Õunakook nagu vanasti: miks just plaadikook kuulus sügise juurde?

Sügisene õunaaeg tähendas paljudes kodudes seda, et köögis hakkas üsna kiiresti levima kaneeli ja küpseva koogi lõhn.

Õunu oli palju.

Neid söödi niisama, pressiti mahlaks, pandi keldrisse ja keedeti moosiks.

Aga vähemalt osa saagist jõudis peaaegu alati koogi sisse.

Ja kui õunu oli tõesti palju, ei tehtud tingimata väikest ümmargust kooki.

Tehti terve plaaditäis.

Selline õunakook oli lihtne, odav, kodune ja seda jätkus korraga tervele perele ning külalistelegi.

Miks just plaadikook?

Põhjus oli väga praktiline.

Kui õunu oli korraga mitu korvitäit, polnud vaja teha väikest peent torti.

Suur ahjuplaat mahutas rohkem ning ühe küpsetamisega sai valmis terve koguse.

Plaadikooki oli lihtne:

• lõigata ruutudeks;
• pakkuda suuremale seltskonnale;
• järgmise päevani hoida;
• tööle või kooli kaasa võtta.

See oli ideaalne perekoogi vorm.

Nami-Nami nimetab lihtsaid koduseid plaadikooke siiani üheks õunahooaja klassikaks ning nende populaarne lihtne õunakook põhineb Salme Masso retseptil.

Õunakook ei pidanud olema täpselt ühe retsepti järgi

See on üks põhjus, miks õunakookidest on nii palju variante.

Ühes kodus tehti kooki keefiriga.

Teises hapupiimaga.

Kolmandas oli põhjaks muretainas.

Neljandas pandi õunte alla kohupiimakiht.

Mõnes peres tehti pärmitainast õunakooki.

Mõnes lihtsalt segati tainas kausis kokku, valati plaadile, õunad peale ja ahju.

Ühte ainuõiget „vana aja õunakooki“ polegi olemas.

Pigem ühendab neid lihtsus ja see, et kook tehti sellest, mida kodus parasjagu oli.

Hapupiim ja keefir sobisid hästi koogitaignasse

Paljud vanemad kodused koogiretseptid kasutavad just:

• hapupiima;
• keefirit;
• hapukoort.

Need annavad koogile pehmema ja mahlasema tekstuuri.

Nami-Nami lihtsas Salme Masso retseptil põhinevas õunakoogis kasutataksegi näiteks hapupiima või keefirit koos või, munade, jahu ja küpsetuspulbriga.

Sellise taigna suur pluss on see, et seda pole vaja:

• kaua sõtkuda;
• kergitada;
• keeruliselt vormida.

Segad kokku ja paned ahju.

Ja siis võimalikult palju õunu

Vana hea õunakook ei pea olema kook, kus õuna peab otsima.

Sügisese koogi mõte ongi kasutada õunu julgelt.

Mahlased õunad annavad koogile:

• niiskust;
• hapukust;
• magusust;
• aroomi.

Kui kasutada hapumat sorti, sobib sellele hästi veidi rohkem suhkrut.

Magusa õuna puhul võib suhkrut vähendada.

Kas õunad tuleb koorida?

Koduaia õunte puhul pole see tingimata vajalik.

Kui koor on:

• õhuke;
• puhas;
• terve,

võib selle täiesti alles jätta.

See hoiab ka töö lihtsamana.

Paksem või sitkem koor võib aga küpsetises häirida ning sellisel juhul tasub õunad koorida.

Poeõunu soovitatakse mõnes retseptis samuti koorida. Nami-Nami lihtsa õunakoogi juhendis on see välja toodud valikulise sammuna.

Kaneel ja õun on peaaegu lahutamatu paar

Õunakooki võib teha ilma kaneelita.

Aga paljude jaoks pole sügisene õunakook ilma kaneelilõhnata päris see.

Kaneeli võib panna:

• õunte peale;
• suhkru sisse;
• taignasse.

Liialdada pole vaja.

Õun peaks ikkagi jääma põhitegelaseks.

Lihtne kodune plaadikook

Üks väga lihtne variant suurele ahjuplaadile võiks olla järgmine.

Vaja läheb

• 200 g võid
• 4 muna
• 250 g suhkrut
• 4 dl keefirit või hapupiima
• umbes 500 g nisujahu
• 3 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsatäis soola
• 800 g kuni 1 kg õunu
• kaneeli
• veidi suhkrut koogi peale

See pole ühe konkreetse ajaloolise retsepti koopia, vaid klassikalise keefiri- või hapupiimapõhise koduse plaadikoogi lihtne variant.

