Pohlad ja jõhvikad: kasulikkus, korjamine ja säilitamine

Sügisel muutuvad Eesti metsades ja rabades nähtavaks kaks punast marja, millel on meie toidulaual pikk ajalugu. Pohl sobib hästi sügisese prae kõrvale, jõhvikast tehakse hapukat jooki, mõlemast keedetakse hoidiseid ja mõlemat saab varuda talveks.

Nende marjade ümber liigub ka palju tervisega seotud väiteid. Jõhvikat soovitatakse sageli põieprobleemide korral. Pohla on rahvameditsiinis kasutatud mitmesuguste vaevuste leevendamiseks. Mõnikord räägitakse mõlemast nii, nagu oleksid need sügisesed looduslikud ravimid.

Tegelikult on pohlad ja jõhvikad eelkõige väärtuslikud toiduained. Neil on oma toitaineline koostis ja neid on uuritud ka tervisemõjude seisukohalt, kuid marjade söömist ei saa võrdsustada haiguse raviga.

Samas on need head hooajalised valikud: hapukad, mitmekülgsed ja sobivad nii värskelt söömiseks kui ka talvevarude valmistamiseks.

Kas praegu on pohlade ja jõhvikate hooaeg?

Septembri lõpus võib Eestis leida veel mõlemat marja, kuid nende parim korjeaeg ei lange päris kokku.

Pohlade hooaeg algab tavaliselt hilissuvel. Augustis ja septembris muutuvad marjad punaseks ning korjepäeva valikul tuleb jälgida seda, kas need on oma kasvukohas küpsed.

Jõhvikad valmivad hiljem. Riigimetsa Majandamise Keskuse ehk RMK marjade ülevaate järgi algab nende valmimine septembri keskpaigas ning korjeaeg kestab oktoobrini.

Jõhvikaid korjatakse sageli ka pärast esimesi öökülmi. Külmumine ja marja küpsus võivad muuta selle maitset, kuid ei tähenda, et iga jõhvikas tuleks tingimata külmani rabasse jätta.

Praegu on jõhvikale minekuks tavaliselt väga sobiv aeg. Pohli võib samuti veel leida, eriti kui marjad on põõsastel säilinud ja kasvukoht on sobiv.

Pohl ja jõhvikas arvudes

Mõlemad on hapukad marjad, kuid nende koostis ei ole ühesugune. Tervise Arengu Instituudi toitumisandmete järgi sisaldavad need muu hulgas kiudaineid ja C-vitamiini.

100 grammi marjade kohta:

Pohl: ligikaudu 49 kcal
Jõhvikas: ligikaudu 29 kcal
Pohla kiudained: ligikaudu 2,6 g
Jõhvika kiudained: ligikaudu 3,5 g
Pohla C-vitamiin: ligikaudu 8 mg
Jõhvika C-vitamiin: ligikaudu 20 mg

Need on toidu koostise andmebaasi keskmised väärtused, mitte iga metsast korjatud marjaportsu laboritulemus. Koostist mõjutavad muu hulgas kasvutingimused, küpsus ja säilitamine.

Arvudest on näha ka üks oluline asi: pohla ega jõhvikat ei pea sööma ainult vitamiinide pärast. Nende väärtus seisneb marjade kui mitmekesise toidu osas, sealhulgas kiudainetes ja taimsetes ühendites.

Kust pohli leida?

Pohl armastab pigem kuivi ja valgusküllaseid kasvukohti.

RMK järgi kasvavad pohlad hõredates palu- ja nõmmemetsades ning ka rabaservadel. Praktikas tasub neid otsida näiteks männimetsadest, kus maapinda katavad sammal, kanarbik ja madalad taimed.

Pohlataim on madal igihaljas puhmas. Selle lehed on väikesed, nahkjad ja tumerohelised ning marjad kasvavad kobaratena.

Heas kasvukohas võib pohli olla korraga päris palju. Kuid samas metsas võib üks ala olla marjarikas ja järgmine peaaegu tühi.

Marjade hulk sõltub muu hulgas õitsemis- ja valmimisaja ilmast ning kohalikest kasvutingimustest.

Kuidas pohla ära tunda?

Kasvukoht: enamasti kuivem männimets või rabaserv.
Taim: madal igihaljas puhmas.
Lehed: väikesed, nahkjad ja tumerohelised.
Marjad: punased, sageli mitmekaupa kobaras.
Maitse: hapukas, kuid küpsel marjal võib tunda ka magusust.

Pohla võib välimuselt segi ajada leesikaga. Mõlemal on nahkjad lehed ja punased marjad. Kui taim ei ole kindlalt tuttav, tasub enne korjamist kasutada usaldusväärset taimemäärajat.

Võõrast marja ei ole mõistlik proovida ainult selleks, et teada saada, mis taim see on.

