Miks vaidlevad paarid ikka ja jälle samade asjade üle?

„Me oleme sellest juba sada korda rääkinud.“

See lause tuleb paljudes suhetes tuttav ette.

Üks partner tahab, et teine aitaks kodus rohkem.

Teine tunneb, et tema panust ei märgata kunagi.

Üks tahab rohkem koos aega veeta.

Teine tahaks pärast tööpäeva lihtsalt rahu.

Üks kulutab raha viisil, mis teisele ei meeldi.

Üks on alati hiljaks jäämas.

Üks tahab probleemist kohe rääkida, teine tahab kõigepealt maha rahuneda.

Tüli lõpeb.

Mõneks ajaks on kõik korras.

Ja siis tuleb täpselt sama teema tagasi.

See võib tekitada küsimuse: kui me oleme sellest juba nii palju rääkinud, miks ei saa seda ometi lõplikult lahendatud?

Üks vastus on üsna lihtne.

Kõik paarisuhte probleemid polegi sellised, mida saab ühe vestlusega ära lahendada.

Kõik tülid ei puuduta tegelikult seda, mille üle vaieldakse

Pinnal võib vaidlus olla nõudepesumasina pärast.

Aga selle all võib olla hoopis küsimus:

„Kas sa märkad, kui palju mina teen?“

Vaidlus võib alata sellest, et partner jäi jälle hiljaks.

Sügavam küsimus võib olla:

„Kas minu aeg on sinu jaoks sama oluline kui sinu oma?“

Tüli võib käia raha pärast.

Tegelik küsimus võib olla:

„Kas ma saan meie ühise tuleviku suhtes turvaliselt tunda?“

Kui vaieldakse ainult konkreetse sündmuse üle, kuid selle taga olev vajadus jääb rääkimata, tuleb sama probleem üsna kergesti tagasi.

Mõned erinevused ei kao ära

Paarisuhe ühendab kaks inimest, kellel võivad olla väga erinevad harjumused, väärtused ja vajadused.

Üks armastab korda.

Teine suhtub segadusse rahulikumalt.

Üks tahab nädalavahetuseks plaani.

Teine tahab spontaansust.

Üks säästab.

Teine peab raha kasutamist elu nautimise osaks.

Üks vajab pärast tüli kiiresti leppimist.

Teine vajab enne rääkimist aega.

Need erinevused ei pruugi olla vead, mida saab parandada.

Paarisuhete uurija John Gottmani töödes on kirjeldatud suurt osa suhteprobleemidest kui niinimetatud püsivaid ehk korduvaid probleeme, mis on seotud partnerite isiksuse või põhimõtteliste erinevustega.

See ei tähenda, et suhe oleks halb.

Pigem tähendab see, et eesmärk ei saa alati olla probleemi täielik kadumine.

Lahendus võib olla hoopis viis, kuidas probleemiga elatakse

Kui üks tahab kodus absoluutset korda ja teine ei pea seda oluliseks, ei pruugi kumbki muutuda teise koopiaks.

Realistlikum lahendus võib olla kokkulepe.

Näiteks:

ühised ruumid hoitakse korras;

ühe inimese töölaud võib olla tema enda asi;

suurem koristus tehakse kindlal päeval.

Erinevus jääb.

Aga selle ümber tekib süsteem, millega mõlemad saavad elada.

Paljude korduvate tülide puhul võib just see olla realistlikum eesmärk kui küsimus:

„Kuidas me selle probleemi lõplikult ära lõpetame?“

Üks tahab rääkida ja teine põgeneb

Üks tuntumaid paarisuhte konfliktimustreid on olukord, kus üks partner surub probleemi arutamist peale ja teine eemaldub.

Esimene võib öelda:

„Me peame sellest praegu rääkima.“

Teine vastab:

„Ma ei taha.“

Esimene muutub nõudlikumaks.

Teine vaikib veel rohkem.

Siis tõstab esimene häält.

Teine läheb teise tuppa.

Psühholoogiauuringutes nimetatakse seda sageli nõudmise ja eemaldumise mustriks.

Seda on seostatud raskema konfliktide lahendamise ning väiksema rahuloluga suhtega.

