Miks võib käsi või jalg „ära surra“ ja sipelgad joosta?

Peaaegu kõik on seda tunnet kogenud.

Istusid liiga kaua ühe jala peal.

Magasid käsi pea all.

Toetasid küünarnukki kaua vastu lauda.

Ja siis, kui asendit muudad, hakkab käes või jalas korraga surisema.

Tundub, nagu jookseksid naha all sipelgad.

Mõnikord on jäse mõne hetke tuim.

Mõnikord tekib isegi terav torkiv tunne.

Enamasti on põhjus täiesti ohutu.

Aga mitte alati.

Seda tunnet nimetatakse paresteesiaks

Meditsiinis kasutatakse surina, torkimise, sipelgate jooksmise ja osalise tuimuse kohta sõna paresteesia.

See võib tunduda nagu:

sipelgad nahal;

nõelatorked;

surin;

põletav tunne;

kerge tuimus;

„elekter“ käes või jalas.

Ajutine paresteesia on väga tavaline ja tekib sageli lihtsalt asendist.

Miks käsi või jalg üldse „ära sureb“?

Kõige tavalisem põhjus on surve närvile.

Kui istud või magad sellises asendis, et mõni närv jääb pikemaks ajaks surve alla, ei liigu närvisignaalid tavapäraselt.

Mõnikord võib sama asend mõjutada ka verevoolu.

Kui surve kaob ja jäset liigutad, hakkab närv jälle normaalsemalt signaale edastama.

Just siis võibki tekkida eriti tugev sipelgate jooksmise tunne.

See pole päriselt „surnud“ jäse

Rahvapärane väljend „käsi suri ära“ kõlab dramaatiliselt.

Tegelikult pole jäse surnud ega tavaliselt ka ohtlikult verevarustuseta.

Enamasti on tegu ajutise närvisurvega.

Kui asendit muudad, taastub tunne mõne minuti jooksul.

Miks tekib surin just siis, kui asendit muudad?

See võib tunduda kummaline.

Jalg oli enne lihtsalt tuim.

Siis tõused püsti ja alles nüüd hakkab torkima.

Põhjus on selles, et surve vähenemisel hakkavad närvikiud jälle aktiivsemalt signaale edastama.

Need signaalid võivad mõnda aega olla ebaühtlased ja aju tõlgendab neid torkimise või surinana.

Kõige tavalisemad olukorrad on täiesti igapäevased

Näiteks võib jalg ära surra, kui:

istud pikalt jalg üle põlve;

istud ühe jala peal;

kükitad kaua;

oled kitsas asendis autos või lennukis.

Käsi võib ära surra, kui:

magad käsi pea all;

toetad küünarnukki kaua lauale;

hoiad randmeid pikalt samas asendis;

magad külili käsi keha all.

Küünarnuki juures kulgev närv on eriti tundlik

Paljud tunnevad teravat „elektrilööki“, kui löövad küünarnuki vastu lauaserva.

See pole tegelikult luu ise.

Küünarnuki sisekülje lähedalt kulgeb pindmiselt ulnaarnärv.

Kui sellele järsult survet avaldada, võib tunne liikuda mööda küünarvart väikese ja nimeta sõrmeni.

Sama närv võib anda surinat ka siis, kui küünarnukki väga kaua kõverdatuna hoida.

Käte öine surisemine võib olla seotud asendiga

Öösel ei kontrolli inimene oma asendit.

Randmed võivad jääda kõveraks.

Küünarnukid võivad olla pikalt tugevalt painutatud.

Käsi võib jääda pea või keha alla.

Seetõttu võib inimene ärgata käega, mis on tuim või suriseb.

Kui tunne kaob kiiresti pärast asendi muutmist, on põhjus sageli mehaaniline.

Aga korduv öine surin võib viidata ka närvi pitsumisele

Kui käsi suriseb öösiti sageli, eriti samades sõrmedes, võib põhjus olla närvi kompressioon.

Üks tuntumaid näiteid on karpaalkanali sündroom.

Selle puhul on randme piirkonnas surve mediaannärvile.

Tüüpiliselt võivad suriseda:

pöial;

nimetissõrm;

keskmine sõrm;

osa nimetust sõrmest.

Vaevused võivad olla öösel tugevamad.

Ka küünarnuki piirkonnas võib närv pitsuda

Niinimetatud kubitaalkanali sündroomi puhul on surve ulnaarnärvile.

