Miks võib pärast Eestisse tagasi kolimist tekkida uus kultuurišokk?

Välismaale kolides oskab inimene vähemalt mingil määral oodata, et elu muutub.

Teine keel.

Teised kombed.

Teistsugune tööelu.

Võõrad inimesed.

Kui aga pärast mitut aastat Eestisse tagasi kolitakse, tundub olukord palju lihtsam.

„Ma lähen ju koju.“

Keel on tuttav.

Pere on siin.

Poed on tuttavad.

Tänavad on tuttavad.

Ometi võib mõni inimene mõne nädala pärast avastada, et Eestis elamine tundub ootamatult võõras.

Selle nähtuse kohta kasutatakse mõistet tagasipöördumise kultuurišokk ehk reverse culture shock.

Kodu pidi ju olema lihtne

Just see muudab tagasituleku mõnikord keeruliseks.

Välismaale minnes eeldad, et tuleb kohaneda.

Koju tulles eeldad, et kohaneda pole vaja.

Kui tegelikkus ei vasta sellele ootusele, võib segadus olla isegi suurem.

Inimene mõtleb:

„Miks mul siin halb on? Ma ju tahtsin tagasi.“

Eesti oli sinu mälus teistsugune

Kui inimene elab aastaid välismaal, ei jälgi ta kodumaa igapäevast muutumist samal viisil nagu kohapeal elavad inimesed.

Mälus võib Eesti olla selline, nagu see oli lahkumise ajal.

Aga vahepeal muutuvad:

hinnad;

linnad;

teenused;

töökultuur;

sõpruskonnad;

ühiskondlikud harjumused;

digiteenused;

inimeste elu.

Tagasi tulles ei koli inimene päriselt sellesse Eestisse, kust ta kunagi lahkus.

Ta kolib tänasesse Eestisse.

Aga muutunud oled ka sina ise

See pool jääb veel kergemini märkamata.

Aastaid teises riigis elamine muudab harjumusi.

Inimene võib olla harjunud:

teistsuguse töökorraldusega;

teise teeninduskultuuriga;

teise suhtlusstiiliga;

teistsuguse liiklusega;

teise tempoga;

teistsuguse privaatsuse või avatusega.

Need harjumused võivad olla muutunud nii loomulikuks, et inimene ei märka neid enne Eestisse naasmist.

Väikesed asjad võivad hakata häirima

Tagasipöördumise kultuurišokk ei pruugi väljenduda suurtes probleemides.

Mõnikord hakkavad häirima just pisiasjad.

Kuidas võõrad omavahel suhtlevad.

Kui palju või vähe inimesed small talk'i teevad.

Kuidas teenindaja vastab.

Kuidas töökohal otsuseid tehakse.

Kui vara poed suletakse.

Kuidas ametiasutustega suheldakse.

Ükski neist pole tingimata hea ega halb.

Need on lihtsalt teistsugused kui harjumus, mis välismaal tekkis.

Sõbrad on alles, aga suhe pole enam sama

Tagasi tulles loodab inimene sageli vanade suhete jätkumisele.

Ta võib mõelda:

„Nüüd saan jälle kõigi oma sõpradega kokku.“

Aga vahepeal on nende elu edasi läinud.

Keegi sai lapsed.

Keegi kolis teise linna.

Keegi vahetas sõpruskonda.

Keegi töötab nii palju, et kohtumiseks pole aega.

Välismaalt suheldes võib side tunduda väga tugev.

Igapäevases elus selgub, et vana sõprussuhe vajab samuti uuesti ülesehitamist.

Teised võivad arvata, et sina oled endiselt sama inimene

Ka pere ja sõbrad võivad oodata vana versiooni sinust.

Aga välismaal elatud aastad võivad muuta:

väärtusi;

enesekindlust;

suhtlemist;

maailmavaadet;

ootusi tööle ja elule.

Kui kodused ootavad inimest, kes lahkus viis aastat tagasi, kuid tagasi tuleb tänane inimene, võib tekkida hõõrdumine.

„Välismaal oli parem“ võib muutuda ohtlikuks harjumuseks

Tagasi tulnud inimene hakkab väga kergesti võrdlema.

„Saksamaal tehti seda paremini.“

„Soomes oli see lihtsam.“

„Hollandis ei juhtunud kunagi nii.“

Mõni võrdlus võib olla täiesti põhjendatud.

Aga kui kõik Eesti kogemused läbivad pidevalt sama filtri, võib tagasikohanemine muutuda raskemaks.

Samamoodi idealiseeris inimene välismaal olles vahel Eestit.

Nüüd võib ta idealiseerida riiki, kust just ära tuli.

Inimene võib igatseda välismaad pärast seda, kui igatses aastaid Eestit

See tundub vastuoluline.

Aga tegelikult pole.

Inimene võib korraga igatseda kahte kohta.

Välismaal olles igatses ta:

peret;

Eesti loodust;

keelt;

toitu;

tuttavat kultuuri.

Eestis tagasi olles võib ta igatseda:

sealset sõpruskonda;

töökohta;

linna;

rutiini;

teatud eluviisi.

See ei tähenda, et tagasitulek oli viga.

„Kodu“ võib pärast pikka eemalolekut muutuda mitmuseks

Pärast aastaid välismaal võib inimesel olla emotsionaalne side rohkem kui ühe kohaga.

Eesti on kodu.

Aga kodune võib tunduda ka Londoni linnaosa, Helsingi tänav või väike Norra linn.

