Miks väikesed püsikulud võivad aasta peale üllatavalt suure summa moodustada?

Üksik 4-, 7- või 12-eurone kuutasu ei pruugi tunduda märkimisväärne.

Üks voogedastusteenus, pilvesalvestus, äpp, jõusaal, lisapakett, ajakirjatellimus või mõni muu püsimakse mahub tavaliselt igakuise eelarve sisse märkamatult.

Probleem tekib siis, kui neid koguneb mitu.

Üks teenus maksab 5 eurot, teine 9, kolmas 14 ja neljas veel natuke. Kuna iga summa eraldi tundub väike ja maksed lähevad sageli automaatselt kontolt maha, ei pruugi inimene enam täpselt teadagi, kui palju ta püsikuludele kokku kulutab.

Aasta peale võivad just sellised väikesed maksed moodustada summa, mille eest saaks teha midagi hoopis muud.

See ei tähenda, et kõik tellimused tuleks kohe ära lõpetada.

Paljud neist võivad olla täiesti mõistlikud ja inimese jaoks väärtuslikud.

Olulisem on teada, mille eest sa regulaarselt maksad ja kas kasutad seda teenust endiselt piisavalt.

Väike kuumakse petab tajumist

Kuutasu on psühholoogiliselt lihtsam vastu võtta kui suur aastasumma.

Näiteks 8 eurot kuus tundub üsna väike.

Aastas tähendab see aga 96 eurot.

15 eurot kuus tähendab 180 eurot aastas.

25 eurot kuus tähendab juba 300 eurot aastas.

Kui selliseid püsimakseid on korraga viis või kümme, muutub kogusumma kiiresti märgatavaks.

Just seepärast tasub mõnikord vaadata püsikulusid mitte kuu, vaid terve aasta vaates.

See muudab kulud palju nähtavamaks.

Kõige keerulisemad on kulud, mida enam ei märka

Ühekordne ost nõuab tavaliselt teadlikku otsust.

Inimene avab rahakoti või kinnitab makse.

Püsimakse puhul tehakse otsus sageli ainult üks kord.

Pärast seda liigub raha automaatselt.

See on mugav, kuid tähendab ka seda, et inimene ei pruugi teenuse olemasolule enam mõelda.

Mõni tellimus võib olla kasutusel iga päev.

Teist kasutatakse paar korda kuus.

Kolmas võib olla juba mitu kuud täiesti unustatud.

Kõik kolm lähevad aga kontolt maha täpselt samamoodi.

Seetõttu võivad automaatsed maksed muutuda nähtamatuks osaks igapäevasest rahakasutusest.

Tellimused ei ole ainus püsikulu

Püsikuludest rääkides mõeldakse sageli Netflixi või Spotify laadseid teenuseid.

Tegelik nimekiri võib olla palju pikem.

Sinne võivad kuuluda näiteks:

• telefoni- ja internetipaketid;
• pilvesalvestus;
• mänguteenused;
• tarkvara;
• tasulised mobiilirakendused;
• ajakirjade ja uudiste tellimused;
• jõusaal;
• auto või ratta lisateenused;
• pangakaartide kuutasud;
• kindlustused;
• lisagarantiid;
• tasulised liikmelisused;
• kojutoomise püsipaketid.

Kõik need ei ole halvad kulud.

Paljud on täiesti vajalikud.

Aga kui inimene ei vaata neid aeg-ajalt üle, võib ta maksta teenuste eest, mida ta enam ei vaja.

Suur vahe on vajalikul ja harjumusest püsinud kulul

Näiteks kodune internet võib olla pere jaoks vältimatu.

Pilvesalvestus võib olla tööks vajalik.

Jõusaali liikmelisus võib olla väärt raha, kui seda kasutatakse regulaarselt.

Probleem ei ole selles, et tegemist on püsimaksega.

Probleem tekib siis, kui kulu on jäänud alles ainult harjumusest.

Hea küsimus ei ole:

„Kas ma saaksin ilma selle teenuseta hakkama?“

Palju parem küsimus on:

„Kas ma saan sellest teenusest praegu piisavalt väärtust selle hinna eest?“

Mõnikord on vastus selgelt jah.

Teinekord selgub, et inimene pole teenust kuude kaupa avanud.

Pangaväljavõte ütleb sageli rohkem kui mälu

Kui inimene proovib lihtsalt peast nimetada kõik oma tellimused, võib mõni neist ununeda.

Kõige lihtsam kontroll on vaadata paari viimase kuu pangaväljavõtteid.

Sealt võib otsida korduvaid makseid.

Kas sama ettevõte võtab iga kuu raha?

Kas mõni makse toimub kord kvartalis?

Kas on teenuseid, mille nime ei tunnegi kohe ära?

Mõnikord on tellimus tehtud nii ammu, et inimene ei mäleta enam, mille eest tasu läheb.

