiaalne keskkond pidev töö

Vanas kollektiivis teadsid tõenäoliselt juba, kellega võib nalja teha.

Teadsid, kes räägib palju.

Kes tahab vaikust.

Kes aitab kiiresti.

Kes tahab enne põhjalikku e-kirja.

Uues töökohas tuleb neid signaale alles lugema õppida.

Inimene jälgib:

näoilmeid;

tooni;

reaktsioone;

hierarhiat;

grupisuhteid.

See kõik kulutab tähelepanu.

Samal ajal tahad jätta head muljet

Uue töö esimestel nädalatel on paljud inimesed tavalisest valvsamad.

Kas ma teen piisavalt?

Kas küsisin rumala küsimuse?

Kas ülemus oli mu vastusega rahul?

Kas ma rääkisin koosolekul liiga palju?

Kas ma oleksin pidanud rohkem rääkima?

Kas kolleeg oli lihtsalt kiire või on ta minu peale pahane?

Selline enese jälgimine võib muutuda väga väsitavaks.

Uuel töökohal võib väikese vea kaal tunduda tohutu

Vanas töökohas tead, millised vead on väikesed.

Uues ei tea.

Vale failinimi võib tunduda katastroofina.

Koosolekule kaks minutit hilinemine võib tunduda kohutav.

Kolleegi nime unustamine võib terve päeva peas keerelda.

Hiljem selgub tihti, et keegi teine ei pidanud neid asju üldse nii tähtsaks.

Aga uus töötaja seda veel ei tea.

Töötempo võib olla esialgu aeglasem

Ülesanne, mille kogenud kolleeg teeb 15 minutiga, võib uuel töötajal võtta tunni.

Mitte sellepärast, et ta oleks vähem võimekas.

Ta peab iga sammu kontrollima.

Kust fail tuleb?

Millist malli kasutada?

Kes peab kinnitama?

Kuhu tulemus salvestada?

Mida vanemaks saab harjumus, seda vähem vaimset energiat see nõuab.

Uus töökoht võib muuta ka und

Kui päev sisaldab palju uut infot, võivad tööasjad õhtul peas edasi joosta.

Mõni inimene märkab:

raskemat uinumist;

tööga seotud unenägusid;

varast ärkamist;

hommikust pinget.

See ei tähenda automaatselt, et töökoht oleks halb.

Üleminekuperiood ise võib olla stressirohke.

„Ma ei oska midagi“ tunne on alguses tavaline

Eriti raske võib olla inimesel, kes oli eelmises töökohas väga kogenud.

Eile küsisid teised temalt nõu.

Täna peab tema küsima:

„Kuhu ma selle dokumendi panen?“

See võib identiteedile kummaliselt mõjuda.

Inimene pole oma teadmisi kaotanud.

Ta lihtsalt ei tunne veel uut süsteemi.

Hea sisseelamine vähendab koormust

Tööandjal on siin suur roll.

Hea sisseelamisprotsess ei tähenda ainult seda, et töötajale antakse arvuti ja näidatakse tema lauda.

Kasulik on, kui inimene teab:

mida temalt esimesel nädalal oodatakse;

mida esimesel kuul;

kellelt milliseid küsimusi küsida;

millised ülesanded on esialgu kõige tähtsamad.

Selged ootused vähendavad ebakindlust.

Üks kindel inimene võib olla väga suureks abiks

Mentor, paariline või lihtsalt abivalmis kolleeg võib uue töötaja koormust märgatavalt vähendada.

Siis ei pea iga väikese küsimuse puhul otsustama:

„Keda ma nüüd segan?“

Kui on selge:

„Selliste küsimustega mine Mari juurde,“

muutub sisseelamine palju lihtsamaks.

Kõike ei pea esimese nädalaga õppima

Üks halb strateegia on proovida kõike korraga meelde jätta.

Kõigi inimeste nimed.

Kõik programmid.

Kõik protsessid.

Kõik erandid.

Kõik kliendid.

Kõik sisemised lühendid.

Palju realistlikum on õppida kihiti.

Kõigepealt töö põhiasjad.

Seejärel harvemad olukorrad.

Siis nüansid.

Märkmete tegemine säästab energiat

Uus töötaja võib karta, et märkmikuga ringi käimine jätab ebakindla mulje.

Tegelikult võib see olla väga mõistlik.

Kui kirjutad üles:

programmi sammud;

olulised kontaktid;

sisemised reeglid;

korduvad protsessid,

ei pea aju kõike korraga meeles hoidma.

Samuti väheneb vajadus sama asja mitu korda küsida.

Küsimine pole läbikukkumine

Uus töötaja võib proovida liiga kaua ise pusida, sest kardab rumalana paista.

Tulemuseks võib olla tund aega tööd probleemi kallal, mille kolleeg oleks lahendanud kahe lausega.

Küsimine on sisseelamise normaalne osa.

Palju olulisem on õppida küsima piisavalt konkreetselt.

„Ma ei saa millestki aru“ on raske küsimus.

„Kas selle faili kinnitab enne klient või projektijuht?“ on lihtne küsimus.

Ka tööpäeva järel võib vaja minna rohkem vaikust

Kui tööpäev nõuab pidevalt tähelepanu ja sotsiaalsete signaalide lugemist, võib inimene õhtuks suhtlemisest väsinud olla.

See võib kodus paista:

vaikusena;

ärrituvusena;

soovina üksi olla.

Partner või pere võib seda ekslikult tõlgendada:

„Sa oled pärast töökoha vahetust kogu aeg pahas tujus.“

Vahel on põhjus lihtsalt see, et aju on päev otsa töötanud tavalisest intensiivsemalt.

Kui kaua sisseelamine kestab?

Üht kindlat tähtaega pole.

Mõne lihtsama rolli puhul võib inimene paari nädalaga juba kindlust tunda.

Keerukamas ametis võib sisseelamine võtta mitu kuud.

Mõnes professionaalses rollis kulub veel kauem, enne kui inimene tunneb, et oskab tööd sama automaatselt nagu eelmises kohas.

Seetõttu pole mõtet hinnata uut töökohta ainult kolmanda päeva õhtuse väsimuse järgi.

Millal tasub siiski tähelepanelik olla?

Kõike ei peaks kirjutama lihtsalt „uue töö stressi“ arvele.

Kui kuude möödudes:

töökoormus jääb pidevalt talumatuks;

ootused on täiesti ebaselged;

abi ei ole võimalik saada;

inimene kardab pidevalt vigu;

töö mõjutab tugevalt und ja tervist;

ärevus ainult suureneb,

võib probleem olla rohkemas kui tavapärases sisseelamises.

Siis tasub vaadata töökorraldust, rääkida juhiga või vajadusel otsida professionaalset abi.

Ühel päeval märkad, et sa enam ei mõtle

Sa avad arvuti.

Tead, kuhu minna.

Tead, kellele kirjutada.

Tead, milline koosolek on oluline.

Tead, kes mille eest vastutab.

Ja alles siis saad aru, kui palju energiat kõik need pisikesed asjad varem võtsid.

Uus töökoht võib esimestel kuudel olla väsitavam mitte sellepärast, et sa ei saa hakkama.

Vaid sellepärast, et sa õpid korraga palju rohkem, kui ametijuhendist välja paistab.

Miks uus töökoht võib esimestel kuudel palju väsitavam olla kui vana?