PÄRISJUTUD · Tervis ja heaolu
Miks väsimus sügisel suureneb ja millal ei tasu seda ainult pimeduse süüks ajada?
Sügisel võib päevavalguse vähenemine muuta enesetunnet ja unerütmi, kuid püsivat väsimust ei tasu alati ainult aastaaja süüks panna. Vaatame, millal on väsimus tõenäoliselt hooajaline ja millal võiks põhjust lähemalt uurida.
Sügise saabudes märkavad paljud, et hommikul on raskem ärgata, tööpäeva lõpus saab energia kiiremini otsa ja õhtul tekib soov varem magama minna. Sageli pannakse see lihtsalt pimeduse arvele.
Osaliselt on sellel tõepõhi all. Päevavalguse vähenemine mõjutab inimese ööpäevarütmi, und ja erksust. Samas ei ole sügisene väsimus alati lihtsalt hooajaline nähtus. Kui väsimus kestab nädalaid, hakkab segama igapäevaelu või sellega kaasnevad muud sümptomid, tasub põhjust otsida laiemalt.
Vähem valgust võib tõesti muuta enesetunnet
Inimese ööpäevarütm sõltub tugevalt valgusest. Päevavalgus aitab kehal eristada aega, mil peaksime olema ärkvel, ajast, mil valmistume uneks.
CDC selgitab, et valgus on üks olulisemaid signaale, mille järgi organism oma sisemist kella reguleerib. Hommikune valgus aitab suurendada erksust ning pimedus toetab unele valmistumist.
Sügisel muutuvad hommikud kiiresti pimedamaks ja õhtud lühemaks. Kui inimene läheb tööle hämaras, veedab päeva siseruumides ja jõuab koju taas pimedas, võib päevavalgust saada väga vähe.
See võib mõjutada nii und, ärkvelolekut kui ka meeleolu.
Uni võib olla piisavalt pikk, aga ikkagi kehvem
Sügisel ei pruugi probleem olla ainult selles, mitu tundi inimene magab.
Kui magamamineku- ja ärkamisajad hakkavad kõikuma, õhtuti kasutatakse palju ekraane või päevane valgus jääb väheseks, võib uni olla vähem taastav.
NHS soovitab püsiva väsimuse korral hoida võimalikult regulaarset unerütmi, liikuda regulaarselt ja vähendada õhtul tegevusi, mis und segavad. Täiskasvanutele tuuakse üldise orientiirina välja umbes 6–9 tundi und ööpäevas.
Oluline pole seega ainult „rohkem magada“, vaid ka see, kas uni on regulaarne ja kvaliteetne.
Kas põhjus võib olla D-vitamiinis?
Sügisel räägitakse väsimuse puhul sageli D-vitamiinist.
Pimedamal ajal väheneb naha kaudu tekkiva D-vitamiini hulk, sest päikese UVB-kiirgust on vähem. Terviseamet märgib, et talvisel perioodil võib päikesevalgusest üksi D-vitamiini saamiseks jääda väheks ning päikesevaesel ajal võib olla põhjendatud D-vitamiini saamise teadlik kompenseerimine toidu või vajadusel toidulisandite kaudu.
Samas ei tähenda väsimus automaatselt D-vitamiini puudust.
Väsimus on väga üldine sümptom ning selle põhjuseid võib olla palju. Seetõttu ei tasu ainult enesetunde põhjal järeldada, et põhjus on kindlasti mõne vitamiini puuduses.
Kõik sügisene väsimus ei ole „sügisväsimus“
See on oluline vahe.
Kui väsimus tekib pimedama aja saabudes, võib olla lihtne kõik aastaaja süüks panna. Mõnikord võib väsimus aga olla seotud hoopis uneprobleemide, stressi, vähese liikumise, toitumise, infektsiooni või mõne terviseprobleemiga.
NHS toob pikaajalise väsimuse võimalike põhjustena välja muu hulgas aneemia, diabeedi ja kilpnäärme häired. Vajadusel võib arst põhjuse selgitamiseks määrata analüüse.