Mõlemad võivad arvata, et just teine põhjustab probleemi

Rääkida tahtev partner võib mõelda:

„Kui ta vähemalt vastaks, saaksime asja lahendatud.“

Eemalduv partner võib mõelda:

„Kui ta lõpetaks mulle peale käimise, oleks võimalik rahulikult rääkida.“

Mõlemad näevad enda käitumist reaktsioonina teisele.

Aga suhtes tekib ring:

mida rohkem üks surub,

seda rohkem teine eemaldub;

mida rohkem teine eemaldub,

seda rohkem esimene surub.

Mingil hetkel polegi enam selge, kust tüli algas.

Vaikimine ei tähenda alati ükskõiksust

Eemaldumine võib teisele väga halvasti mõjuda.

See võib tunduda karistusena.

Aga alati pole vaikimise põhjus:

„Mind ei huvita.“

Mõne inimese jaoks tõuseb konflikti ajal emotsionaalne pinge väga kiiresti.

Ta ei suuda samal ajal:

mõelda;

kuulata;

oma sõnu valida;

teise vaatenurka arvestada.

Sellises olukorras võib paus olla isegi kasulik.

Probleem tekib siis, kui pausist saab lihtsalt viis kogu teema vältimiseks.

Erinevus on suur:

„Ma ei räägi sellest.“

ja

„Ma olen praegu liiga ärritunud. Räägime sellest kell kaheksa õhtul.“

Õige hetk mõjutab väga palju

Mõnikord pole probleem arutelu sisus, vaid ajastuses.

Üks partner tuleb töölt.

Ta on väsinud.

Ta pole söönud.

Ja esimene lause, mida kuuleb, on:

„Me peame rääkima sellest, mida sa eile tegid.“

Teise inimese jaoks võib teema olla täiesti õigustatud.

Aga hetk võib olla väga halb.

Kui inimene on juba stressis või väsinud, on tal vähem kannatlikkust keerulise vestluse jaoks.

See ei tähenda, et probleemi peaks vältima.

Mõnikord aitab palju juba küsimus:

„Millal oleks hea aeg sellest rääkida?“

„Sa alati“ ja „sa mitte kunagi“ muudavad probleemi suuremaks

Üks konkreetne probleem võib kiiresti muutuda hinnanguks kogu inimese kohta.

Näiteks:

„Sa jätsid nõud jälle lauale.“

muutub:

„Sa ei korista kunagi enda järelt.“

Sealt edasi:

„Sul on täiesti ükskõik, kui palju mina teen.“

Ja lõpuks:

„Sa oled lihtsalt isekas.“

Sellisel hetkel pole tüli enam nõude pärast.

Nüüd peab teine inimene kaitsma oma iseloomu.

See muudab lahenduse leidmise palju raskemaks.

Konkreetne palve töötab paremini kui üldine süüdistus

Uuringutes on leitud, et konkreetsemad ja koostööd rõhutavad muutusepalved võivad olla seotud väiksema vastupanuga kui nõudlikud või üldistavad sõnumid.

Vahe võib olla väga lihtne.

„Sa ei tee siin kodus mitte midagi.“

või:

„Kas sa saad täna õhtul köögi ära koristada, kui mina lapse magama panen?“

Esimene on hinnang.

Teine on konkreetne palve.

Sellele on võimalik konkreetselt vastata.

Mõnikord vaieldakse tegelikult õigluse üle

Kodutööd on hea näide.

Üks partner võib olla täiesti veendunud, et teeb rohkem.

Teine võib olla sama kindel, et tema panus on vähemalt sama suur.

Põhjus on osaliselt selles, et inimene näeb väga hästi enda tehtud tööd.

Ta teab:

millal ta pani pesu masinasse;

millal ostis toidu;

millal viis auto hooldusesse;

millal organiseeris lapse sünnipäeva;

millal maksis arved.

Teise inimese töö ei pruugi olla sama nähtav.

Siis võib mõlemal olla siiras tunne:

„Mina teen rohkem.“

Raha tekitab korduvaid konflikte eriti kergesti

Raha ei ole ainult number pangakontol.