Sellisel juhul võivad rohkem suriseda:

väike sõrm;

nimetussõrme väikese sõrme poolne osa.

Sümptomid võivad süveneda, kui küünarnukk on pikalt painutatud.

Jala surin võib tulla ka seljast

Kõik surinad ei teki sealsamas, kus neid tunneme.

Närv võib olla ärritatud palju kõrgemal.

Näiteks võib alaseljast lähtuv närviärritus põhjustada:

surinat jalas;

tuimust;

valu, mis kiirgub mööda jalga;

mõnikord ka lihasnõrkust.

Sarnane põhimõte kehtib kaela ja käe puhul.

Närviärritus kaelas võib anda sümptomeid õlga, käsivarde või sõrmedesse.

Kui tunne tuleb kindlas asendis ja kaob kiiresti, on see enamasti rahustav märk

Näiteks:

istud jalg üle põlve;

jalg hakkab surisema;

muudad asendit;

mõne minuti pärast tunne kaob.

See muster sobib hästi ajutise närvisurvega.

Üksik selline episood ei tähenda tavaliselt haigust.

Miks mõnikord „sipelgad“ jooksevad mõlemas jalas või käes?

Kui surin esineb korduvalt mõlemas jalas või mõlemas käes ega sõltu selgelt asendist, muutub võimalike põhjuste ring laiemaks.

Üks võimalik põhjus on perifeerne neuropaatia ehk perifeersete närvide kahjustus.

Seda võivad põhjustada erinevad haigused ja seisundid.

Diabeet võib kahjustada närve

Üks tuntumaid perifeerse neuropaatia põhjuseid on diabeet.

Pikaajaline kõrge veresuhkur võib kahjustada närve.

Sümptomid algavad sageli jalgadest.

Võib tekkida:

surin;

tuimus;

põletav tunne;

tundlikkuse vähenemine.

Sümptomid võivad aja jooksul liikuda kõrgemale.

Vitamiinipuudus võib samuti rolli mängida

Teatud vitamiinide puudus võib mõjutada närvide tööd.

Eriti tuntud on B12-vitamiini puudus.

See võib põhjustada muu hulgas:

surinat;

tuimust;

tasakaaluhäireid;

nõrkust.

See ei tähenda, et iga suriseva käe puhul tuleks kohe vitamiine võtta.

Püsivate sümptomite põhjus tuleks välja selgitada.

Ka liiga palju mõnda vitamiini võib olla probleem

Näiteks väga suured B6-vitamiini kogused võivad ise põhjustada närvikahjustust.

Seetõttu pole hea mõte püsiva surina puhul hakata juhuslikult suuri vitamiiniannuseid tarvitama.

Toidulisand pole automaatselt ohutu lihtsalt sellepärast, et see on vitamiin.

Kilpnäärme alatalitlus võib vahel olla seotud närvisümptomitega

Ainevahetus- ja hormonaalsed häired võivad mõjutada närvide tööd.

Kilpnäärme alatalitlus on üks seisunditest, mida püsiva paresteesia põhjuste seas arvesse võetakse.

Samas pole surin selle diagnoosi jaoks piisavalt spetsiifiline.

Vaja on tervikpilti ja vajadusel analüüse.

Alkohol võib pika aja jooksul närve kahjustada

Pikaajaline rohke alkoholitarvitamine võib põhjustada perifeerset neuropaatiat.

See võib väljenduda:

surinas;

põletavas valus;

tuimuses;

nõrkuses.

Sageli mõjutavad sümptomid kõigepealt jalgu.

Mõned ravimid võivad põhjustada närvisümptomeid

Teatud ravimid võivad kõrvaltoimena mõjutada närve.

Üks tuntumaid näiteid on osa keemiaravimeid.

Samuti võivad rolli mängida mõned teised ravimid ja toksilised ained.

Kui surin algab pärast uue ravimi alustamist, tasub sellest arstile rääkida.

Ravimit ei tohiks omal käel katkestada.

Hüperventilatsioon võib panna käed surisema

Ärevuse või paanikahoo ajal võib inimene hakata väga kiiresti hingama.

Kui hingamine muutub liiga kiireks ja sügavaks, muutub vere süsihappegaasi tase.

See võib põhjustada:

surinat sõrmedes;

surinat suu ümber;

pearinglust;

pingetunnet.

Sellisel juhul pole põhjus otseselt närvi pitsumine jäsemes.

Migreen võib vahel põhjustada surinat

Mõne migreenihoo puhul tekib aura.