Sinna jäi osa elust.

Sõpru.

Mälestusi.

Igapäevaseid marsruute.

Tagasi kolimine võib seetõttu sisaldada ka väikest leinaprotsessi.

Tagasipöördumine muudab ka tööelu

Välismaal saadud töökogemus ei pruugi Eestis täpselt samal viisil rakenduda.

Ühes riigis võib töökultuur olla väga hierarhiline.

Teises väga iseseisev.

Ühes tehakse otsused koosolekul.

Teises enne koosolekut.

Ühes suheldakse juhiga väga formaalselt.

Teises kutsutakse tegevjuhti eesnimepidi.

Tagasi tulles tuleb õppida uuesti ka Eesti töökeskkonda.

Mõnel inimesel on raske selgitada, miks tal raske on

Sest ümberringi öeldakse:

„Aga sa oled ju kodus.“

See võib muuta kogemuse veel üksildasemaks.

Kui välismaal on raske, saavad inimesed aru.

Kui oma kodumaal on raske, võib tunduda, et selleks pole justkui õigust.

Tegelikult on tagasikohanemist uuritud ning nähtus on täiesti olemas.

Ootused mõjutavad väga palju

Uuringud tagasipöördumise kohta näitavad, et oluline roll võib olla just ootustel.

Kui inimene eeldab, et kõik on täpselt selline nagu vanasti, võib tegelikkuse erinevus olla valusam.

Realistlikum mõtteviis on:

„Ma ei koli tagasi oma vanasse ellu. Ma ehitan Eestis uue elu.“

See muudab vaatenurka päris palju.

Kõike ei pea kohe armastama

Tagasitulekuga võib kaasneda suur surve.

„Ma tahtsin ju Eestisse tulla, nüüd pean rahul olema.“

Aga inimene ei pea juba teisel nädalal tundma:

„Lõpuks olen täiesti kodus.“

Ka tagasi tulemine on kolimine.

Kolimine tähendab uut kodu, uusi rutiine ja sageli uut tööd.

Kohanemiseks on vaja aega.

Vanade rutiinide taastamine ei pruugi olla võimalik

Võib tekkida soov teha täpselt seda, mida enne välismaale minekut.

Käia samades kohtades.

Kohtuda samade inimestega.

Elada sama elu.

Aga kümme aastat hiljem ei pruugi see enam sobida.

Mõnikord tuleb teadlikult ehitada uusi rutiine.

Uus spordiklubi.

Uus kohvik.

Uued tuttavad.

Uus nädalavahetuse harjumus.

See aitab muuta tänase Eesti päriselt koduks, mitte ainult vana kodu meenutuseks.

Ka välismaise elu häid osi võib säilitada

Tagasitulek ei pea tähendama:

„Nüüd pean jälle täpselt nagu vanasti elama.“

Kui välismaal tekkis hea harjumus, võib selle kaasa võtta.

Võib jätkata:

teatud toitude valmistamist;

teises keeles raamatute lugemist;

välismaiste sõpradega suhtlemist;

seal õppinud töövõtteid;

mõnda uut traditsiooni.

Tagasitulek ei kustuta vahepealset elu.

Laste jaoks võib „tagasi Eestisse“ tähendada hoopis välismaale kolimist

Eriti keeruline võib olukord olla pere puhul.

Vanem ütleb:

„Me kolime koju.“

Aga laps sündis välismaal või kolis sinna väga väiksena.

Tema jaoks võib Eesti olla vanaema ja suvepuhkuse koht.

Mitte kodu.

Seetõttu ei pruugi vanema ja lapse tagasipöördumise kogemus üldse ühesugune olla.

Keelega võib samuti tekkida kummalisi hetki

Inimene oskab eesti keelt täiesti vabalt.

Ometi võib mõni erialane või igapäevane sõna tulla esmalt teises keeles.

Mõni väljend tundub kohmakas.

Mõni ingliskeelne töötermin tuleb kiiremini pähe.

See ei tähenda, et inimene oleks emakeele unustanud.

Pikaajaline teise keele kasutamine lihtsalt mõjutab seda, millised sõnad kõige kiiremini aktiveeruvad.

Millal muutub tagasikohanemise raskus tõsisemaks probleemiks?

Esialgne frustratsioon ja võõristus võivad olla tavaline osa üleminekust.

Kui aga pikema aja jooksul tekivad:

püsiv masendus;

tugev ärevus;

sotsiaalne eraldumine;

uneprobleemid;

tunne, et igapäevaeluga ei saa hakkama,

tasub rääkida perearsti või vaimse tervise spetsialistiga.

Kõike ei pea kultuurišoki nime alla peitma.

Tagasitulek pole rewind-nupp

Välismaale kolimine muudab inimese elu.

Tagasitulek ei keera seda aega tagasi.

See loob järgmise peatüki.

Võib-olla kõige realistlikum mõte ongi:

sa ei lähe tagasi sinna, kust lahkusid.

Sest seda kohta täpselt sellisel kujul enam pole.

Eesti on muutunud.

Sina oled muutunud.

Ja kodutunne tuleb mõnikord uuesti üles ehitada.

Allikad ja edasi lugemine

• PMC – When You Have Lived in a Different Culture, Does Returning “Home” Not Feel Like Home?
• PMC – Returning home: The role of expectations in re-entry adaptation
• PMC – International medical learners and adjustment after returning to their countries of origin
• PMC – Identification of stress factors in returning migrants in Latvia