Selle taga võivad olla väga erinevad tähendused.

Ühele tähendab raha turvalisust.

Teisele vabadust.

Ühele on säästmine vastutustunne.

Teisele võib liigne säästmine tunduda elu edasilükkamisena.

Kui paar vaidleb näiteks 200-eurose ostu pärast, ei pruugi tegelik konflikt olla 200 euros.

Üks võib mõelda:

„Me peame tulevikule mõtlema.“

Teine:

„Kas me ei tohi siis kunagi midagi nautida?“

Kui neid erinevaid tähendusi ei räägita lahti, tuleb vaidlus järgmise ostuga tagasi.

Kas sama tüli kordumine tähendab, et suhe on halb?

Mitte tingimata.

Paljud paarid vaidlevad aastaid samade põhiteemade üle.

Olulisem on see, kuidas tülitsetakse.

Kas inimesed saavad lõpuks rahuneda?

Kas mõlemad saavad rääkida?

Kas teine suudab vahel öelda:

„Ma saan aru, miks see sind häiris.“

Kas tehakse kompromisse?

Kas pärast tüli taastub lähedus?

Või muutuvad konfliktid järjest solvavamaks ja vaenulikumaks?

Just viimane erinevus on palju olulisem kui see, kas teema ise on uus või vana.

Korduv probleem võib olla hallatav

Näiteks üks partner jääb sageli hiljaks.

Ta ei muutu tõenäoliselt üleöö inimeseks, kes saabub alati 15 minutit varem.

Aga saab kokku leppida:

kui hilinemine ületab kümmet minutit, saadetakse sõnum;

oluliste sündmuste puhul pannakse kalendrisse varasem kellaaeg;

teine inimene ei pea teadmatuses ootama.

Probleem ei kao täielikult.

Aga selle mõju väheneb.

Millal tasub vaadata tülitsemise mustrit, mitte teemat?

Kui paar tülitseb väga erinevate asjade üle, kuid iga tüli näeb lõpuks samasugune välja, võib probleem olla suhtlusmustris.

Näiteks:

üks kritiseerib;

teine kaitseb ennast;

esimene läheb järjest teravamaks;

teine lõpetab rääkimise;

mõlemad lahkuvad vihasena.

Järgmisel korral võib teema olla täiesti erinev.

Aga protsess on sama.

Sellisel juhul ei pruugi aidata iga üksiku teema lahendamine.

Kasulikum võib olla märgata:

„Me jõuame iga kord samasse kohta.“

„Kes alustas?“ pole alati kõige kasulikum küsimus

Pärast tüli võib olla väga oluline teada, kes ütles esimese halva sõna.

Aga pikaajalise mustri seisukohalt ei pruugi see olla kõige tähtsam.

Kui üks partner reageerib teise kriitikale kaitsega ja teine vastab kaitsele veel tugevama kriitikaga, toidavad mõlemad lõpuks sama ringi.

See ei tähenda, et vastutus oleks alati täpselt võrdne.

Aga mustri muutmiseks piisab vahel sellest, kui üks teeb midagi teisiti.

Kui tavaliselt tuleb vastuseks:

„Aga sina ise…“

võib järgmine kord öelda:

„Olgu, ma kuulan kõigepealt ära.“

See võib kogu vestluse trajektoori muuta.

Vabandamine ei tähenda, et võtad kogu süü enda peale

Mõni inimene ei taha tüli ajal vabandada, sest kardab:

„Kui ma ütlen vabandust, siis tunnistan, et temal oli kõiges õigus.“

Aga vabandus võib olla väga konkreetne.

„Mul oli õigus sellest probleemist rääkida, aga ma poleks pidanud sind solvama.“

See ei tähenda, et kõik muu vaidluses oli vale.

See tunnistab lihtsalt üht konkreetset osa.

Sellised väikesed parandused võivad takistada konfliktil järjest suuremaks paisumast.

Mõnikord tuleb aktsepteerida, et partner näeb asja teisiti

Kõik vestlused ei lõpe ühise arvamusega.

Üks võib arvata, et nädalavahetus tuleks veeta perega.

Teine tahab rohkem sõpradega kohtuda.

