PÄRISJUTUD · Tervis ja heaolu
Miks võib inimene olla väsinud ka pärast kaheksat tundi und?
Ka pärast kaheksat tundi und võib inimene ärgata väsinuna. Selgitame, miks une kestus ja kvaliteet ei ole sama asi, millal kahtlustada unehäiret ning millal tasub väsimuse põhjust perearstiga uurida.
Lähed õhtul mõistlikul ajal magama. Äratuskell heliseb kaheksa tundi hiljem. Ometi tundub hommikul, nagu poleks sa korralikult puhanudki.
Esimene mõte võib olla, et peaksid järgmisel ööl veel kauem magama.
Aga mis siis, kui väsimus ei kao ka üheksa tunni järel? Või kui unetunde on piisavalt, kuid juba enne lõunat tekib tahtmine uuesti pikali heita?
Unetundide arv ja väljapuhkamise tunne ei ole üks ja sama asi. Oluline on ka see, kas uni oli katkematu, kas magamisaeg sobis inimese tavapärase ööpäevarütmiga ning kas väsimust võib põhjustada hoopis midagi muud.
Kaheksa tundi voodis ei tähenda alati kaheksat tundi und
Kui lähed voodisse kell üksteist ja tõused kell seitse, oled veetnud voodis kaheksa tundi.
See ei tähenda tingimata, et magasid kogu selle aja.
Võib-olla kulus uinumiseks pool tundi. Võib-olla ärkasid öö jooksul mitu korda. Mõnikord võib ärkvelolek olla lühike ja järgmisel hommikul ei pruugi kõiki ärkamisi mäletada.
Seetõttu on kasulik eristada voodis veedetud aega tegelikust uneajast.
USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse CDC järgi vajab enamik täiskasvanuid vähemalt seitset tundi und ööpäevas. Vajadus erineb vanuse ja inimese järgi, kuid hea uni ei sõltu ainult kestusest. Tähtis on ka une kvaliteet.
Kaheksa tundi võib olla ühe inimese jaoks piisav, kuid teise jaoks mitte. Samuti võib kaheksa tundi rahutut und jätta teistsuguse enesetunde kui sama pikk katkematu uni.
Miks ei saa une kvaliteeti mõõta ainult kellaga?
Uni ei ole üks muutumatu seisund, mis algab silmade sulgemisest ja lõpeb äratuskellaga.
Öö jooksul vahelduvad erinevad unefaasid ning inimene võib lühiajaliselt ärgata.
Üksik ärkamine ei tähenda, et öö oleks ebaõnnestunud. Probleem võib tekkida siis, kui uni katkeb sageli, uuesti uinumine võtab kaua aega või magamist häirib miski korduvalt.
Hommikul võib inimene mäletada ainult seda, et läks õigel ajal voodisse.
Ta ei pruugi osata öelda, miks enesetunne on siiski kehv.
CDC rõhutab une hindamisel ka seda, kas inimene ärkab puhanuna ning suudab päeval erksana tegutseda.
Seetõttu tasub vaadata lisaks unetundidele seda, kuidas inimene end ärgates ja ülejäänud päeva jooksul tunneb.
Magamisaeg võib olla piisav, kuid unerütm muutunud
Puhkepäeval võib inimene minna magama mitu tundi hiljem kui tööpäeval.
Kui esmaspäeval tuleb jälle vara tõusta, ei pruugi organism olla uue ajaga kohanenud.
Sarnane olukord võib tekkida vahetustega töö, öiste ülevalolekute või sagedase ajakava muutumise korral.
Isegi siis, kui mõnel ööl õnnestub kaheksa tundi magada, võib tavapärase unerütmi kõikumine mõjutada enesetunnet.
Abiks võib olla võimalikult korrapärane magamamineku- ja ärkamisaeg. Eriti tähtis on see siis, kui varasemad päevad on olnud ebaregulaarsed.