Kust jõhvikaid korjata?

Jõhvikate otsimiseks tuleb minna teistsugusesse keskkonda.

RMK järgi kasvavad jõhvikad rabades, rabastuvates metsades ning siirde- ja madalsoodes. Marjad võivad paikneda samblal või madalate varte küljes, nii et eemalt ei pruugi neid üldse märgata.

Kui pohlakorjaja võib liikuda kuivas metsas, siis jõhvikakorjaja peab arvestama pehme ja märja pinnasega.

Rabasse ei tasu minna üksnes marjade leidmise peale mõeldes. Oluline on ka ohutu liikumine.

Kuidas jõhvikat ära tunda?

Kasvukoht: raba ja muu soine ala.
Taim: madalad, mööda samblapinda kulgevad peened varred.
Lehed: väikesed ja kitsad.
Marjad: ümarad, punased ja sageli samblapinnal hästi nähtavad.
Maitse: tugevalt hapukas.

Korjates tasub jälgida, et marju ei kisutaks koos taimevartega välja.

Kas igast rabast ja metsast võib marju korjata?

Mitte päris.

Eestis kehtib igaüheõigus, mis võimaldab üldjuhul looduses liikuda ja korjata metsaande seal, kus see ei ole keelatud.

RMK selgitab, et piiramata ja tähistamata eramaal võib marju korjata, kui omanik seda ei keela. Piiratud või tähistatud eramaale minekuks on vaja omaniku luba.

Kaitsealadel tuleb lisaks arvestada konkreetse ala kaitse-eeskirjaga. Mõnes kohas võivad olla liikumispiirangud, eriti kaitstavate elupaikade ja tundlike alade tõttu.

RMK matkaraja olemasolu ei tähenda automaatselt, et kogu ümbritsev raba on piiramatu korjeala.

Enne võõrasse piirkonda minekut tasub tutvuda maa kasutamise ja kaitseala tingimustega.

Mida rabasse minnes silmas pidada?

Jõhvikate korjamine võib viia kaugele tavapärastest radadest. Raba pinnas ei ole kõikjal ühesugune ning mõni pealtnäha kindel koht võib olla väga märg ja pehme.

Ohutu marjaretke meelespea

Mine võimaluse korral kaaslasega, eriti kui raba on võõras.
Anna lähedasele teada, kuhu lähed ja millal plaanid tagasi tulla.
Võta kaasa laetud telefon ning ära looda ainult mobiililevi olemasolule.
Kasuta sobivaid jalanõusid ja arvesta märja pinnasega.
Jälgi ilmastikku ja päevavalgust – sügisel läheb õhtul kiiresti pimedaks.
Ära astu tundmatule pehmele pinnasele, kui selle ohutuses pole kindel.
Hoia loodust: ära lõhu taimi ega kahjusta samblapinda rohkem, kui liikumiseks vältimatult vajalik.

Marjasaak ei ole väärt olukorda, kus inimene kaotab suuna või satub ohtlikule pinnasele.

Mida pohlad tervisele annavad?

Pohlad sisaldavad kiudaineid, orgaanilisi happeid ja erinevaid taimseid ühendeid, sealhulgas polüfenoole.

Kiudained on osa tasakaalustatud toitumisest ning aitavad kaasa seedimise normaalsele toimimisele.

Pohla hapukas maitse võimaldab seda kasutada toitudes, kus muidu lisataks maitse saamiseks näiteks magusat kastet või suuremas koguses suhkrut.

Pohl sobib hästi ka sellepärast, et seda ei pea sööma ainult magustoiduna. Seda võib kasutada soolaste toitude juures ning lisada putrule või maitsestamata jogurtile.

Kuid siin tasub vältida liialdusi.

Pohla söömine ei ole tõendatud ravi liigesehaigusele, kuseteede põletikule ega mõnele muule terviseprobleemile. Rahvameditsiinis kasutamine ja kliiniliselt tõestatud ravitoime on eri asjad.

Pohlamarjade tavapärane söömine on midagi muud kui pohla lehtedest valmistatud tugevate tõmmiste tarvitamine. Viimaseid ei tasu kasutada pikaajaliselt või haiguse raviks ilma asjatundliku nõuta.

Kas jõhvikas aitab põiepõletiku vastu?

See on ilmselt jõhvika kõige tuntum tervisega seotud küsimus.

Jõhvikaid on uuritud eelkõige korduvate kuseteede infektsioonide ennetamise seisukohalt. Osa uuringuid näitab, et jõhvikatooted võivad mõnel inimeserühmal vähendada uute sümptomaatiliste infektsioonide riski.

