Miks võib pere kolimine mõjutada last rohkem, kui vanemad arvavad?

Täiskasvanu jaoks võib kolimine tähendada uut algust.

Suurem kodu.

Parem piirkond.

Lühem töötee.

Rohkem ruumi.

Madalamad kulud.

Lapse jaoks võib sama sündmus tähendada hoopis midagi muud.

Tema maailm ei koosne ainult majast või korterist.

Sinna kuuluvad ka koolitee, sõbrad, õpetajad, tuttav mänguväljak, oma tuba, kindlad lõhnad, harjumused ja teadmine, kuidas kõik tema ümber toimib.

Seetõttu võib kolimine lapse jaoks olla palju suurem muutus, kui vanemad esialgu arvavad.

Täiskasvanu vaatab kolimist sageli praktiliselt

Vanem mõtleb:

kas uus kodu on parem;

kas sinna mahub rohkem;

kui palju maksab laen või üür;

kui kaugel on töökoht;

kas läheduses on kool ja lasteaed;

kuidas kolimine logistiliselt korraldada.

Need on täiesti mõistlikud küsimused.

Laps vaatab olukorda aga teisest punktist.

Tema võib mõelda:

kas ma näen oma sõpru veel;

kas uus kool on raske;

kes istub minu kõrval;

kas õpetaja on kuri;

kas ma saan uues kohas hakkama;

mis saab minu vanast toast;

kas ma pean kõike uuesti alustama.

Lapse jaoks tähendab kolimine sageli mitut muutust korraga

Kolimine pole ainult aadressi muutmine.

Sellega võivad samal ajal muutuda:

kodu;

kool või lasteaed;

sõpruskond;

päevakava;

teekond kooli;

huviringid;

naabrid;

mängukohad;

oma toa asukoht;

pere igapäevased harjumused.

Ükski neist muutustest eraldi ei pruugi olla suur probleem.

Kui need tulevad korraga, võib koormus olla hoopis teine.

Tuttav keskkond annab lapsele turvatunde

Täiskasvanu oskab oma päeva ise juhtida.

Laps sõltub palju rohkem sellest, et maailm oleks ennustatav.

Ta teab:

kus on tema asjad;

millal tuleb buss;

kus on kool;

kelle juurde vahetunnis minna;

millisel tänaval sõber elab;

kus on lähim pood;

mida õhtul kodus tavaliselt tehakse.

Kui see kõik korraga muutub, võib lapsel kaduda tunne, et ta teab, kuidas tema maailm toimib.

Uus kodu võib olla parem, aga ikkagi võõras

Vanem võib olla uuest kodust väga vaimustuses.

Laps võib samal ajal kurvastada vana pärast.

Need kaks tunnet ei välista teineteist.

Uus tuba võib olla suurem.

Aed parem.

Kool lähemal.

Aga vana kodu võis olla lapse jaoks koht, kus oli kogu tema seni tuttav elu.

Seetõttu ei tähenda kurbus tingimata seda, et uus kodu on halb.

See võib lihtsalt tähendada, et vana oli oluline.

Sõprade kaotus võib olla suurem probleem kui maja vahetamine

Eriti kooliealise lapse jaoks võivad sõprussuhted olla kolimise kõige raskem osa.

Täiskasvanu võib mõelda:

„Sa saad ju uued sõbrad.“

Lapse jaoks pole see nii lihtne.

Vana sõprus sisaldab:

ühiseid nalju;

kogemusi;

usaldust;

teadmist, kuidas teine reageerib;

koos veedetud aastaid.

Uus sõprus tuleb alles üles ehitada.

Koolivahetus teeb kolimise veel suuremaks

Kui koduvahetusega kaasneb koolivahetus, suureneb muutuste hulk veelgi.

Uues koolis peab laps õppima:

uued klassikaaslased;

uued õpetajad;

uued reeglid;

uue päevakava;

uue koolimaja;

uued sotsiaalsed rollid.

Uuringud on näidanud, et sagedased koolivahetused võivad olla seotud nii sotsiaalse kohanemise raskuste kui ka kehvemate õpitulemustega.

See ei tähenda, et üks kolimine põhjustaks tingimata probleeme.

Oluline on pigem see, kui palju muutusi toimub, kui sageli ja millises olukorras.

Sage kolimine on teistsugune kui üks hästi ette valmistatud kolimine

Üks kolimine ei ole sama mis pidev elukoha vahetamine.

Uuringutes on just sagedast elukoha- ja koolivahetust seostatud suurema riskiga:

õpiraskusteks;

käitumisprobleemideks;

sotsiaalseks eemaldumiseks;

sõprussuhete katkemiseks.

Samas on oluline ettevaatus.

Sageli kolivad pered rohkem just siis, kui neil on korraga ka muid raskusi:

rahalised probleemid;

lahutus;

ebakindel eluase;

töökaotus;

muud pere muutused.

