Millal võib arst küsida visiidi- või voodipäevatasu? Erandid ja piirmäärad

Tervishoiuasutusest saadud arvel võib olla visiidi- või voodipäevatasu, kuid selle lubatav suurus sõltub teenusest ja patsiendist. Seetõttu ei saa ühe varasema arve põhjal eeldada, et järgmise vastuvõtu eest küsitakse sama summa.

Oluline on ka vahe Tervisekassa rahastatud ravil ja tasulisel vastuvõtul. Allpool kirjeldatud piirmäärad puudutavad Tervisekassa rahastatud teenuseid. Kui inimene valib tasulise vastuvõtu, määrab hinna raviasutus oma hinnakirjas.

Perearsti vastuvõtt ja koduvisiit on erinevad teenused

Perearsti või pereõe tavapärase vastuvõtu eest visiiditasu küsida ei tohi. See ei tähenda aga, et tasuta peab olema ka perearsti koduvisiit.

Tervisekassa selgituse järgi võib perearst koduvisiidi eest küsida kuni 5 eurot. Koduvisiidi tasu ei tohi küsida rasedalt ega alla kaheaastaselt kindlustatud lapselt.

Seega tasub arvel vaadata teenuse nimetust. Kui inimene käis ise perearstikeskuses, ei ole see koduvisiit. Kui perearst tuli patsiendi juurde koju, võib rakenduda eraldi tasu.

Eriarsti visiiditasu võib ulatuda 20 euroni

Tervisekassa rahastatud ambulatoorse eriarstiabi eest võib raviasutus üldjuhul küsida visiiditasu kuni 20 eurot. Tegemist on ülempiiriga, mitte kohustusliku hinnaga: raviasutus võib küsida ka vähem või tasust loobuda.

Mitmele patsiendirühmale kehtib madalam, kuni 5-eurone piirmäär. Nende hulka kuuluvad näiteks:

• alla 19-aastased;
• rasedad;
• alla üheaastase lapse emad;
• üle 63-aastased;
• riikliku pensioni saajad;
• osalise või puuduva töövõimega inimesed;
• töötuna arvel olevad inimesed;
• toimetulekutoetuse saajad ja seaduses nimetatud pereliikmed.

Täpsed tingimused ja ajakohase loetelu leiab Tervisekassa visiidi- ja voodipäevatasude lehelt. Sooduspiirmäära rakendamiseks võib raviasutus vajada patsiendi staatust kinnitavat teavet või dokumenti. Eriti tasub seda enne visiiti küsida siis, kui soodustuse alus ei pruugi raviasutusele automaatselt nähtav olla.

Visiiditasu ei või nõuda ka olukorras, kus ambulatoorsele eriarstiabile järgneb vahetult haiglaravi. Samuti kehtivad erandid patsiendi suunamisel sama ravijuhtumi käigus teise tervishoiutöötaja või raviasutuse juurde. Sellises olukorras tasub enne teise tasu maksmist uurida, mille eest see täpselt esitati.

Voodipäevatasul on nii päeva- kui ka kogupiir

Haiglas viibimise eest võib küsida voodipäevatasu kuni 5 eurot päevas. Ühe haigusjuhtumi korral võib seda arvestada kõige rohkem kümne kalendripäeva eest. See tähendab, et pikema haiglaravi puhul ei kasva voodipäevatasu piiramatult.

Voodipäevatasu ei tohi küsida:

• intensiivravi aja eest;
• alaealise haiglaravi eest;
• raseduse ja sünnitusega seotud haiglaravi eest.

Need erandid ja voodipäevatasu ülempiir on kirjas Tervisekassa ametlikus selgituses.

Ühel haiglaarvel võivad olla erinevad tasud

Eriarsti visiiditasu ja voodipäevatasu ei tähenda sama asja. Esimene on seotud ambulatoorse eriarsti vastuvõtuga, teine statsionaarse haiglaraviga. Perearsti koduvisiidi tasu on omakorda eraldi tasuliik.

Segadust võib tekitada olukord, kus inimene läheb eriarsti vastuvõtule ja jääb seejärel haiglasse. Kuna vahetult haiglaravile eelnenud ambulatoorse eriarstiabi eest visiiditasu küsida ei tohi, on sellisel arvel oluline vaadata nii teenuste kuupäevi kui ka nimetusi. Haiglas viibimise eest võib samal ajal rakenduda voodipäevatasu, kui patsiendile või ravile ei kehti erand.

Mida arvel kontrollida?

Kui tasu tundub ootamatu, aitab neljast küsimusest:

1. Kas tegemist oli perearsti vastuvõtu, koduvisiidi, eriarstiabi või haiglaraviga? Igal teenusel on erinev reegel.
2. Kas küsitud summa jääb kehtiva piirmäära sisse? Eriarsti üldine ülempiir ei tähenda, et seda võib rakendada patsiendile, kellele kehtib madalam määr.
3. Kas patsiendile või ravile kehtib erand? Tähtsad võivad olla vanus, rasedus, töövõime, pensioni saamine või muu ametlik staatus.
4. Kas mitu tasu puudutavad tegelikult sama ravijuhtumit? Eriti tasub seda kontrollida siis, kui ühest vastuvõtust kujunes haiglaravi või patsient suunati edasi.

Ebaselguse korral võiks esmalt paluda raviasutuselt arve või tasu alust selgitada. Küsimus ei pea algama süüdistusest: sageli piisab sellest, kui küsida, millise teenuse eest tasu arvestati ja kas patsiendi võimalik erand oli arve koostamisel teada.

Piirmäärad võivad ajas muutuda. Seetõttu tasub ka vana arve või varasema kogemuse asemel lähtuda visiidi toimumise ajal kehtinud reeglitest.

Allikad ja edasi lugemine

• Visiidi- ja voodipäevatasud

Mis sina arvad?

Kas eriarsti visiiditasu peaks sinu arvates sõltuma patsiendi vanusest ja majanduslikust olukorrast või olema kõigile ühesugune?