Miks WC-poti loputuskast higistab ja millal peaks selle pärast muretsema?

WC-poti kõrval olev põrand on märg.

Esimene mõte on üsna loogiline:

kusagilt lekib.

Aga alati ei ole tegemist lekkega.

Paljudes vannitubades hakkab WC-poti loputuskasti välispinnale tekkima vett lihtsalt sellepärast, et paagi sees on külm vesi ja ruumi õhk on soe ning niiske.

Seda nähtust nimetatakse kondensatsiooniks.

Põhimõte on sama nagu suvel külma joogipudeli puhul: õhus olev veeaur muutub külmal pinnal veetilkadeks.

Miks just loputuskast higistama hakkab?

Loputuskasti täitub pärast iga kasutamist tavaliselt üsna külm trassivesi.

Samal ajal võib vannitoa õhk olla:

• soe;
• duši või vanni tõttu niiske;
• halvasti ventileeritud.

Kui niiske õhk puutub vastu külma keraamilist paaki, jahtub see paagi pinnal.

Kui pinna temperatuur langeb alla õhu kastepunkti, hakkab veeaur vedelikuks muutuma.

Tulemuseks on väikesed veepiisad.

Neid võib alguses olla vaid õhuke kiht.

Suure niiskuse korral hakkavad tilgad aga kokku voolama ja mööda loputuskasti külge põrandale tilkuma.

Miks ühes kodus juhtub seda pidevalt ja teises peaaegu kunagi?

Kõige rohkem mõjutavad olukorda kolm asja:

loputuskasti vee temperatuur, vannitoa temperatuur ja õhuniiskus.

Mida külmem on paaki sisenev vesi ja mida soojem ning niiskem on õhk, seda suurem on kondensatsiooni tõenäosus.

Seetõttu võib probleem olla tugevam näiteks:

• pärast kuuma duši all käimist;
• soojal ja niiskel suvepäeval;
• halvasti ventileeritud vannitoas;
• pärast mitut järjestikust WC kasutamist.

Iga loputus toob paaki uue külma vee.

Kui WC-d kasutatakse sageli, ei jõua paagis olev vesi ruumi temperatuurile lähemale soojeneda.

Mõnikord teeb lekkiv WC kondensatsiooni palju hullemaks

See on üks esimesi asju, mida tasub kontrollida.

Kui WC loputusmehhanism laseb pidevalt väikese koguse vett potipõhja, täidab täiteventiil paaki pidevalt uue külma veega.

Paak püsib seetõttu kogu aeg külm.

See võib muuta muidu väikese kondensatsiooniprobleemi pidevaks „higistamiseks“.

This Old House'i torutööde juhendis soovitataksegi tugeva kondensatsiooni puhul esimese asjana kontrollida, kas WC ei jookse pidevalt.

Kuidas aru saada, kas tegemist on kondensatsiooni või lekkega?

See on oluline vahe.

Kondensatsiooni puhul tekivad veepiisad tavaliselt loputuskasti suurele välispinnale.

Paak näeb välja justkui märg või udune.

Lekkekoht on sageli palju konkreetsem.

Näiteks võib vesi tulla:

• paagi ühenduspoltide juurest;
• täitevooliku ühendusest;
• sulgeventiilist;
• loputuskasti praost;
• poti ja põranda ühenduskohast.

Lihtne esimene test on kogu loputuskast ja selle ümbrus hoolikalt kuivaks pühkida ning jälgida, kust uus vesi tekib.

Kui kogu paagi pind kattub ühtlaselt väikeste piiskadega, viitab see tugevalt kondensatsioonile.

Kui vesi ilmub ühest konkreetsest ühenduskohast, tasub kahtlustada leket.

Kas kondensatsioon ise on ohtlik?

Üksikud tilgad pole WC-potile probleem.

Pikaajaline pidev niiskus võib aga kahjustada vannituba.

Kui loputuskastist tilgub regulaarselt vett põrandale, võivad kannatada:

• põrandakate;
• vuugid;
• puitkonstruktsioonid;
• põrandaliistud;
• alumise korruse lagi;
• WC ümbruses olev mööbel.