Samas ei pea iga inimene magama täpselt samadel kellaaegadel. Töö, pere ja tervisega seotud asjaolud võivad seada päevakavale piiranguid.
Oluline on leida võimalikult püsiv rütm, mis võimaldab piisavalt magada.
Kas nädalavahetusel saab kogu unevõla tagasi magada?
Kui mitu ööd järjest on liiga lühikesed, võib ühel pikemal ööl tekkida tunne, et nüüd on kõik korras.
Pikem magamine võib aidata taastuda, kuid korduvat vähest und ei saa alati käsitleda nii, nagu oleks tegemist pangakontoga, mille saab ühe suure sissemaksega täielikult tasakaalu viia.
Kui tööpäevadel magatakse järjepidevalt liiga vähe, ei pruugi üks pikk nädalavahetuse uni taastada kohe tavapärast enesetunnet ja tähelepanuvõimet.
Seetõttu on mõistlik hinnata terve nädala unerütmi, mitte ainult eelmist ööd.
Kui oled täna väsinud, võib põhjus olla seotud ka mitme varasema lühikese või katkendliku ööga.
Stress võib segada und ka siis, kui inimene uinub kiiresti
Vahel arvatakse, et stressiga seotud uneprobleem tähendab alati seda, et inimene ei suuda õhtul uinuda.
Tegelikult võib stress mõjutada und mitmel viisil.
Inimene võib küll kiiresti magama jääda, kuid ärgata öösel muremõtetega. Ta võib hakata varahommikul mõtlema järgmise päeva kohustustele ega suuda enam uinuda.
Mõnikord ei ole öine ärkamine isegi peamine probleem. Inimene võib olla vaimselt kurnatud ning tõlgendada seda hommikul unepuudusena.
Stress, lein ja muud eluraskused on ka Ühendkuningriigi riikliku terviseteenistuse NHS-i järgi sagedased väsimuse võimalikud põhjused.
See ei tähenda, et iga väsinud inimese probleem oleks psühholoogiline.
Pigem tuleb meeles pidada, et unetunnid ei anna tervest enesetundest täielikku pilti.
Kas hiline kohv võib mõjutada ka järgmist hommikut?
Kofeiin aitab mõnda aega erksam olla, kuid võib sõltuvalt inimesest ja tarvitamise ajast mõjutada hilisemat uinumist või und.
Mõni inimene joob õhtul kohvi ja ei märka mingit erinevust. Teisel võib ka pärastlõunane kohv muuta uinumise raskemaks.
Kui hommikune väsimus on sage, tasub mõelda, millal päeva viimane kofeiini sisaldav jook tarbiti.
Kofeiini leidub lisaks kohvile ka näiteks energiajookides ja osas teedes.
Samuti tasub jälgida alkoholi tarvitamist. Alkohol võib muuta inimese esialgu uniseks, kuid see ei tähenda, et järgneva öö uni oleks tingimata kvaliteetne.
Kõik need tegurid ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Kõige kasulikum on jälgida enda unerütmi ja võimalikke seoseid, mitte otsida ühte kõigile kehtivat keelatud kellaaega.
Miks võib inimene norskamisest hoolimata arvata, et magas hästi?
Mõni unehäire ei ole inimesele endale öösel ilmne.
Näiteks uneapnoe korral võib hingamine une ajal korduvalt katkeda või väheneda. See võib häirida und ja põhjustada päevast unisust.
Inimene ei pruugi ise mäletada, et ta öö jooksul hingamisraskuste tõttu ärkas.
Mõnikord märkab probleemi esimesena voodikaaslane.
USA riiklik südame-, kopsu- ja vereinstituut NHLBI nimetab uneapnoe võimalike tunnustena muu hulgas valju norskamist, hingamispause, õhu ahmimist une ajal ning päevast unisust ja väsimust.
Norskamine üksi ei tõesta uneapnoed. Samuti ei saa ainult enesetunde põhjal otsustada, kas inimesel on see häire.
