PÄRISJUTUD · Suhted
Pika suhte saladus pole pidev romantika: 10 aastat paare jälginud uuring näitab, mis päriselt loeb
Pikka ja head suhet ei paista hoidvat koos suured romantilised žestid. 10 aastat paare jälginud uuring osutab hoopis suhtlemisele ja sellele, kuidas kaks inimest raskustega koos toime tulevad.
Pikka suhet vaadates on lihtne arvata, et mõnel paaril lihtsalt veab.
Nad sobivad omavahel paremini. Tülitsevad vähem. Armastus püsib iseenesest. Võib-olla käivad nad rohkem kohtingutel või oskavad olla romantilisemad.
Päris elu on tavaliselt palju argisem.
10 aastat kestnud uuring, milles jälgiti 300 paari, näitab, et pikaajalise suhte rahuloluga on seotud eelkõige kaks üsna lihtsa kõlaga asja: kuidas paar omavahel suhtleb ja kuidas nad probleemidega koos toime tulevad.
See ei tähenda, et romantika poleks oluline.
Küll aga viitab uuring sellele, et suhte tugevus tuleb sageli nähtavale hoopis siis, kui elu ei lähe plaani järgi.
Hea suhe ei tähenda, et rahulolu kunagi ei kõigu
Üks huvitavamaid järeldusi on see, et kõik suhted ei liigu aastatega ühesugust rada.
Levinud on mõte, et suhte alguses on kõik hea ning aastate möödudes hakkab rahulolu paratamatult langema.
Uuring seda ei kinnitanud.
Oli paare, kelle suhtega rahulolu püsis kümne aasta jooksul kõrge ja suhteliselt stabiilsena.
Teistel paaridel oli rahulolu algusest peale madalam või hakkas aja jooksul rohkem langema.
Seega ei näi pika suhte halvenemine olevat lihtsalt paratamatus.
Oluline pole ainult see, kas te räägite, vaid kuidas
„Me räägime kõigest“ kõlab hästi.
Aga kaks inimest võivad rääkida väga palju ja siiski teineteisest mööda.
Suhtlemise kvaliteet tähendab ka seda, kuidas inimene reageerib siis, kui partner räägib millestki ebamugavast.
Kas esimene reaktsioon on kaitsmine?
Kas hakatakse kohe tõestama, kellel on õigus?
Kas vana tüli tuuakse uuesti lauale?
Või suudab teine inimene kõigepealt kuulata, mida partner tegelikult öelda püüab?
Paarisuhtes ei ole iga vestluse eesmärk võitja välja selgitada.
Mõnikord on palju olulisem, et mõlemad saaksid vestlusest välja tundega, et neid kuulati.
Stress võib paari ühendada või lahku lükata
Uuringus pöörati tähelepanu ka sellele, kuidas paarid stressiga toime tulevad.
Psühholoogias kasutatakse selle kohta mõistet dyadic coping ehk paarina stressiga toimetulek.
See kõlab keeruliselt, kuid päriselus võib see olla väga lihtne.
Ühel on tööl halb periood.
Teine märkab seda ja võtab mõneks päevaks rohkem koduseid asju enda peale.
Laps on haige.
Selle asemel, et vaielda selle üle, kelle kord on koju jääda, püütakse leida lahendus, mis mõlemat võimalikult vähe lõhub.
Raha on pingeline.
Probleemi ei käsitleta kui „sina kulutad liiga palju“, vaid kui ühist küsimust: mida me nüüd teeme?
Vahe võib tunduda väike.
Tegelikult on üks lähenemine „mina sinu vastu“ ja teine „meie probleemi vastu“.
Mõnikord on kõige tähtsam lihtsalt tunne, et partner on sinu poolel
Pika suhte jooksul juhtub asju, mida paar ise valida ei saa.
Töökaotus.
Haigus.
Rahaprobleemid.
Lastega seotud raskused.
Vanemate vananemine.
Kolimine.
Väsimus.
Need perioodid võivad suhet väga tugevalt proovile panna.
Kui inimene tunneb raskel ajal, et lisaks probleemile peab ta võitlema ka oma partneriga, muutub koormus veel suuremaks.
Kui partnerist saab aga inimene, kellega probleemile koos otsa vaadata, võib sama raske olukord suhet hoopis tugevdada.
See ei nõua tingimata täiuslikku lahendust.