See ei tähenda, et iga väsimuse korral oleks põhjust muretseda. Pigem on tähtis jälgida, kas olukord paraneb või jääb püsima.
Millal võiks arsti poole pöörduda?
Kui väsimus kestab mõne päeva pärast pingelist perioodi või halba und, on selle põhjus sageli üsna arusaadav.
Teistsugune on olukord siis, kui väsimus kestab nädalaid ja selget põhjust ei paista.
NHS soovitab arstiga nõu pidada, kui väsimus on kestnud mitu nädalat, selle põhjus pole teada või see hakkab mõjutama igapäevaelu. Samuti tasub abi otsida, kui väsimusega kaasnevad näiteks kehakaalu muutused, meeleolu muutused või une ajal hingamisega seotud probleemid.
Mõnel inimesel mõjutab aastaaeg ka meeleolu tugevamalt
Pimedal ajal võib muutuda mitte ainult energiataset, vaid ka meeleolu.
Hooajaline depressioon ehk seasonal affective disorder on seisund, mille puhul depressiivsed sümptomid korduvad teatud aastaajal, enamasti sügisel või talvel.
NHS toob võimaliku mehhanismina välja päevavalguse vähenemise mõju melatoniinile, serotoniinile ja ööpäevarütmile. Täpset põhjust siiski täielikult ei teata.
See on oluliselt enamat kui lihtsalt soov pimedal õhtul diivanile jääda. Kui lisaks väsimusele tekib pikemaajaliselt madal meeleolu, huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu või igapäevane toimetulek halveneb, tasub abi otsida.
Mida saab ise proovida?
Kõige lihtsamad võtted on sageli üsna tavapärased.
Päeva jooksul tasub võimalusel väljas käia, eriti hommikupoole. Valgus aitab organismil ööpäevarütmi reguleerida ning päevane liikumine toetab ka und.
Samuti tasub hoida võimalikult regulaarset unerütmi. Kui tööpäevadel ärgatakse väga vara, kuid nädalavahetusel magatakse mitu tundi kauem, võib sisemine kell veel rohkem kõikuda.
Õhtul võiks vähendada eredat valgust ja ekraanide kasutamist vahetult enne magamaminekut. CDC järgi võib ere valgus enne tavapärast uneaega uinumist edasi lükata, samas kui hommikune valgus toetab erksust.
Regulaarne liikumine, tasakaalustatud toit ja piisav uni ei lahenda kõiki väsimuse põhjuseid, kuid aitavad vähemalt välistada osa igapäevastest teguritest.
Solaarium ei ole lahendus pimedale ajale
Mõnikord seostatakse sügisest pimedust D-vitamiiniga ning sellest tehakse järeldus, et solaarium võiks puuduvat päikest asendada.
Terviseamet seda ei soovita.
Solaariumid kiirgavad peamiselt UVA-kiirgust, samas kui D-vitamiini sünteesiks on oluline UVB-kiirgus. Lisaks suurendab solaarium UV-kahjustuse ja nahavähi riski.
D-vitamiini saamiseks on ohutum kasutada toitu ja vajadusel sobiva annusega toidulisandit.
Sügis võib väsimust võimendada, aga ei selgita kõike
On täiesti võimalik, et inimene tunneb end sügisel veidi unisemana kui kesksuvel. Päevavalguse vähenemine mõjutab organismi ning meie päevakava muutub koos aastaajaga.
Samas ei tasu püsivat või tugevat väsimust automaatselt „sügisväsimuseks“ nimetada.
Kui enesetunne paraneb regulaarsema une, päevavalguse ja liikumisega, võib põhjus tõesti olla suuresti hooajaline.
Kui aga väsimus jääb püsima, süveneb või hakkab igapäevaelu segama, tasub uurida, kas selle taga on midagi muud.
Allikad ja edasi lugemine
NHS – Seasonal affective disorder (SAD)
MIDA SINA ARVAD?
Kas tunned sügise saabudes tavalisest rohkem väsimust?
Ole esimene, kes oma arvamuse ütleb.