Seetõttu ei saa kõiki probleeme automaatselt kolimise enda arvele panna.

Lapse vanus muudab palju

Kolimine võib eri vanuses lastele mõjuda täiesti erinevalt.

Väike laps võib olla väga seotud:

oma toa;

mänguasjade;

lasteaia;

igapäevase rutiiniga.

Koolilaps võib kõige rohkem muretseda sõprade ja kooli pärast.

Teismelise jaoks võib eriti oluline olla:

sõpruskond;

iseseisvus;

kuuluvustunne;

huviringid;

oma identiteet.

Seetõttu pole olemas üht universaalset viisi, kuidas lapsega kolimisest rääkida.

Teismelisele võib kolimine olla eriti valus

Teismeeas on sõprussuhted sageli väga tähtsal kohal.

Sõbrad ei ole ainult inimesed, kellega aega veeta.

Nad aitavad noorel kujundada tunnet:

kes ma olen;

kuhu ma kuulun;

milline ma olen võrreldes teistega.

Kui kolimine viib teise linna või kooli, võib noor tunda, et ta kaotab suure osa oma sotsiaalsest maailmast.

Noorem laps ei pruugi osata oma muret sõnastada

Väiksem laps ei pruugi öelda:

„Ma tunnen ebakindlust, sest kogu mu keskkond muutus.“

Ta võib selle asemel:

muutuda klammerduvamaks;

hakata halvemini magama;

ärrituda kergemini;

küsida korduvalt vana kodu kohta;

tahta tagasi;

olla uues lasteaias vaiksem;

käituda ajutiselt nooremalt kui enne.

Selline käitumine võib olla viis näidata, et muutus on tema jaoks suur.

Vanem võib lapse reaktsiooni valesti tõlgendada

Kui kogu pere kolimine on olnud vanema jaoks stressirohke, võib olla keeruline lapse käitumisele rahulikult reageerida.

Näiteks võib tunduda:

„Me tegime seda ju sinu pärast.“

„Sul on nüüd palju parem tuba.“

„Miks sa ometi rahul ei ole?“

Laps võib sellest kuulda hoopis:

„Minu kurbus on vale.“

Parem on tunnistada, et kaks asja võivad olla korraga tõesed.

Uus kodu võib olla hea.

Ja vanast kodust võib ikkagi puudust tunda.

Last tasub kolimisest teavitada piisavalt vara

Kui võimalik, ei tasu kolimist lapse eest viimase hetkeni varjata.

Laps vajab aega, et mõttega harjuda.

Oluline on selgitada:

kuhu kolitakse;

miks kolitakse;

millal see toimub;

mis jääb samaks;

mis muutub;

kas kool või lasteaed muutub;

kuidas saab vanade sõpradega suhelda.

Mida väiksem laps, seda lihtsam ja konkreetsem võiks selgitus olla.

Liiga vara teatamine võib samuti olla keeruline

Kui kolimine toimub alles väga pika aja pärast, võib väiksem laps hakata selle pärast mitu kuud muretsema.

Seetõttu tasub arvestada vanusega.

Teismeline võib vajada palju aega planeerimiseks.

Väikesele lapsele võib piisata lühemast, kuid selgest ettevalmistusajast.

Oluline on, et laps ei saaks olulist uudist juhuslikult pealt kuulates.

Laps võiks võimalusel uue kohaga enne tutvuda

Kui uus kodu on ligipääsetav, võib enne kolimist:

piirkonnas jalutada;

vaadata uut kooli;

otsida mänguväljakut;

proovida uut kooliteed;

vaadata lähimat poodi;

käia uue kodu juures.

See muudab tundmatu koha natuke tuttavamaks.

Kolimispäeval ei saabu laps siis täiesti võõrasse maailma.

Valikuvõimalus aitab kontrollitunnet säilitada

Laps ei saa tavaliselt otsustada, kas pere kolib.

Aga ta saab otsustada väiksemate asjade üle.

Näiteks:

mis värvi tuleb tema tuba;

kuhu läheb voodi;

millised mänguasjad pakitakse viimastena;

mida võetakse autosse kaasa;

milline kast avatakse esimesena.

Need võivad täiskasvanule tunduda väikeste asjadena.

Lapse jaoks võivad need anda olulise tunde, et ta pole kogu protsessis lihtsalt kaasa veetav.

Tuttavad asjad võiks kiiresti lahti pakkida

Täiskasvanul võib tekkida soov alustada köögist, panipaigast ja suurtest mööbliesemetest.

Lapse jaoks võib olla kasulik, kui tema ümber tekivad kiiresti tuttavad asjad.

Voodi.

Lemmiktekk.

Mänguasjad.

Raamatud.

Öölamp.

Perefotod.