Cochrane’i 2023. aasta teadusülevaates leiti võimalik kasu muu hulgas naistel, kellel esineb korduvaid kuseteede infektsioone. Samas ei näidanud uuringud samasugust kasu kõigis uuritud inimrühmades.

USA riiklik täiendava ja lõimitud tervise keskus NCCIH rõhutab, et jõhvikat ei soovitata olemasoleva kuseteede infektsiooni raviks.

See tähendab, et kui inimesel on juba valulik urineerimine, sage urineerimisvajadus või muud võimalikule infektsioonile viitavad sümptomid, ei tohiks ta jääda ootama, kas jõhvikamahl olukorra lahendab.

Palaviku, külje- või seljavalu või märgatava halva enesetunde korral tuleb kiiresti arsti poole pöörduda, sest infektsioon võib vajada kiiret hindamist ja ravi.

Kas Eesti rabast korjatud jõhvikal on sama tõendatud toime?

Siin tuleb olla täpne.

Suur osa jõhvikatoodete tervisemõju uuringutest käsitleb kindla koostisega mahlasid, kapsleid või ekstrakte. Uuringutes kasutatakse ka eri jõhvikaliike ja toimeainesisaldusi.

Seetõttu ei saa teadusuuringu tulemust automaatselt üle kanda ühele peotäiele Eesti rabajõhvikatele ega lubada, et kindel kogus värskeid marju hoiab infektsiooni ära.

Marju võib süüa tavalise toiduna. Korduvate kuseteede infektsioonide korral tuleks ennetusvõimalusi arutada tervishoiutöötajaga.

Kas pohlad ja jõhvikad tugevdavad immuunsust?

Mõlemad marjad sisaldavad C-vitamiini, kuid selle kogus ei ole erakordselt suur võrreldes mõne teise marja või puuviljaga.

C-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. See ei tähenda, et ühe konkreetse marja söömine hoiaks ära külmetuse või parandaks haigestumise kiiresti terveks.

Pohlad ja jõhvikad sobivad tervislikku mitmekesisesse toiduvalikusse, eriti kui neid süüakse koos teiste marjade, puu- ja köögiviljadega.

Ühtegi marja ei pea nimetama ime- või supertoiduks, et see võiks olla hea osa menüüst.

Värsked marjad, mahl või moos – mis vahe neil on?

Kõige suurem praktiline erinevus võib tulla sellest, mida marjadele valmistamise käigus lisatakse ja kas kogu mari jääb toidu sisse.

Värskelt või sügavkülmutatult söödud marjade puhul saad ka nende kiudained.

Mahlas võib kiudainete hulk olla väiksem, eriti kui viljaliha on eemaldatud. Mahlajoogis võib olla lisatud suhkrut ning marja osakaal võib olla tagasihoidlik.

Moosis sõltub koostis retseptist. Mõnes hoidises on palju marju ja mõõdukalt suhkrut, teises võib lisatud suhkru osakaal olla suur.

Milleks kumbagi marja kasutada?

Värskelt: väikese kogusena näiteks pudru või jogurti juurde.
Sügavkülmutatult: smuutides, küpsetistes, putrudes ja kastmetes.
Püreena: toitude lisandiks või magustoitudesse.
Moosina: pohl sobib eriti hästi soolaste roogade kõrvale.
Joogina: jõhvikast saab valmistada hapukat jooki, mille magusust saab ise reguleerida.
Hoidisena: mõlemad sobivad sügisese saagi talveks varumiseks.

Jõhvikamahla ostes tasub vaadata, kas pudelis on mahl, mahlajook või siirup. Need ei ole sama koostisega tooted.

Kas pohli ja jõhvikaid võib süüa iga päev?

Tavapäraste toidukoguste puhul sobivad need paljude inimeste menüüsse.

Suurtes kogustes võivad väga hapud marjad või kontsentreeritud jõhvikatooted mõnel inimesel põhjustada seedetrakti vaevusi.

Kui inimene kasutab ravimeid, eriti vere hüübimist mõjutavat varfariini, tasub suuremate jõhvikakoguste või jõhvikalisandite regulaarne tarvitamine arstiga läbi rääkida. NCCIH andmetel on jõhvika ja varfariini võimaliku koostoime kohta vastuolulist tõendusmaterjali.

Tavalise marjatoidu söömist ei ole vaja võrdsustada kontsentreeritud toidulisandite tarvitamisega.

Samuti ei tasu jõhvikalisandit võtta lihtsalt sellepärast, et pakend lubab põie või immuunsuse toetust.

Kust pohli ja jõhvikaid osta?

Kõigil ei ole võimalik ise metsa või rabasse minna. Sügisel võib marju leida ka müügilt.