Kuidas teha?

Sulata või ja lase sellel veidi jahtuda.

Klopi munad suhkruga lahti.

Lisa:

• keefir või hapupiim;
• sulatatud või.

Sega eraldi:

• jahu;
• küpsetuspulber;
• sool.

Lisa kuivained märjale segule ja sega ainult nii palju, et tainas muutub ühtlaseks.

Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Õunad peale

Eemalda õuntelt südamikud.

Lõika õunad:

• õhukesteks sektoriteks;
• viiludeks;
• või väiksemateks tükkideks.

Lao need taignale üsna tihedalt.

Puista peale kaneeli ja natuke suhkrut.

Küpseta umbes 180–190 kraadi juures 30–40 minutit, kuni kook on kuldne ja tainas keskelt küps.

Ahjud on erinevad, seega tasub kontrollida puutikuga.

Miks see kook töötab?

Keefir või hapupiim teeb taigna pehmeks.

Õun annab mahlakust.

Või annab maitset.

Kaneel teeb ülejäänu.

Ja kõige tähtsam – retsept ei nõua väga täpset kondiitrioskust.

Kui õunu saab natuke rohkem, pole midagi hullu.

Kui need on hapumad, lisa veidi suhkrut.

Kui õunad on väga mahlased, võib kook vajada mõni minut rohkem ahjus.

Teine vana lemmik: kohupiima-õunakook

Õun ja kohupiim on samuti väga klassikaline kombinatsioon.

Kohupiim teeb koogi:

• mahlasemaks;
• rammusamaks;
• veidi pidulikumaks.

Nami-Nami õuna-kohupiima plaadikoogis on näiteks eraldi põhi, kohupiimatäidis ning peal õunad kaneeli ja suhkruga.

Selline kook sobis hästi siis, kui tavalise argikoogi asemel oli vaja midagi natuke uhkemat.

Pärmitainast õunakook oli jälle täiesti omaette maailm

Pärmitainas nõuab rohkem aega.

Tainas tuleb:

• sõtkuda;
• kerkima jätta;
• alles siis plaadile panna.

Aga tulemus on hoopis teistsugune.

Pehme ja veidi saiataoline põhi koos mahlaste õuntega on paljude jaoks just see kõige ehtsam vana kooli õunakook.

Seda tehti eriti siis, kui küpsetati niigi suurem kogus saia või pirukaid.

Ühest taignast sai valmistada mitu asja.

Purukook oli samuti praktiline

Kui tainast tehes jääb osa puruseks või tehakse eraldi purukate, annab see koogile hoopis teise tekstuuri.

Õunapuru koogi tugevus on kontrast:

• pehme õunakiht;
• mahlane põhi;
• krõbe puru.

Ka siin saab kasutada õunu üsna heldelt.

Miks vanasti tehti kooki suuremas koguses?

Põhjuseid oli mitu.

Pered olid sageli suuremad.

Külalised võisid tulla ette teatamata.

Ja kui ahi juba kuumaks läks, oli mõistlik sellest maksimum võtta.

Üks suur plaadikook oli palju praktilisem kui väike kook, millest igaüks sai ühe õhukese viilu.

Lisaks säilis plaadikook tavaliselt päris hästi järgmise päevani.

Õunakook oli hea viis kasutada neid vilju, mida keldrisse panna ei saanud

Säilitamiseks sobivad kõige paremini terved ja kahjustamata õunad.

Aga sügisel on alati ka:

• veidi muljutud;
• ebakorrapärase kujuga;
• väikese plekiga;
• liiga kiiresti valmivaid vilju.

Kui kahjustatud koht eemaldada ning ülejäänud vili on terve, saab sellised õunad kohe küpsetamisel ära kasutada.

Nii ei pidanud kõige ilusamaid taliõunu koogi peale raiskama.

Väike õun ei olnud probleem

Tänapäeva poes harjutakse väga ühesuuruste ja ilusate viljadega.

Koduaia õunapuu seda reeglit ei tunne.

Ühel puul võib olla:

• suur õun;
• väike õun;
• natuke kõver õun;
• mõne pindmise kahjustusega õun.

Koogi sees pole sellel tähtsust.

Kõik lõigatakse niikuinii tükkideks.