Sellisel juhul tasub enne tühistamist muidugi välja selgitada, mis teenusega on tegemist.

Ka aastamaksed võivad märkamatult tulla

Kõik püsikulud ei tule iga kuu.

Mõni teenus võtab tasu kord aastas.

See võib olla näiteks tarkvara, domeen, kindlustus, liikmelisus või rakenduse aastapakett.

Sellised kulud võivad olla veel kergemini unustatavad.

Kui tasu tuleb kord aastas, ei pruugi inimene selleks hetkeks enam mäletada, et automaatne pikendamine oli sisse lülitatud.

Seetõttu tasub püsikulude ülevaatesse lisada ka harvemad maksed.

Hea eelarve ei koosne ainult igakuisest üürist ja elektriarvest.

Arvestada tuleks ka kuludega, mis saabuvad kord kvartalis või kord aastas.

Kuutasu tõus võib jääda märkamatuks

Teine probleem on see, et teenuse hind võib ajas muutuda.

Alguses maksis teenus 5 eurot kuus.

Mõne aasta pärast võib sama pakett maksta 8 või 10 eurot.

Kui makse toimub automaatselt, võib hinnatõus jääda pikaks ajaks tähelepanuta.

Teenusepakkuja võib hinnamuutusest küll teavitada, kuid kiri kaob teiste teadete vahele.

Seetõttu tasub ülevaatusel vaadata mitte ainult seda, millised püsimaksed on olemas, vaid ka seda, kas nende hinnad on muutunud.

Väikeste kulude probleem ei tähenda, et peaks loobuma kõigest meeldivast

Lihtne oleks öelda:

ära osta kohvi,

ära telli filme,

ära kasuta tasulisi äppe,

ära käi jõusaalis.

Selline lähenemine ei pruugi olla eriti mõistlik.

Eelarve eesmärk ei ole muuta elu võimalikult odavaks.

Eesmärk on kulutada raha teadlikult.

Kui inimene vaatab iga päev filme ja sarju, võib voogedastusteenus olla väga hea väärtusega.

Kui ta kasutab jõusaali neli korda nädalas, võib kuutasu olla täiesti põhjendatud.

Kui aga inimene maksab kolme erineva videoteenuse eest, kuid kasutab neist ainult üht, võib midagi üle olla.

Küsimus on kasutuses, mitte pelgalt hinnas.

Tasub kontrollida ka kattuvaid teenuseid

Mõnikord maksab inimene sama asja eest mitu korda.

Näiteks võib pilvesalvestus olla kaasas nii telefonipaketiga kui ka eraldi ostetud teenusena.

Filmide ja sarjade valik võib kattuda eri platvormidel.

Mõne panga või krediitkaardiga võib kaasneda kindlustus, mille inimene on ostnud eraldi veel teise teenusepakkuja käest.

Kõiki kattuvusi ei ole alati võimalik vältida.

Aga neid tasub vähemalt teada.

Pere peale võib tellimusi koguneda eriti palju

Ühe inimese puhul on nimekirja lihtsam jälgida.

Pere puhul võib olukord olla keerulisem.

Üks maksab ühe teenuse eest.

Teine teise eest.

Lapsel on mänguteenuse tellimus.

Teisel lapsel pilvesalvestus.

Lisaks on ühised interneti-, telefoni- ja meediapaketid.

Kokku võib pere maksta kümnete erinevate regulaarsete teenuste eest.

Seetõttu võib olla kasulik teha kord aastas kogu pere püsikulude ülevaatus.

Mitte selleks, et hakata igaühe kulutusi kritiseerima.

Pigem selleks, et saada tervikpilt.

Kõige lihtsam meetod: arvuta kuutasu aastaks

Püsikulu hindamiseks ei ole vaja keerulist tabelit.

Piisab sellest, kui kirjutada üles:

teenuse nimi,

kuutasu,

aastakulu,

kasutan regulaarselt või mitte.

Kui teenus maksab näiteks 10 eurot kuus, kirjuta kõrvale 120 eurot aastas.

Aastanumber paneb sageli kulu teise perspektiivi.

10 eurot kuus võib tunduda tühine.

120 eurot aastas on juba summa, mille kohta tekib loomulik küsimus: kas saan selle raha eest piisavalt väärtust?

Väikeseid püsikulusid tasub võrrelda ka säästmisega

Üks huvitav viis püsikulu hinnata on küsida:

mis juhtuks, kui sama summa läheks automaatselt säästukontole?

Kui inimene lõpetab 15-eurose kasutamata teenuse ja paneb sama summa iga kuu kõrvale, koguneb aasta jooksul 180 eurot.

Kolme sarnase kulu puhul võib summa olla juba märksa suurem.

See ei tähenda, et iga vabanev euro peab tingimata säästudesse minema.