Tuttavad esemed aitavad võõral kohal kiiremini koduseks muutuda.

Rutiin on pärast kolimist eriti tähtis

Kolimise ajal kipuvad tavapärased reeglid käest minema.

Süüakse suvalisel ajal.

Magatakse hiljem.

Asjad on kastides.

Kõigil on kiire.

Lühiajaliselt on see normaalne.

Pärast kolimist aitab aga tuttava päevakava võimalikult kiire taastamine lapsel uuesti stabiilsust tunda.

Eriti oluline võib olla:

tavaline magamaminekuaeg;

tuttav hommikurutiin;

ühised söögiajad;

harjumuspärased õhtused tegevused.

Kõike pole vaja korraga uueks teha

Kui kodu muutub, ei pea tingimata samal ajal muutma kõiki teisi asju.

Kui võimalik, võib aidata see, kui:

huviring jääb samaks;

sõpradega kohtumised jätkuvad;

vana kool jääb vähemalt õppeaasta lõpuni;

nädalavahetuse rutiin säilib.

Iga tuttav element võib olla lapse jaoks ankur.

Sama kooli jäämine võib mõnel juhul aidata

Kui kolitakse suhteliselt lähedale, võib mõnikord olla võimalik kooli mitte vahetada.

Uuringud eluaseme ebakindlusega kokku puutunud laste kohta on näidanud, et sama kooli säilitamine võib pakkuda vähemalt ühte stabiilset osa lapse elust.

Samas pole see alati parim või võimalik lahendus.

Väga pikk koolitee võib omakorda lapse päeva raskemaks muuta.

Seetõttu tuleb vaadata kogu olukorda.

Uue kooli valikul tasub mõelda rohkemale kui õpitulemustele

Vanemad võivad keskenduda kooli mainele või eksamitulemustele.

Lapse kohanemise seisukohalt võivad tähtsad olla ka:

klassi suurus;

õpetaja suhtumine;

tugiteenused;

huviringid;

klassikaaslaste vastuvõtt;

kooli üldine õhkkond.

Kui laps tuleb keset õppeaastat uude klassi, on õpetajal ja koolil väga suur roll selles, kuidas ta gruppi vastu võetakse.

Vanade sõpradega suhtlemist ei tasu katkestada

Kunagi võis teise linna kolimine tähendada sõpruse kiiret hääbumist.

Praegu on sideme hoidmine lihtsam.

Videokõned.

Sõnumid.

Mängud internetis.

Külaskäigud.

Ühised nädalavahetused.

Vanade sõprade allesjäämine ei takista uute leidmist.

Vastupidi, tuttava suhte säilimine võib aidata lapsel üleminekuperioodil kindlamalt tunda.

Samas vajab laps võimalust luua uus elu

Kõik nädalavahetused ei peaks olema pühendatud vana kodukoha külastamisele.

Muidu võib uus koht jääda pikaks ajaks lihtsalt ajutiseks peatuspaigaks.

Tasapisi võiks tekkida:

uus mänguväljak;

uus sõber;

uus huviring;

lemmikpood;

oma jalutusrada;

tuttavad naabrid.

Kodutunne kujuneb sageli just väikeste korduvate kogemuste kaudu.

Last ei tasu sundida kohe kolimist armastama

Mõni laps kohaneb kiiresti.

Teine vajab kuid.

Üks võib esimesel nädalal olla vaimustuses ja hakata alles hiljem vana elu igatsema.

Teine võib alguses väga vastu olla ja kuu aja pärast uue kohaga rahul olla.

Kohanemine pole sirgjooneline.

Kolimise positiivseid külgi tasub näidata, kuid mitte üle müüa

Vanem võib loomulikult rääkida:

uuest toast;

paremast koolist;

suuremast aiast;

lähedal olevast metsast;

uutest võimalustest.

Aga kui lapsele korduvalt kinnitada, et „siin on ju palju parem“, võib see tekitada vastupanu.

Lapse jaoks ei pruugi parem tähendada sama asja mis vanema jaoks.

Laps võib igatseda üllatavaid asju

Vanem võib arvata, et laps igatseb parimat sõpra.

Laps võib tegelikult kõige rohkem puudust tunda:

vanast trepikojast;

aknast avanenud vaatest;

naabri koerast;

kooliteest;

oma toa seinast;

vana maja lõhnast.

Kodutunne koosneb paljudest detailidest, mida täiskasvanu ei pruugi isegi märgata.

Tagasikäik võib aidata hüvasti jätta

Kui võimalik, võib vanasse piirkonda hiljem tagasi minna.

Vaadata vana maja.

Käia mänguväljakul.

Kohtuda sõpradega.

Mõnikord aitab see lapsel mõista, et vana koht pole kadunud isegi siis, kui ta seal enam ei ela.