Kui une ajal on märgatud hingamispause või inimene on vaatamata piisavale uneajale sageli väga unine, tasub pöörduda arsti poole. Vajaduse korral saab arst hinnata, kas on vaja uneuuringut.
Kas väsimus ja unisus on sama asi?
Igapäevases keeles kasutame neid sõnu sageli vaheldumisi, kuid need ei kirjelda alati ühesugust kogemust.
Unisus tähendab eelkõige kalduvust magama jääda. Inimene võib tunda, et silmad vajuvad kinni näiteks rahulikult istudes või lugedes.
Väsimus võib olla laiem jõuetus või kurnatus, millega ei kaasne tingimata soovi magama jääda.
Näiteks võib inimene olla pärast vaimselt rasket päeva väga väsinud, kuid õhtul ei suuda siiski uinuda.
Teisel inimesel võib olla rahuliku päeva järel nii tugev unisus, et tal on keeruline ärkvel püsida.
See eristus aitab arstile oma enesetunnet täpsemalt kirjeldada.
Samuti võib see aidata märgata, et probleem ei pruugi olla ainult magamamineku kellaajas.
Mõnikord ei ole põhjus üldse unes
Kui inimene tunneb end pikemat aega kurnatuna, võib tal tekkida soov kõik põhjused unega ära seletada.
Aga väsimus võib olla seotud ka muude terviseprobleemidega.
NHS toob võimalike põhjustena välja näiteks rauavaegusaneemia, diabeedi, kilpnäärme talitluse häired, mõned nakkushaigused, ravimite toime ning vaimse tervisega seotud raskused.
See ei tähenda, et väsimus annaks põhjust endale mõnda neist haigustest diagnoosida.
Pigem tähendab see, et püsiva väsimuse korral ei pruugi lahendus olla lihtsalt pikem magamine.
Eriti oluline on tähelepanu pöörata teistele sümptomitele.
Näiteks võib õhupuuduse, südamekloppimise ja kahvatusega kaasnev väsimus anda arstile teistsugust infot kui väsimus koos valju norskamise ja öiste hingamispausidega.
Kas rauapuudust saab enesetunde põhjal ära tunda?
Mitte usaldusväärselt.
Rauavaegusaneemia võib põhjustada väsimust, kuid samad või sarnased sümptomid võivad esineda ka teiste probleemide korral.
Seetõttu ei ole mõistlik hakata ainult väsimuse põhjal omal käel suuri rauaannuseid võtma.
Kui arst peab seda vajalikuks, saab vereanalüüside abil hinnata, kas tegemist võib olla aneemiaga ja millist lisauuringut on vaja.
Ka kilpnäärme talitluse või veresuhkruga seotud probleemid võivad vajada uuringuid.
NHS soovitab püsiva seletamatu väsimuse korral pöörduda arsti poole, kes saab sümptomite ja vajaduse järgi otsustada, millised analüüsid on põhjendatud.
Mida võiks kodus enne arsti poole pöördumist jälgida?
Kui enesetunne ei viita kiiret abi vajavale olukorrale, võib abi olla lühikesest unepäevikust.
Pane näiteks ühe või kahe nädala jooksul tähele:
- millal läksid magama ja millal tõusid;
- kas uinumine võttis kaua aega;
- kas ärkasid öösel;
- kuidas tundsid end hommikul;
- kas päeval tekkis tugev unisus;
- millal jõid viimase kohvi või energiajoogi;
- kas töö- ja puhkepäevadel on suur erinevus.
Kirja tasub panna ka see, kui keegi on märganud valju norskamist või hingamispause.
Unetundide ja päevase enesetunde võrdlemine võib aidata näha mustrit, mis ühe päeva põhjal jääb märkamatuks.
Unepäevik ei asenda meditsiinilist hindamist, kuid võib muuta arsti juures vestluse sisukamaks.