Pidevalt niiske keskkond loob ka soodsamad tingimused hallituse tekkeks.

Seega pole kondensatsioon torurike, kuid väga tugevat ja pidevat kondensatsiooni pole mõistlik lihtsalt ignoreerida.

Esimene lahendus: vähenda vannitoa niiskust

Kõige loogilisem koht alustamiseks on ventilatsioon.

Kui vannitoas käiakse duši all, võib õhuniiskus kiiresti tõusta.

Kui niiske õhk pärast pesemist ruumist välja ei pääse, hakkavad vett koguma kõige külmemad pinnad:

• peegel;
• aken;
• külmaveetorud;
• WC loputuskast.

Kontrolli, kas vannitoa ventilatsioon töötab korralikult.

Kui olemas on sundventilatsioon või väljatõmbeventilaator, kasuta seda duši ajal ja pärast pesemist.

Ukse avatuna hoidmine pärast pesemist võib samuti aidata ruumil kiiremini kuivada.

Tugevama probleemi puhul võib abi olla õhukuivatist.

Vaata üle ka pidevalt jooksev loputuskast

Kui kuuled WC juures aeg-ajalt vee sissevoolu isegi siis, kui keegi pole seda kasutanud, võib paak vett kaotada.

Sageli põhjustab seda:

• kulunud loputusklapi tihend;
• valesti töötav täiteventiil;
• liiga kõrgele seatud veetase.

Lihtne kontroll on panna loputuskasti vette mõni tilk toiduvärvi ja jätta WC mõneks ajaks loputamata.

Kui värviline vesi jõuab potti, ei pea loputusklapp täielikult vett kinni.

USA energiaministeerium soovitab sama meetodit WC varjatud lekke kontrollimiseks.

Sellise vea parandamine säästab vett ja võib samal ajal vähendada ka kondensatsiooni.

Miks aitab harvem loputamine mõnikord iseenesest?

Pärast paagi täitumist hakkab selles olev vesi aeglaselt ruumi temperatuurile lähenema.

Kui WC-d mõnda aega ei kasutata, soojeneb ka loputuskasti pind.

Mida väiksem on erinevus paagi ja ruumi temperatuuri vahel, seda vähem kondensatsiooni tekib.

Kui aga mitu inimest kasutab WC-d järjest, täitub paak iga kord uuesti külma veega.

Seetõttu võivad näiteks suure pere vannitoas või külaliste ajal veepiisad eriti kiiresti tekkida.

Kas loputuskasti saab soojustada?

Jah.

Olemas on WC-loputuskasti sisemusse paigaldatavaid soojustuskomplekte.

Nende mõte on vähendada külma vee otsest mõju paagi välisseinale.

See võib vähendada paagi välispinna ja vannitoa õhu temperatuurierinevust.

Samas pole paagi soojustamine alati kõige lihtsam lahendus.

Soojustus peab:

• sobima konkreetse paagi kujuga;
• olema õigesti kinnitatud;
• mitte segama ujukit ega loputusmehhanismi.

Seetõttu tasub enne sellise lahenduse kasutamist kontrollida, kas see sobib konkreetsele WC mudelile.

On olemas ka kondensatsioonivastane segamisventiil

Väga tugeva probleemi puhul kasutatakse mõnikord niinimetatud anti-sweat valve'i ehk kondensatsioonivastast segamisventiili.

See segab WC-sse mineva külma vee hulka väikese koguse sooja vett.

Paaki jõudev vesi pole siis enam nii külm ning paagi välispinna temperatuur ei lange nii kergesti alla kastepunkti.

See võib kondensatsiooni praktiliselt kaotada.

Sellise lahenduse paigaldamine eeldab aga juba torutööd ning enamasti pole see esimene asi, mida tavalise kerge kondensatsiooni puhul ette võtta.

Kas külmaveetorude soojustamine aitab?

Mõnikord küll.

Ka külmaveetorude välispinnale võib kondenseeruda vett.

Torude soojustamine aitab vähendada külma pinna kokkupuudet vannitoa niiske õhuga ning võib vähendada torude enda higistamist.

Loputuskasti enda kondensatsiooni see siiski alati täielikult ei lahenda.