Paar võib sellest põhjalikult rääkida ja ikkagi eri arvamusele jääda.

Edukas vestlus ei pea alati lõppema:

„Sul oli õigus.“

See võib lõppeda ka:

„Ma saan aru, miks see on sulle oluline.“

Need pole sama asi.

Mineviku arhiivi avamine teeb praeguse probleemi raskemaks

Tüli algab tänasest juhtumist.

Viie minuti pärast räägitakse juba sellest, mida teine tegi 2023. aasta jõuludel.

Siis meenub puhkus.

Siis vana sünnipäev.

Lõpuks tuleb arutlusele kogu suhte ajalugu.

Sellist vestlust on peaaegu võimatu lahendada.

Kui probleem on tänane hilinemine, on lihtsam rääkida tänasest hilinemisest.

Vanad lahendamata teemad võivad vajada eraldi vestlust.

Vahel vajab probleem kokkulepet, mitte tunnet

Mõned korduvad tülid on väga praktilised.

Kes viib prügi välja?

Kes maksab millise arve?

Kui palju võib ühise konto raha ilma teisega rääkimata kulutada?

Kes ärkab lapsega öösel?

Millal külastatakse kummagi vanemaid?

Sellisel juhul võib pikk emotsionaalne vestlus olla vähem kasulik kui konkreetne kokkulepe.

Kui probleem kordub, võib küsida:

„Mis süsteem aitaks meil seda järgmine kord vältida?“

Aga kõiki konflikte ei pea ka vältima

Konflikt ise pole tingimata suhte vaenlane.

Kaks inimest ei saa aastaid koos elada ilma erinevate soovide ja arvamusteta.

Olulisem on, mida konfliktiga tehakse.

Uuringud on seostanud sagedasemaid konflikte, eemaldumist ning vähest konstruktiivset suhtlemist väiksema hilisema rahuloluga suhtega.

Samas pole lahendus see, et keegi ei räägi enam probleemidest.

Mõnikord on konflikt vajalik selleks, et mõlemad saaksid öelda, mida nad vajavad.

Millal võiks abi otsida?

Kõiki korduvaid tülisid ei pea paariteraapiasse viima.

Aga kõrvaline abi võib olla kasulik, kui:

• sama konflikt muutub järjest teravamaks;
• vestlused lõppevad alati täieliku vaikimisega;
• üks või mõlemad kardavad probleeme üldse tõstatada;
• solvangud ja alandamine on muutunud tavaliseks;
• vana tüli mõjutab juba peaaegu kõiki teisi teemasid;
• paar tahab olukorda parandada, kuid ei suuda mustrist ise välja tulla.

Kui suhtes esineb ähvardamist, kontrollimist või vägivalda, pole tegemist lihtsalt tavapärase suhtlemisprobleemiga ning abi tuleks otsida eelkõige turvalisust silmas pidades.

Kõige tähtsam pole see, kas te enam kunagi sama asja üle ei vaidle

Mõnes heas suhtes tuleb üks ja sama probleem aastate jooksul korduvalt tagasi.

Erinevus võib olla selles, et inimesed õpivad seda varem ära tundma.

„Ah, siin me jälle oleme.“

See võib kõlada halvasti.

Aga tegelikult võib selline äratundmine olla suur samm.

Sest siis pole enam vaja tõestada, et kogu suhe on katki.

Saab öelda:

„See on meie vana probleem. Kuidas me seekord sellega paremini toime tuleme?“

Ja võib-olla ongi mõne paarisuhte probleemi kõige realistlikum lahendus mitte see, et probleem kaob.

Vaid see, et probleem ei juhi enam suhet.

Allikad ja edasi lugemine

• PubMed – The longitudinal impact of demand and withdrawal during marital conflict
• PubMed – Demand-Withdraw Patterns in Marital Conflict in the Home
• PMC – Demand-Withdraw Patterns in Marital Conflict in the Home
• PubMed – Temporality of couple conflict and relationship perceptions
• PubMed – The differential association between change request qualities and resistance, problem resolution, and relationship satisfaction
• The Gottman Institute – Marriage and Couples Research