Mõne õunakoogi väärtus peitub just ebatäiuslikkuses

Kodune plaadikook ei pea olema kondiitri vitriinikook.

Õunaviilud ei pea paiknema millimeetri täpsusega.

Serv võib olla natuke pruunim.

Ühes tükis võib olla rohkem õuna kui teises.

Ja just see teebki sellest koduse koogi.

Soojalt või külmalt?

Soojalt on õunakook eriti hea.

Kaneeli ja küpsenud õuna lõhn on siis kõige tugevam.

Aga paljud plaadikoogid muutuvad järgmiseks päevaks isegi mahlasemaks.

Seetõttu oli neid hea teha ette.

Kui kooki jäi üle, sai seda süüa:

• hommikukohvi kõrvale;
• koolist tulles;
• õhtuse tee juurde.

Vanillijäätis polnud tingimata vana kooli osa

Tänapäeval serveeritakse sooja õunakooki sageli vanillijäätisega.

See on väga hea kooslus, kuid vana koduse plaadikoogi juurde piisas enamasti täiesti:

• kohvist;
• teest;
• piimast.

Mõnikord polnud isegi tuhksuhkrut vaja.

Kook tuli ahjust välja ja hakati lihtsalt sööma.

Õunakoogil on üks suur eelis teiste sügiseste kookide ees

See ei nõua väga kindlat õunasorti.

Mõni õun sobib küll paremini kui teine, kuid üldiselt saab kasutada väga paljusid koduaia vilju.

Hapukam õun annab tugevama maitse.

Magusam õun annab mahedama tulemuse.

Tugevama viljalihaga õun hoiab paremini kuju.

Pehmem õun küpseb rohkem koogi sisse.

Kõigil neil variantidel on oma koht.

Ja iga pere kook oli natuke erinev

Võib-olla mäletab üks inimene lapsepõlvest õhukest pärmitainast ja suuri õunasektoreid.

Teine mäletab paksu keefirikooki.

Kolmas kohupiimakihti.

Neljas purukatet.

Kõik ütlevad:

„Õunakook nagu vanasti.“

Ja kõigil võib olla õigus.

Sest nostalgia ei käi ainult ühe ametliku retsepti järgi.

See käib selle järgi, milline kook oli kodus laual.

Õunakoogi lõhn ongi osa mälestusest

Maitse kõrval mängib tohutut rolli lõhn.

Soe õun.

Kaneel.

Või.

Küpsetatud tainas.

Need lõhnad levivad ahjust terve köögi ja sageli terve kodu peale.

Võib-olla just seepärast on õunakook üks neist toitudest, mis suudab aastakümneid hiljem mõne väga konkreetse lapsepõlvemälestuse tagasi tuua.

Sügis ilma vähemalt ühe õunakoogita tundub natuke poolik

Õunu võib tänapäeval poest osta aasta ringi.

Aga septembris ja oktoobris on asi teistsugune.

Õunad tulevad:

• oma puult;
• vanemate aiast;
• naabrilt;
• tuttavalt.

Neid tekib köögilauale korraga terve kausitäis.

Ja just siis tundub kõige loomulikum võtta suur ahjuplaat ning teha kook, mida jätkub rohkem kui üheks õhtuks.

Võib-olla selles ongi plaadikoogi suur võlu.

See pole kook ühele inimesele.

See on kook, mida jagatakse.

Kokkuvõttes

Õunakoogil pole Eestis ühte ainsat nostalgilist retsepti.

Pigem on olemas terve perekond vanu koduseid õunakooke:

• keefiri- ja hapupiimakoogid;
• pärmitainast plaadikoogid;
• purukoogid;
• kohupiima-õunakoogid;
• lihtsad või ja munaga segatavad koogid.

Neid ühendab üks asi.

Sügisel oli õunu palju ning neist tuli midagi head teha.

Suur plaadikook oli selleks peaaegu ideaalne.

Lihtne teha.

Palju õunu sisse.

Ja piisavalt suur, et jätkuks kõigile.

Võib-olla seepärast lõhnabki ahjus küpsev õunakook paljude jaoks endiselt natuke lapsepõlve moodi.

Allikad

Nami-Nami – Õunakoogiaeg on käes!

https://nami-nami.ee/uudis/ounakoogid_top/

Nami-Nami – Lihtne õunakook

https://nami-nami.ee/retsept/2121/lihtne_ounakook

Nami-Nami – Õuna-kohupiima plaadikook

https://nami-nami.ee/retsept/1327/