Puuk on nahal: kuidas see õigesti eemaldada ja mida edasi teha?

Puugi leidmine nahalt tekitab paljudes kohe ärevust. Eestis on see arusaadav, sest puugid võivad levitada nii puukborrelioosi kui ka puukentsefaliiti ning puuke leidub väga erinevates paikades.

Kõige olulisem reegel on aga lihtne: nahale kinnitunud puuk tuleks eemaldada võimalikult kiiresti. Terviseamet rõhutab, et mida kauem puuk nahal püsib, seda suurem võib olla nakkuse ülekandumise võimalus.

Kuidas puuk õigesti eemaldada?

Kõige parem on kasutada peenikeste otstega pintsette või spetsiaalset puugieemaldajat.

Pintsettidega eemaldades:

1. haara puugist võimalikult naha lähedalt;
2. väldi puugi tagakeha pigistamist;
3. tõmba puuk rahuliku ja ühtlase liigutusega nahast välja;
4. puhasta pärast hammustuskoht ja käed.

Terviseamet lubab sõltuvalt eemaldusvahendist puuki eemaldada aeglaselt tõmmates või pöörates, kuid oluline on vältida puugi keha kokkusurumist. CDC soovitab peenikeste pintsettidega eemaldamisel tõmmata ühtlase survega otse üles.

Ära määri puuki õli ega alkoholiga

Üks levinumaid vanu soovitusi on katta puuk õli, rasva, alkoholi, seebi või muu ainega ning oodata, kuni ta ise lahti laseb.

Seda ei soovitata.

Terviseamet soovitab puuki mitte määrida alkoholi, bensiini, küünelakieemaldaja, õli, rasva ega seebiga. Samuti ei tasu kasutada kuumust. Kõige õigem on puuk füüsiliselt võimalikult kiiresti eemaldada.

Mis saab siis, kui osa puugist jääb naha sisse?

Puugi eemaldamisel võib juhtuda, et väike osa tema suuosadest jääb naha sisse.

See ei tähenda, et terve puuk oleks endiselt nahas.

Terviseameti järgi lükkab organism sellise väikese võõrkeha enamasti aja jooksul ise välja, sarnaselt pinnuga. Selle ümber võib tekkida väike lokaalne punetus või põletikuline koht.

Selle pärast ei tasu hakata nahka nõela või muu terava esemega sügavalt sonkima.

Mida teha hammustuskohaga?

Pärast puugi eemaldamist pese hammustuskoht vee ja seebiga või kasuta sobivat desinfitseerimisvahendit.

Ära:

• pigista hammustuskohta;
• hõõru seda tugevalt;
• püüa haava „tühjaks pigistada“;
• ime hammustuskohta suuga.

Terviseamet soovitab pärast eemaldamist lihtsalt hammustuskoha puhastada.

Kas hammustuskoht võib kohe punetada?

Jah.

Väike lokaalne punetus vahetult pärast hammustust ei tähenda automaatselt borrelioosi. Nahk võib reageerida ka puugi hammustusele endale.

Tähelepanelikum tasub olla juhul, kui järgnevatel päevadel või nädalatel tekib laienev punetav laik või muud haigussümptomid. Terviseamet nimetab laienevat punetust üheks põhjuseks arsti poole pöördumiseks.

Milliseid sümptomeid pärast puugihammustust jälgida?

Järgnevatel nädalatel tasub tähele panna, kas tekivad:

• palavik;
• tugev väsimus või nõrkus;
• pea-, lihase- või seljavalu;
• valgustundlikkus;
• laienev punetav laik hammustuskoha ümber;
• muud ebatavalised tervisehäired.

Puugihaiguste sümptomid ei pea tekkima kohe. Terviseameti järgi võib sümptomite avaldumiseni kuluda ka rohkem kui kolm nädalat.

Kas iga puuk kannab haigust?

Ei.

Kõik puugid ei ole haigustekitajate kandjad ning ühest puugihammustusest ei järgne automaatselt haigust.

Samas pole puugi välimuse järgi võimalik kindlaks teha, kas ta kannab mõnda haigustekitajat. Seetõttu tasub iga kinnitunud puuk kiiresti eemaldada.

Borrelioos ja puukentsefaliit pole sama haigus

Neid kahte aetakse sageli omavahel segamini.

Puukborrelioosi põhjustavad bakterid ning seda ravitakse vajadusel antibiootikumidega.

Puukentsefaliiti põhjustab viirus. Selle vastu on olemas vaktsiin, kuid haiguse vastu puudub spetsiifiline ravi. Terviseamet soovitab Eestis kui puukentsefaliidi endeemilises piirkonnas vaktsineerimist.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine ei kaitse borrelioosi eest.

Kas puugi võib alles hoida?

Tavaliselt ei ole seda vaja.

Terviseamet soovitab eemaldatud puugi ohutult hävitada, näiteks kinnises pakendis prügikasti visates või WC-potist alla lastes.

Kõige olulisem pole puugi säilitamine, vaid jälgida pärast hammustust enda enesetunnet.

Kasulik võib olla üles märkida hammustuse kuupäev ja koht, et sümptomite tekkimisel saaks seda arstile öelda.

Millal arsti poole pöörduda?

Ainuüksi puugi leidmise tõttu ei pea enamasti arsti juurde minema, kui puugi saab ise korralikult eemaldatud.

Arstiga tuleks aga ühendust võtta, kui pärast hammustust tekib näiteks:

• palavik;
• märgatav nõrkus või halb enesetunne;
• tugev peavalu või lihasevalu;
• valgustundlikkus;
• laienev punetav laik;
• muud muret tekitavad sümptomid.

Kui puuki ise eemaldada ei õnnestu, võib samuti abi küsida tervishoiutöötajalt.

Kuidas puugihammustust ennetada?

Puukide vältimiseks soovitab Terviseamet:

• kanda looduses heledaid riideid, millelt puuki on lihtsam märgata;
• eelistada pikemaid varrukaid ja püksisääri;
• kasutada sobivat putukatõrjevahendit;
• kontrollida pärast looduses käimist keha;
• vaadata lastel hoolikalt üle ka kõrvatagused ja muud raskemini märgatavad kohad.

Kontrollida tasub ka juuksepiiri, kaenlaaluseid, põlveõndlaid, kubemepiirkonda ja muid sooje varjatud kohti.

Kokkuvõtteks

Kui leiad nahalt kinnitunud puugi, ära oota ega proovi seda õli või muude ainetega lahti meelitada.

Eemalda puuk võimalikult kiiresti, haarates sellest naha lähedalt ja vältides tagakeha pigistamist.

Pärast seda puhasta hammustuskoht ning jälgi järgnevatel nädalatel enesetunnet. Kõik puugihammustused ei põhjusta haigust, kuid palavik, tugev halb enesetunne või laienev punetav laik on põhjused arstiga nõu pidada.

Allikad ja edasi lugemine

Terviseamet – Puukidega levivad nakkushaigused

Terviseamet – Puukentsefaliit

CDC – puugi õige eemaldamine