Puhkus pidi olema mõnus – miks paarid just siis rohkem tülitsevad?

Puhkus peaks olema aeg, mil saab lõpuks töö, kohustused ja igapäevase kiirustamise kõrvale jätta. Ometi juhtub paljudel paaridel just reisil või pikemal puhkusel vastupidine: tekivad vaidlused, väiksed asjad hakkavad häirima ja mõni päev võib lõppeda hoopis vaikimise või solvumisena.

See ei tähenda tingimata, et suhtes oleks midagi valesti.

Puhkus muudab lihtsalt tavapärast rütmi. Paar veedab rohkem aega koos, peab tegema järjest palju otsuseid, tuleb toime võõra keskkonna ja võimaliku väsimusega ning mõlemal võivad olla üsna erinevad ootused sellele, milline „hea puhkus“ üldse olema peaks. Paarisuhte uurijad on korduvalt leidnud, et konflikt ise on suhetes normaalne; olulisem on see, kuidas erimeelsustega toime tullakse.

Puhkusel ollakse äkki kogu aeg koos

Tavalisel nädalal on suhtel loomulikult pause.

Üks inimene läheb tööle, teine tegeleb oma asjadega. On kolleegid, sõbrad, trenn, hobid ja muud tegevused. Isegi koos elades ei veeda enamik paare ööpäev läbi teineteise kõrval.

Reisil võib olukord muutuda.

Hommikusöök koos. Päev koos. Õhtusöök koos. Hotellituba koos. Järgmine päev jälle sama.

See võib olla väga tore, kuid tähendab ka seda, et väikseid erinevusi ja harjumusi märgatakse rohkem.

Gottman Institute toob reisikonfliktide ühe põhjusena välja just selle, et paar veedab puhkusel tavapärasest rohkem aega koos ning viibib samal ajal võõras keskkonnas, mis võib stressi suurendada.

Ühele tähendab puhkus puhkust, teisele tegevust

Üks kujutab ette hommikut ilma äratuskellata, pikka kohvi ja päeva rannas.

Teine tahab kell kaheksa olla juba autos, sest vaatamist vajavad vanalinn, muuseum, matkarada ja veel kolm kohta, mida internetis soovitati.

Mõlemad võivad olla täiesti mõistlikud soovid.

Probleem tekib siis, kui kumbki eeldab, et teine tahab täpselt sama.

Reisil võivad erinevad ootused muutuda konfliktiks väga kiiresti. Gottman Institute nimetab ootuste erinevust üheks sagedaseks põhjuseks, miks paarid puhkusel tülitsema hakkavad.

Seetõttu võib enne reisi olla kasulikum arutada mitte ainult seda, kuhu minna, vaid ka seda, millist puhkust kumbki tegelikult tahab.

Ka väikesed otsused väsitavad

Kuhu sööma minna?

Kas võtta takso või kõndida?

Kas läheme veel ühte muuseumisse?

Millise hotelli valime?

Kas homme tõuseme vara?

Igapäevaelus on suur osa selliseid otsuseid juba rutiiniga paika loksunud. Puhkusel tuleb neid teha järjest.

Kui sellele lisanduvad kuumus, lennujaamad, pikad autosõidud, võõras keel või vähene uni, võib täiesti tühine küsimus muutuda ootamatult suureks vaidluseks.

Tihti ei tülitseta tegelikult restoranivaliku või parkimiskoha pärast.

Inimesed on lihtsalt väsinud.

Raha võib reisil muutuda eriti tundlikuks

Puhkusel kulutatakse sageli rohkem kui tavaliselt.

Üks inimene võib mõelda, et kui juba reisile tuldi, pole mõtet iga euro pärast muretseda.

Teine jälgib kogu aeg eelarvet ja tunneb ärevust, kui kulud hakkavad plaanitust kiiremini kasvama.

Nii võib viiekümneeurone õhtusöök tähendada ühe jaoks mõnusat puhkuseelamust ja teise jaoks ebavajalikku kulutust.

Suhete konfliktide uuringutes on raha, erinevad ootused, ajakasutus ja vastutuse jagamine tavapäraste pingekohtade seas.

Puhkus ei loo neid erinevusi tingimata juurde. Ta võib lihtsalt muuta need nähtavamaks.

Kes korraldab kogu reisi?

Ka reisikorraldus võib muutuda nähtamatuks tööks.

Üks inimene otsib lennud, broneerib hotelli, kontrollib dokumente, planeerib marsruudi ja jälgib kellaaegu.

Teine lihtsalt tuleb kaasa.

Esialgu võib see mõlemale sobida.

Aga kui midagi läheb valesti, võib planeerija tunda, et kogu vastutus on tema peal, samal ajal kui teine ei pruugi üldse aru saada, kui palju tööd reisi ettevalmistus nõudis.

Vaidlus võib siis alata näiteks lausest:

„Miks mina pean kogu aeg kõike otsustama?“

Tegelik probleem pole enam see, millisesse restorani minna.

Küsimus on selles, kuidas paar vastutust jagab.

Sotsiaalmeedia annab puhkusest üsna kummalise pildi

Puhkusefotodel pole tavaliselt näha hilinenud lendu, kadunud kohvrit või seda, kuidas kaks inimest kümme minutit enne pildi tegemist omavahel vaidlesid.

Näeme päikeseloojangut, hotelli basseini ja naeratavaid inimesi.

Seetõttu võib tekkida tunne, et teiste reisid on kuidagi alati ideaalsed.