See võib väljenduda:

nägemishäirena;

surinana;

tuimusena;

harvem kõnehäirena.

Surin võib liikuda näiteks käest mööda käsivart ülespoole.

Kui selline sümptom tekib esimest korda, on oluline seda mitte automaatselt migreeniks pidada.

Vereringe ja närvid on omavahel seotud

Ajutise „ära suremise“ puhul räägitakse sageli lihtsalt vere kinnijäämisest.

Tegelikult on peamine roll tavaliselt närvisurvel, kuid vähenenud verevool võib samuti närvi talitlust mõjutada.

Tõsisemad vereringehäired on aga teistsugused ja vajavad hindamist.

Külmaga võib samuti tekkida tuimus või surin

Külm vähendab jäsemete pindmist verevoolu.

Sõrmed ja varbad võivad muutuda:

külmaks;

kahvatuks;

tuimaks;

surisevaks.

Raynaud' nähtuse puhul reageerivad sõrmede või varvaste veresooned külmale või stressile eriti tugevalt.

Sõrmede värvus võib muutuda valgeks, sinakaks ja hiljem punakaks.

Kui surin kordub ilma nähtava põhjuseta, tasub seda uurida

Oluline erinevus on:

ajutine ja selgelt asendiga seotud surin

versus

korduv või püsiv surin, mille põhjust sa ei oska seostada asendiga.

Kui sümptom tuleb ikka ja jälle tagasi, tasub arstiga arutada, miks see toimub.

Eriti kui lisandub:

valu;

nõrkus;

tasakaaluhäire;

tundlikkuse vähenemine.

Tähtis on ka see, millises piirkonnas surin tekib

Arst võib juba surina asukoha järgi saada vihje, milline närv võib olla mõjutatud.

Näiteks:

kindlad sõrmed;

üks käe serv;

jala väliskülg;

mõlemad jalalabad.

Närvid varustavad keha kindlate piirkondade kaupa.

Seetõttu pole sümptomite täpne kirjeldamine lihtsalt detail.

Pane tähele, kas sümptom on ühel või mõlemal poolel

Ühe käe kindlates sõrmedes tekkiv surin võib viidata lokaalsele närvile.

Mõlema jala sümmeetriline surin võib suunata mõtted teistsugustele põhjustele.

See pole koduse diagnoosimise vahend.

Aga arstile on see oluline info.

Kas surisevat jäset peaks raputama?

Kui põhjus on lihtsalt asendis, piisab tavaliselt:

asendi muutmisest;

jäseme sirutamisest;

kergest liigutamisest.

Tugevalt raputada ega valulikult masseerida pole vaja.

Tunne taastub tavaliselt ise.

Kas „vereringet peab käima saama“?

Rahvapäraselt öeldakse sageli, et tuleb veri liikuma saada.

Liikumine võib tõesti aidata, sest asendi muutmisel kaob surve närvilt ja veresoontele.

Aga agressiivne masseerimine pole vajalik.

Kui jäse oli lihtsalt mõne minuti „ära surnud“, paraneb olukord tavaliselt kiiresti.

Kui kaua on normaalne?

Ajutise asendisurve korral peaks tunne paranema üsna kiiresti pärast surve eemaldamist.

Mayo Clinicu järgi kaob selline tavaline surin enamasti mõne minuti jooksul pärast asendi muutmist.

Kui tuimus või surin jääb pikalt püsima, pole enam mõistlik eeldada, et põhjus on ainult selles, kuidas istusid või magasid.

Millal tasub perearstiga rääkida?

Arstiga tasub nõu pidada, kui surin või tuimus:

kordub sageli;

ei sõltu selgelt asendist;

kestab pikalt;

süveneb;

tekib mõlemas käes või jalas;

segab magamist;

kaasneb valuga;

kaasneb lihasnõrkusega.

Samuti tasub rääkida, kui sümptom tekkis pärast uue ravimi alustamist või inimesel on haigus, mis võib närve mõjutada.

Millal võib vaja olla kiiret abi?

Äkiline tuimus või surin võib mõnikord olla kiiret hindamist vajava seisundi sümptom.

Eriti tähtis on kiirelt abi otsida, kui tuimusega kaasneb:

ühe kehapoole nõrkus;

näo viltuvajumine;

kõnehäire;

segasus;

nägemishäire;

järsk väga tugev peavalu;

tasakaalu või koordinatsiooni ootamatu kadumine.

Need võivad muu hulgas olla insuldi tunnused.