Otsida tasub eelkõige järgmistest kohtadest:

Turgudelt: hooajal võivad kohalikud korjajad müüa värskeid pohli ja jõhvikaid.
Otse marjakorjajatelt: näiteks kohalikes müügigruppides või tuttavate kaudu.
Talupoodidest ja väiketootjatelt: valik sõltub piirkonnast ja hooajast.
Toidupoodidest: värskete marjade saadavus võib olla piiratud, kuid külmutatud marju või jõhvikatooteid võib leida pikema aja vältel.
E-poodidest: võimalik on leida külmutatud marju, hoidiseid ja mõnikord hooajalisi värskeid marju.

Ostes tasub uurida päritolu. Eesti rabast korjatud jõhvikas ja Põhja-Ameerika suureviljaline jõhvikas ei ole tingimata sama liigi marjad, kuigi mõlemat müüakse jõhvikana.

See ei tee üht automaatselt paremaks või halvemaks. Küll aga tasub teada, mida ostad, eriti siis, kui soovid just Eesti loodusest pärit hooajalist saaki.

Mida marju ostes kontrollida?

Päritolu: kas marjad on Eesti loodusest, kasvatatud või imporditud?
Värskus: kas marjad on terved ja ilma nähtava hallituseta?
Pakend: kas põhjas on palju purunenud marju või vedelikku?
Hoiutingimused: kas marju hoitakse müügikohas sobivalt?
Külmutatud toode: kas pakend on terve ja marjad pole märgatavalt sulanud ning uuesti külmunud?
Hoidis või mahl: kui palju sisaldab toode tegelikult marja ja lisatud suhkrut?

Väga odav hind ei pruugi olla halb märk, kuid päritolu ja kvaliteet on samuti olulised.

Kuidas pohli ja jõhvikaid kodus säilitada?

Pohlad ja jõhvikad on happelised ning võivad sobivates tingimustes säilida paremini kui paljud pehmed suvemarjad.

See ei tähenda, et neid võiks piiramatult toatemperatuuril hoida või et riknenud marja oleks ohutu süüa.

Koju jõudes tasub saak üle vaadata, eemaldada vigastatud ja hallitanud marjad ning otsustada, milline osa läheb kohe kasutusse ja milline talvevaruks.

Säilitamisvõimalused

Külmkapis: hoia terveid marju puhtas nõus ja jälgi nende seisukorda.
Sügavkülmas: puhasta ja vajaduse korral kuivata marjad ning paki sobivatesse portsjonitesse.
Püreena: sobib lühemaks säilitamiseks külmkapis või portsjonitena külmutamiseks.
Moosi ja muu hoidisena: kasuta usaldusväärset retsepti, puhtaid purke ja nõuetekohast kuumtöötlust.

Vanasti säilitati jõhvikaid ka vees. Sellest ei tasu siiski teha järeldust, et iga kodus veega täidetud purk on olenemata temperatuurist ja puhtusest ohutu.

Põllumajandus- ja Toiduamet rõhutab, et hoidise ohutus sõltub tooraine kvaliteedist, valmistusviisist, puhtusest ja säilitamistingimustest.

Kui hoidisel on hallitus, ebatavaline lõhn, lahtine kaas või muud riknemise tunnused, tuleb see ära visata. Kahtlast hoidist ei tohi maitsmisega kontrollida.

Kumb on parem – pohl või jõhvikas?

Tervise seisukohalt ei ole vaja neid vastamisi panna.

Pohl sobib paljudele just sellepärast, et seda saab kasutada soolaste toitude kõrval. Jõhvikas annab tugevalt hapukat maitset jookidele, kastmetele ja magustoitudele.

Mõlemad võimaldavad tuua sügisesse menüüsse rohkem marju ning mõlemat saab kasutada ka talvel.

Kui soovid marju toidulauale lisada, ei pea valima ainult ühte. Võid kasutada mõlemat vastavalt maitsele, saadavusele ja sellele, millist toitu valmistad.

Kõige rohkem kasu on sellest, kui marjad jõuavad päriselt menüüsse – mitte sellest, kui neile omistatakse võimalikult palju ravivaid omadusi.

Sügismarjad, mida tasub märgata

Pohlad ja jõhvikad ühendavad Eesti looduse, toidukultuuri ja praktilise sügisese koriluse.

Pohl viib kuivemasse männimetsa, jõhvikas märga rabasse. Mõlemal on oma korjeaeg, maitse ja kasutusvõimalused.

Marjule minnes tasub tunda kasvukohti ning arvestada looduse ja maa kasutamise piirangutega. Ostes tasub jälgida päritolu ja kvaliteeti. Kodus on oluline marjad õigesti säilitada.

Ja tervise seisukohalt tasub meeles pidada lihtsat põhimõtet: pohlad ja jõhvikad on head toiduained, kuid ükski mari ei asenda vajaduse korral arstiabi ega mitmekesist toitumist.