Kolimine ei pea tähendama, et eelmine elu lõigatakse järsult läbi.

Kolimine võib lapsele ka väga hästi mõjuda

Kolimisest ei tasu teha automaatselt negatiivset sündmust.

Uus kodu võib tuua:

rohkem turvalisust;

paremad elutingimused;

rahulikuma piirkonna;

parema kooli;

rohkem ruumi;

uued sõbrad;

rohkem võimalusi.

Mõne lapse jaoks võib kolimine olla väga positiivne uus algus.

Eriti siis, kui eelmine elukeskkond oli keeruline.

Uuringutes nähtav seos ei tähenda, et iga kolimine kahjustab last

See on oluline.

Uuringud, milles leitakse seos sagedase kolimise ja kehvemate tulemuste vahel, kirjeldavad suuri inimrühmi.

Need ei ennusta ühe konkreetse lapse tulevikku.

Kolimise mõju sõltub:

kolimise põhjusest;

lapse vanusest;

pere olukorrast;

muude muutuste hulgast;

sõprussuhetest;

kooli vahetumisest;

vanemate toest;

lapse enda iseloomust.

Üks rahulikult korraldatud kolimine võib olla täiesti teistsugune kogemus kui aastate jooksul korduv ebakindel elukoha vahetamine.

Vanema enda stress kandub samuti perele

Kolimine on sageli stressirohke ka täiskasvanutele.

Raha.

Pakkimine.

Remont.

Laen.

Dokumendid.

Transport.

Töö.

Koolikohad.

Kui vanem on pidevalt pinges, tajub seda ka laps.

Seetõttu aitab lapse kohanemisele kaasa ka see, kui täiskasvanud saavad enda stressiga võimalikult hästi hakkama.

Lapse küsimustele tasub vastata ausalt

„Kas ma saan vanasse kooli tagasi minna?“

„Kas mu sõber unustab mind?“

„Mis siis, kui mulle uus kool ei meeldi?“

Kõigile küsimustele pole head vastust.

Pole vaja lubada:

„Kõik saab kindlasti suurepärane olema.“

Parem võib olla:

„Alguses võib olla raske, aga me aitame sul kohaneda ja vaatame koos, kuidas läheb.“

See on ausam ja annab lapsele loa ka negatiivsetest tunnetest rääkida.

Millal võiks lapsele rohkem tähelepanu pöörata?

Pärast kolimist on mõningane kurbus, ärevus või vastumeelsus täiesti arusaadav.

Tähelepanelikum tasub olla siis, kui pikema aja jooksul ilmnevad või süvenevad näiteks:

tugev ärevus;

püsivad uneprobleemid;

koolist keeldumine;

märgatav õpitulemuste langus;

täielik sõpradest eemaldumine;

väga tugev ärrituvus;

pidev kurvameelsus.

Sellisel juhul tasub rääkida lapse õpetaja, kooli tugispetsialisti, perearsti või muu sobiva spetsialistiga.

Laps vajab tunnet, et tema vana elu oli oluline

Kolimise juures võib kõige rohkem aidata väga lihtne sõnum:

„Ma saan aru, et sul on kahju ära minna.“

See ei muuda otsust.

See ei vii peret vanasse koju tagasi.

Aga see kinnitab lapsele, et tema tunded on päris.

Kolimine on lapse jaoks rohkem kui uus aadress

Täiskasvanu võib pärast kolimist vaadata uut elutuba ja mõelda:

„Nüüd oleme kohal.“

Lapse jaoks võib kohalejõudmine võtta palju kauem.

Kodu tekib siis, kui uus koht muutub tuttavaks.

Kui kooliteed enam ei pea mõtlema.

Kui kõrvalmajas elab juba tuttav laps.

Kui oma tuba hakkab tunduma päriselt omana.

Kui uus koht saab lõpuks mälestusi täis.

Seetõttu ei pea lapsele kolimist kartma õpetama.

Küll aga tasub mõista, et see, mis täiskasvanule tundub ühe praktilise eluotsusena, võib lapse jaoks tähendada terve tema senise maailma ümberkorraldamist.

Allikad ja edasi lugemine

• PubMed – Impact of family relocation on children's growth, development, school function, and behavior: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7689659/
• PubMed – School mobility and school-age children's social adjustment: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25485607/
• PubMed – Does residential mobility affect child development at age five?: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35343717/
• PubMed – Do children who move home and school frequently have poorer educational outcomes?: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23940601/
• Child Mind Institute – Moving with Kids: Tips for Easing the Transition: https://childmind.org/article/advice-for-moving-with-children/
• HealthyChildren.org – How Families Can Cope with Relocation Stress: https://www.healthychildren.org/English/healthy-living/emotional-wellness/Pages/How-Families-Can-Cope-with-Relocation-Stress-After-a-Disaster.aspx