Tegelikult on konflikt ka puhkusel normaalne. Gottman Institute rõhutab oma reisisoovitustes otse, et paarid võivad täiesti terves suhtes reisil vaielda ning konflikt iseenesest ei tähenda, et puhkus või suhe oleks ebaõnnestunud.

Mõnikord tahab üks inimene lihtsalt natuke omaette olla

Paarina reisimine ei tähenda, et kõike peab tegema koos.

Üks tahab võib-olla hommikul joosta.

Teine tahab hotellitoas lugeda.

Üks tahab vaadata kolm tundi kunstimuuseumi, teine eelistaks kohvikus istuda.

Eraldi aja soov ei tähenda automaatselt, et inimene ei taha oma partneriga koos olla.

Gottman Institute soovitabki paaridel arvestada puhkusel nii läheduse kui ka iseseisvuse vajadusega ning vajadusel teha osa tegevusi eraldi.

Mõnikord võib paar tundi omaette olemist teha ülejäänud päeva palju meeldivamaks.

Kõige halvem aeg suurt probleemi lahendada võib olla siis, kui mõlemad on väsinud

Kui tüli algab pärast pikka reisipäeva kell üksteist õhtul, pole tingimata vaja kohe kogu suhte ajalugu läbi arutada.

Väsimus ja stress mõjutavad seda, kuidas inimesed suhtlevad ja teise inimese sõnu tõlgendavad.

Teaduskirjandus näitab, et stress võib suhtega rahulolu ja konfliktisuhtlust oluliselt mõjutada ning suhtlusviisi mõju sõltub palju olukorrast.

Mõnikord on kõige targem öelda:

„Me oleme mõlemad väsinud. Räägime sellest hommikul.“

See ei ole probleemi vältimine, kui vestlus päriselt hiljem toimub.

Puhkust ei pea minutipealt täis planeerima

Üks lihtsamaid viise pinge vähendamiseks on jätta plaani õhku.

Kui igale tunnile on tegevus määratud, võib juba üks hilinenud buss või pikem lõunasöök tekitada tunde, et kogu päev läks valesti.

Vabama plaani puhul pole väiksel muutusel nii suurt mõju.

Samuti tasub kokku leppida, et mõnel päeval ei peagi midagi „ära tegema“.

Puhkus ei pea olema projekt.

Hea küsimus on: kelle puhkus see on?

Paarireis ei ole ühe inimese ideaalpuhkus, kuhu teine kaasa võetakse.

Kui ühele meeldib aktiivne puhkus ja teisele rahulik, võib hea reis tähendada kompromissi.

Näiteks üks päev linnas ja järgmine rannas.

Või hommik koos ja pärastlõuna eraldi.

Kompromiss ei tähenda tingimata seda, et kumbki saab poole sellest, mida tahtis.

Parem lahendus on sageli see, kus mõlemad tunnevad, et nende soovidega arvestati.

Tülitsemine ei riku automaatselt puhkust

Vaidlus võib tunduda eriti halb just sellepärast, et puhkuselt oodatakse nii palju.

„Me pidime ju siin õnnelikud olema.“

Aga selline ootus võib ise survet suurendada.

Üks halb õhtu ei muuda tervet reisi halvaks. Samuti ei tähenda üks reisil tekkinud konflikt, et suhtes oleks midagi fundamentaalselt katki.

Olulisem on see, kas paar oskab pärast konflikti tagasi kontakti tulla.

Gottmani paarisuhete käsitluses on oluline just võime konflikti järel olukorda parandada ja suhtesse tagasi pöörduda, mitte ideaal, et erimeelsusi ei tohiks üldse tekkida.

Mõnikord näitab reis suhtest midagi kasulikku

Reisil võib inimene näha oma partnerit olukordades, mida kodus harva ette tuleb.

Mis juhtub siis, kui lennuk hilineb?

Kes säilitab rahu, kui hotellibroneering on kadunud?

Kuidas otsustatakse, kui mõlemad tahavad erinevaid asju?

Kes võtab vastutuse ja kes tõmbub pinges eemale?

Need olukorrad võivad olla ebamugavad, kuid annavad paarile päris palju infot selle kohta, kuidas nad koos probleeme lahendavad.

Seetõttu võib reis isegi suhet tugevdada – mitte sellepärast, et kõik läks ideaalselt, vaid sellepärast, et paar õppis üksteist paremini tundma.

Hea puhkus ei pea olema täiuslik

Tõenäoliselt tuleb ette mõni vale pööre, halb restoran, liiga kallis ost või päev, mil mõlemad on väsinud.

See on normaalne.

Hea puhkus ei tähenda tingimata kümmet päeva ilma ühegi erimeelsuseta.

Pigem tähendab see, et ka siis, kui midagi läheb valesti, ei muutu partner vastaseks.

Kui mõlemad suudavad meeles pidada, et nad on ühes meeskonnas, võib isegi mõnest reisitülist hiljem saada lugu, mille üle koos naerdakse.

Allikad

The Gottman Institute – A Vacation Survival Guide for Couples

https://www.gottman.com/blog/a-vacation-survival-guide-for-couples/

National Library of Medicine / PMC – What Type of Communication during Conflict is Beneficial for Intimate Relationships?

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5181851/

National Library of Medicine / PMC – When Poor Communication Does and Does Not Matter: The Moderating Role of Stress

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7438248/

The Gottman Institute – Marriage and Couples Research

https://www.gottman.com/blog/couples/