Äkiline terve käe või jala tuimus pole sama mis magades „ära surnud“ käsi

Kui ärkad käe peal magamise järel ja tunne tuleb kiiresti tagasi, on olukord enamasti tuttav.

Kui aga täiesti ootamatult muutub terve käsi, jalg või üks kehapool tuimaks ilma selge põhjuseta, vajab see kiiremat hindamist.

Eriti kui samal ajal tekib nõrkus.

Ka põie- või soolekontrolli häire koos tuimusega on ohumärk

Kui tuimus tekib koos:

põie kontrolli kaotusega;

soolekontrolli probleemiga;

tuimusega reite sisekülgedel või genitaalpiirkonnas;

jala olulise nõrkusega,

vajab olukord kiiret meditsiinilist hindamist.

Sellised sümptomid võivad viidata tõsisele närvisurvele lülisamba piirkonnas.

Närvisümptomeid ei tasu diagnoosida ainult interneti järgi

Sama sümptom võib tulla väga erinevatest põhjustest.

Näiteks sõrmede surinat võivad põhjustada:

magamisasend;

randme närvipitsumine;

küünarnuki närvipitsumine;

kaelast lähtuv närviärritus;

perifeerne neuropaatia.

Seetõttu pole võimalik ainult sõna „surin“ põhjal põhjust kindlaks teha.

Arst võib küsida üllatavalt palju detaile

Näiteks:

millal sümptom algas;

kui kaua kestab;

millistes sõrmedes või varvastes;

kas see tekib öösel;

kas valu kiirgub;

kas esineb nõrkust;

kas sul on diabeet;

milliseid ravimeid kasutad;

kas probleem sõltub asendist.

Need küsimused aitavad põhjust kitsendada.

Vajadusel võidakse teha analüüse või närviuuringuid

Kui sümptom on püsiv või korduv, võib arst sõltuvalt olukorrast kontrollida näiteks:

veresuhkrut;

vitamiinitaset;

kilpnäärme näitajaid;

muid vereanalüüse.

Närvipitsumise või neuropaatia kahtlusel võib vaja minna närvijuhtivuse uuringut või muid uuringuid.

Kõik sõltub sümptomitest.

Enamasti on „ära surnud“ jalg siiski lihtsalt ära surnud jalg

Kõigi võimalike haiguste loetelu võib muuta täiesti tavalise nähtuse hirmutavaks.

Seda pole vaja.

Kui istusid pikalt ebamugavas asendis, jalg hakkas surisema ja tunne kadus pärast liigutamist kiiresti, on see väga tavaline nähtus.

Peaaegu kõik kogevad seda aeg-ajalt.

Oluline on lihtsalt ära tunda olukorrad, mis tavalisest mustrist erinevad.

Hea rusikareegel on vaadata kolme asja

Kas põhjus on ilmne?

Näiteks istusid jalal või magasid käe peal.

Kas tunne kaob kiiresti?

Pärast asendi muutmist läheb jäse mõne minuti jooksul normaalseks.

Kas muid sümptomeid pole?

Pole nõrkust, kõnehäiret, tugevat valu ega muid äkilisi probleeme.

Kui vastused on jah, on põhjus enamasti ohutu.

Kui muster hakkab muutuma, tasub seda uurida.

Sipelgate jooksmine on tegelikult närvide keel

See veider tunne annab meile märku, et närvisignaalide edastamine on ajutiselt muutunud.

Enamasti ütleb keha lihtsalt:

„Muuda asendit.“

Aga kui keha hakkab sama sõnumit saatma järjest sagedamini ja ilma nähtava põhjuseta, tasub kuulata natuke tähelepanelikumalt.

Sest ajutine surin on tavaline.

Püsiv või seletamatu surin võib olla sümptom, mille taga olev põhjus väärib väljaselgitamist.

Allikad ja edasi lugemine

• Cleveland Clinic – Paresthesia: https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/24932-paresthesia
• Cleveland Clinic – Numbness: https://my.clevelandclinic.org/health/symptoms/21015-numbness
• Mayo Clinic – When to worry about numbness and tingling: https://newsnetwork.mayoclinic.org/discussion/mayo-clinic-qa-when-to-worry-about-numbness-and-tingling/
• Mayo Clinic – Peripheral neuropathy: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/peripheral-neuropathy/symptoms-causes/syc-20352061
• Mayo Clinic – Pinched nerve: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/pinched-nerve/symptoms-causes/syc-20354746