Miks probleem võib suvel hullem olla?

Paljud seostavad vannitoa niiskust pigem talvega.

WC loputuskasti higistamine võib aga olla eriti tugev just suvel.

Põhjus on lihtne.

Soe suveõhk võib sisaldada palju veeauru.

Samal ajal võib veevärgist tulev vesi olla õhust märksa külmem.

Kui need kaks kokku saavad, tekib kondensatsioon väga kiiresti.

This Old House kirjeldabki higistavat WC-paaki tüüpilise sooja ja niiske ilma probleemina.

Kas vannitoa põrandaküte aitab?

Kaudselt võib.

Soojem vannituba ja kuivemad pinnad võivad aidata põrandale sattunud veel kiiremini aurustuda.

Samas võib väga soe vannituba koos kõrge õhuniiskusega suurendada erinevust külma loputuskasti ja ruumiõhu vahel.

Seega ei lahenda põrandaküte kondensatsiooni põhjust.

Kõige tähtsam on endiselt niiskuse eemaldamine ja külma paagi pideva jahutamise vältimine.

Millal peaks kindlasti lekkekahtlust kontrollima?

Kui vesi ilmub:

• loputuskasti alla ainult ühte kohta;
• ühendusvooliku juurde;
• sulgeventiili ümber;
• poti põhja ümber;
• läbi alumise korruse lae;

ei tasu automaatselt eeldada, et tegemist on kondensatsiooniga.

Samuti tuleks leke välistada siis, kui põrand on märg isegi olukorras, kus vannitoa õhk pole eriti niiske.

WC võib korraga nii kondenseeruda kui ka lekkida.

Millal on probleem pigem ventilatsioonis?

Kui kondensatsiooni näeb korraga mitmel külmal pinnal, on see tugev vihje.

Näiteks kui pärast duši all käimist on märjad:

• aknad;
• peegel;
• külmaveetorud;
• WC paak;

siis on ruumis tõenäoliselt lihtsalt palju niiskust.

Sellisel juhul tasub enne WC ümberehitamist vaadata üle vannitoa õhuvahetus.

Väike veepiisk võib anda kasulikku infot

Higistav loputuskast pole alati probleem ise.

Mõnikord on ta hoopis märk sellest, et vannitoa õhuniiskus on väga kõrge.

Kui paak on päevast päeva läbimärg, tasub küsida:

Kas ventilatsioon töötab?

Kas ruum kuivab pärast dušši ära?

Kas WC jookseb pidevalt?

Kas põrand või seinad jäävad samuti pikalt niiskeks?

Vastus võib aidata vältida palju suuremat niiskusprobleemi.

Kõige lihtsam tegevusplaan

Kui WC loputuskast higistab:

1. kuivata paak ja kontrolli, et tegemist pole lekkega;
2. kontrolli, kas WC ei jookse pidevalt;
3. paranda vannitoa ventilatsiooni;
4. lase ruumil pärast dušši kuivada;
5. jälgi, kas probleem tekib ainult väga niiske ilmaga või pidevalt;
6. tugeva ja püsiva kondensatsiooni korral kaalu paagi soojustamist või torumehega tehnilist lahendust.

Üksikud veepiisad külmal loputuskastil on täiesti tavaline füüsikaline nähtus.

Aga kui paak tilgub päevast päeva nii palju, et põrand on märg, tasub põhjus üles leida.

Sest WC-pott ei pruugi küll lekkida.

Vannituba võib ikkagi liiga märjaks saada.

Allikad

This Old House – How to Stop Your Toilet from Sweating

https://www.thisoldhouse.com/plumbing/good-bye-sweaty-toilet

This Old House – How To Fix a Sweating Toilet Tank

https://www.thisoldhouse.com/how-to-fix-a-sweating-toilet-tank

U.S. Department of Energy – Toilets and Urinals: maintenance and leak checks

https://www.energy.gov/cmei/femp/best-management-practice-6-toilets-and-urinals

U.S. Department of Energy / Building Science Education – Insulation and Air Sealing Related to Plumbing

https://bsesc.energy.gov/problem-sets/insulation-and-air-sealing-related-plumbing