Aga automaatne säästmine töötab sisuliselt sama põhimõttega nagu automaatne püsimakse.

Raha liigub regulaarselt enne, kui inimene jõuab selle muuks ära kulutada.

Millal tasub paketti vahetada, mitte teenust lõpetada?

Vahel pole vaja millestki täielikult loobuda.

Näiteks võib sobida:

• odavam telefonipakett;
• väiksem pilvesalvestus;
• reklaamidega voogedastuspakett;
• perepakett mitme eraldi konto asemel;
• harvem kasutatav jõusaalipakett;
• aastamakse kuumakse asemel, kui see on tõesti odavam.

Siin tasub aga olla tähelepanelik.

Aastapakett võib tunduda soodsam, kuid kui teenust poole aasta pärast enam ei kasutata, on raha juba ette makstud.

Odavam pole alati parem, kui paindlikkus kaob.

Tasuta prooviperiood võib muutuda päris kuluks

Paljud teenused pakuvad tasuta või väga odavat prooviperioodi.

See on mugav viis teenust testida.

Aga sageli tuleb prooviperioodi alustamiseks lisada maksekaart ning pärast tasuta perioodi muutub teenus automaatselt tasuliseks.

Kui inimene unustab selle ära, tekib uus püsimakse.

Seetõttu tasub prooviperioodi alustades kohe vaadata:

millal hakkab päris tasu kehtima,

kui suur see on,

kuidas tellimus lõpetada.

Soovi korral võib panna kalendrisse meeldetuletuse paar päeva enne prooviperioodi lõppu.

Ära tühista teenust, mille tagajärgi sa ei tea

Kulude kärpimisel tasub vältida teist äärmust.

Mõni regulaarne makse võib olla seotud lepingu, kindlustuskaitse, andmete säilitamise või muu olulise tingimusega.

Näiteks pilvesalvestuse vähendamisel võivad andmed ületada uue paketi mahu.

Kindlustuse lõpetamisel kaob kaitse.

Sidepaketi muutmisel võivad muutuda muud soodustused.

Seetõttu tasub enne lõpetamist alati kontrollida lepingu tingimusi.

Kiire „tühista kõik“ lähenemine võib hiljem rohkem probleeme tekitada kui raha säästa.

Kui tihti võiks püsikulud üle vaadata?

Kõiki kulusid pole vaja iga nädal kontrollida.

Enamiku inimeste jaoks piisab täiesti sellest, kui teha põhjalikum ülevaatus paar korda aastas.

Hea hetk võib olla näiteks:

• aasta alguses;
• pärast hinnatõusu;
• töö või sissetuleku muutumisel;
• kolimisel;
• enne suuremat säästmiseesmärki.

Lisaks tasub pangakonto väljavõtet aeg-ajalt niisama vaadata.

Kui mõni makse tekitab küsimuse „mis see veel on?“, on põhjust asja uurida.

Püsikulude kontroll ei ole kokkuhoiu võistlus

Kõige tähtsam ei ole leida võimalikult palju teenuseid, mida lõpetada.

Mõnikord selgub pärast ülevaatust, et inimene kasutab kõiki oma tellimusi ja on nendega rahul.

Ka see on kasulik tulemus.

Vähemalt on teada, kuhu raha läheb.

Rahaga seotud ebakindlust tekitab sageli mitte ainult see, et kulusid on palju, vaid ka see, et neist pole terviklikku ülevaadet.

Kui püsikulud on teadlikult valitud, on neid palju lihtsam eelarvesse planeerida.

Väike summa ei ole probleem – teadmata kogusumma võib olla

Üks 6-eurone kuutasu ei muuda tõenäoliselt kellegi rahalist olukorda.

Ka kaks või kolm väikest tellimust ei pruugi olla probleem.

Kuid kümme väikest püsimakset võivad kokku olla juba märgatav kulu.

Just seepärast ei tasu keskenduda ainult üksikutele summadele.

Olulisem on tervikpilt.

Kui tead, mille eest maksad, kui palju see aasta jooksul maksab ja kas teenus on sulle endiselt vajalik, on otsus lihtne.

Mõni tellimus jääb.

Mõni läheb.

Ja mõnikord võib kõige suurem kokkuhoid tulla mitte ühest suurest loobumisest, vaid mitmest väikesest maksest, mille olemasolu oli peaaegu ununenud.

Allikad ja edasi lugemine

• Consumer Financial Protection Bureau – kulutuste hindamine ja eelarve koostamine
• Consumer Financial Protection Bureau – kulutuste jälgimine
• Consumer Financial Protection Bureau – korduvad automaatsed maksed
• Consumer Financial Protection Bureau – korduvate teenuste ja tellimuste ülevaatamine
• Consumer Financial Protection Bureau – automaatne säästmine