Sageli piisab teadmisest, et teine inimene ei ole vastaspool.
Suured žestid on toredad, aga suhe elab argipäevas
Lilled.
Romantiline reis.
Kallis kingitus.
Üllatusõhtu.
Kõik need võivad suhtesse palju head tuua.
Aga suurem osa suhtest ei koosne neist hetkedest.
Suhe koosneb teisipäeva õhtust, kui mõlemad on väsinud.
Köögist pärast õhtusööki.
Kiirest sõnumist tööpäeva keskel.
Sellest, kes mäletab poest piima tuua.
Sellest, kas partneri halb tuju tõlgendatakse kohe isikliku rünnakuna.
Ja sellest, kas pärast tüli osatakse uuesti teineteise juurde tagasi tulla.
Just seal toimub suurem osa paarisuhte päris elust.
Kõige õnnelikumad paarid polnud lihtsalt koos kõige kauem
10-aastase uuringu teine huvitav tulemus puudutas inimeste heaolu.
Paarid, kelle suhtega rahulolu oli kõrge ja püsis suhteliselt stabiilsena, teatasid uuringu lõpus rohkem positiivseid emotsioone, paremast vaimsest heaolust ning suuremast eluga rahulolust kui madalama või langeva suhtega inimesed.
See ei tõesta, et hea paarisuhe lahendab kõik eluprobleemid.
Küll aga näitab see, et suhte kvaliteet võib olla seotud palju enamaga kui ainult küsimusega, kas kaks inimest jäävad kokku.
Pikk suhe ja hea suhe ei ole tingimata üks ja sama asi.
Kas õnnelikud paarid siis ei tülitse?
Tülide puudumine ei ole tingimata hea suhte tunnus.
Kui kaks inimest elavad aastaid koos, on üsna ebarealistlik eeldada, et nad näevad kõiki olulisi asju ühtemoodi.
Raha.
Lapsed.
Seks.
Töö.
Vaba aeg.
Kodused kohustused.
Sugulased.
Neis küsimustes tekib paratamatult erinevaid arvamusi.
Olulisem võib olla see, mida paar erimeelsusega teeb.
Kas tüli lõppeb päevadepikkuse vaikimisega?
Kas üks annab alati alla?
Kas kasutatakse solvanguid?
Või suudetakse pärast emotsiooni vaibumist teema juurde tagasi tulla?
Hea suhte eesmärk ei pruugi olla tülide kaotamine.
Palju realistlikum eesmärk on õppida tülitsema nii, et suhe pärast seda alles jääks.
Üks väike küsimus võib muuta terve vestluse
Raskel hetkel küsitakse sageli automaatselt:
„Mis sul nüüd jälle viga on?“
Sama olukorda võib aga alustada hoopis küsimusega:
„Mis sul praegu kõige raskem on?“
Need laused võivad viia täiesti erinevate vestlusteni.
Esimene paneb inimese kaitsesse.
Teine annab talle võimaluse rääkida.
See ei tähenda, et partner peab alati nõustuma või kõik probleemid enda kanda võtma.
Toetamine ei tähenda enda vajaduste kaotamist.
Pigem tähendab see katset mõista, mis teise inimesega toimub, enne kui hakatakse otsustama, kumb on süüdi.
Pika suhte saladus võib olla palju vähem romantiline, kui arvame
Võib-olla polegi pika ja rahuldustpakkuva suhte keskmes üks suur saladus.
Võib-olla koosneb see sadadest väikestest hetkedest.
Kas ma kuulan sind?
Kas sa saad mulle öelda, kui sul on raske?
Kas me lahendame probleeme koos või hakkame otsima süüdlast?
Kas pärast tüli suudame uuesti kontakti saada?
Kas ma tunnen, et sa oled minu poolel ka siis, kui me kõiges ei nõustu?
Need asjad ei näe Instagramis kuigi romantilised välja.
Aga päris suhe ei ela suurema osa ajast Instagramis.
Ta elab köögis, autos, magamistoas, laste kõrval, tööpäeva lõpus ja nendes vestlustes, mida keegi teine ei näe.
Võib-olla just seal otsustataksegi, millised paarid suudavad aastate pärast teineteisele otsa vaadata ja endiselt mõelda: meil on koos hea.
Allikad
MIDA SINA ARVAD?
Mis hoiab sinu arvates pikka suhet kõige rohkem koos?
1 inimene on kaasa mõelnud