Kas nutikell ütleb, miks inimene on väsinud?
Nutikell või aktiivsusmonitor võib anda kasulikku infot magamisaja ja harjumuste kohta.
Samas ei saa tavalise tarbijaseadme põhjal kindlalt diagnoosida unehäiret ega otsustada, et hommikuse väsimuse põhjuseks oli näiteks liiga vähene sügav uni.
Seadmed hindavad und kaudsete mõõtmiste abil ja nende täpsus võib erineda.
Kui kella järgi tundub uni suurepärane, kuid inimene ise on päevast päeva kurnatud, ei tasu oma enesetunnet selle tõttu kõrvale jätta.
Samuti ei peaks üks ebatavaline öine näit tekitama automaatselt kartust, et midagi on tervisega tõsiselt valesti.
Kõige tähtsam on jälgida pikemaajalist enesetunnet ja vajaduse korral küsida spetsialisti hinnangut.
Mida teha, kui kaheksa tundi und ei anna puhanud tunnet?
Alustada võib lihtsatest asjadest.
Püüa hoida magamamineku- ja ärkamisaega võimalikult ühtlasena. Vaata, kas magamistuba on piisavalt pime, vaikne ning sinu jaoks sobiva temperatuuriga.
Mõtle, kas õhtune kofeiin, alkohol, hiline töö või pidev telefonikasutus võivad magamaminekut edasi lükata või und häirida.
Kui oled mõnda aega liiga vähe maganud, anna endale võimalus taastuda, selle asemel et oodata ühest pikast ööst kohest lahendust.
Aga ära muuda kõike korraga.
Kui vahetad ühe nädalaga magamisaega, toitumist, treeningut ja kõiki õhtuseid harjumusi, võib olla keeruline aru saada, milline muutus tegelikult aitas.
Millal tuleb väsimusega arsti poole pöörduda?
Kui väsimus kestab mitu nädalat, selle põhjus pole selge või see häirib igapäevaelu, tasub pöörduda perearsti poole.
Sama kehtib siis, kui väsimusega kaasnevad muud sümptomid, näiteks seletamatu kaalulangus, tugev janu, märgatavad meeleolumuutused või une ajal täheldatud hingamispausid.
Kui unisus on nii tugev, et tekib oht autoroolis või muus tähelepanu nõudvas tegevuses magama jääda, ei tohiks olukorda lihtsalt järgmise puhkepäevani edasi lükata. Unisena ei tohi sõita.
Äkilise tugeva nõrkuse, rindkerevalu, raske hingamisraskuse või muu ägeda terviseohu korral tuleb otsida kiiret arstiabi.
Püsiva väsimuse põhjuse selgitamine võib võtta aega, kuid seda ei pea lahendama ainult enesedistsipliini või järgmise pikema une abil.
Kaheksa tundi on arv, mitte garantii
Unetundide jälgimine võib olla kasulik. See annab aimu, kas inimene jätab endale üldse piisavalt aega magamiseks.
Kuid üks number ei kirjelda kogu und ega inimese tervist.
Mõnikord on vaja paremat unerütmi. Mõnikord tuleb otsida põhjust stressist või öistest ärkamistest. Vahel on vajalik arsti hinnang, sest väsimus ei ole põhjustatud ainult unest.
Kui oled kaheksa tundi voodis olnud, kuid tunned end ikka väsinuna, tasub küsida mitte ainult „Kui kaua ma magasin?“, vaid ka „Kuidas ma magasin ja mis võib minu enesetunnet veel mõjutada?“
Allikad ja edasi lugemine
CDC – Improve Sleep: Tips to Improve Your Sleep When Times Are Tough
USA riiklik südame-, kopsu- ja vereinstituut NHLBI – Sleep Apnea: Symptoms
MIDA SINA ARVAD?
Kas tunned end vahel väsinuna ka pärast piisavalt pikka ööund?
Ole esimene, kes oma arvamuse ütleb.