Riigikontroll: kaitsevarade arvestuses jätkub suur segadus

Riigikontroll avaldas 28. augustil värske auditi tulemused, mille järgi ei ole Kaitseministeeriumi valitsemisalas varade ja rahakasutuse arvestusega seotud probleemid endiselt lahendatud.

Kontrollijate hinnangul pole tegemist pelgalt tehniliste raamatupidamisvigadega. Puudused lepingute haldamises, kaupade vastuvõtmise kontrollis, varade arvelevõtmises ja inventuurides suurendavad olukorda, kus riigi raha või vara väärkasutamine võib jääda õigel ajal avastamata.

Riigikontroll ei saanud kinnitada 1,2 miljardi euro suurust varude saldot

Üks auditi kõige suuremaid küsimusi puudutab Kaitseministeeriumi valitsemisala varusid.

Riigikontroll ei saanud piisava kindlusega kinnitada 2025. aasta lõpu seisuga raamatupidamises kajastatud umbes 1,2 miljardi euro suuruse varude saldo õigsust.

Probleem seisneb selles, et puudub piisavalt usaldusväärne ja terviklik ülevaade, millised varud, millistes kogustes ja millise maksumusega on tegelikult arvestuses ning mida võis olla jäänud õigel ajal kajastamata.

See ei tähenda, et 1,2 miljardit eurot oleks kadunud. Auditi sõnum on, et olemasolevate andmete põhjal ei saanud Riigikontroll saldo õigsust kinnitada.

Üle 60 000 varaühiku ligi 300 miljoni euro väärtuses

Veel üks väga suur probleem puudutab varade õigeaegset arvelevõtmist.

Riigikontrolli järgi oli üle 60 000 varaühiku, koguväärtusega ligikaudu 300 miljonit eurot, mille puhul oli arvestusse võtmine puudulik või hilinenud.

Auditis tuvastati kaitseotstarbelisi varusid ja põhivara, mis olid saatelehtede järgi jõudnud lattu juba 2025. aastal, kuid mille maksumust polnud 21. mai 2026 seisuga süsteemi sisestatud või oli see kajastatud alles 2026. aastas. Mõne näite puhul kulus maksumuse lisamiseks kuni pool aastat.

See tähendab, et 2025. aasta aruandes võis osa tegelikult juba saabunud varadest jääda õigel ajal kajastamata.

99,7 miljoni euro korrigeerimise kohta puudus nõuetekohane algdokument

Auditis kerkis esile ka 99,7 miljoni euro suurune varude korrigeerimine.

Riigikontrolli sõnul ei koostanud Kaitsevägi selle kohta nõuetekohast raamatupidamise algdokumenti, mille põhjal oleks sõltumatult võimalik aru saada, mida korrigeeriti, miks seda tehti ja kuidas summa kujunes.

Seetõttu ei saanud Riigikontroll hinnata, kas 99,7 miljoni euro suurune korrigeerimine oli põhjendatud ja tehtud õiges väärtuses.

Ka siin on oluline vahe: audit ei väida, et see raha oleks kadunud. Probleem on selles, et nii suure raamatupidamiskande kohta puudus kontrollimiseks vajalik dokumentatsioon.

Inventuuridest puudub terviklik ülevaade

Probleem ei piirdu üksnes raamatupidamisega.

Riigikontroll leidis, et Kaitseväe inventuuride puhul pole võimalik kindlaks teha:

• kui suur osa varudest aasta jooksul tegelikult üle loeti;
• milliseid konkreetseid varusid kontrolliti;
• millised olid inventuuri tulemused;
• kui suuri puudujääke või ülejääke leiti.

Riigikontrolli hinnangul tähendab sellise koondülevaate puudumine, et osa varast võib jääda pika aja jooksul inventuuridest üldse välja.

See suurendab riski, et vara puudumine, halb seisukord, aegumine või võimalik väärkasutamine jääb avastamata.

Probleeme leiti ka lepingute ja tarnete kontrollimisel

Audit tõi välja puudusi ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe lepingute haldamises.

Riigikontroll leidis muu hulgas:

• vigadega üleandmise-vastuvõtmise dokumente;
• allkirjastamata lepinguid;
• juhtumeid, kus allkirjastajal puudus vajalik volitus;
• puudulikku kontrolli selle üle, kas kaup jõudis tegelikult kohale;
• viivitusi vara arvelevõtmisel.

Mõnel juhul oli välisriigilt tasuta saadud abi raamatupidamises kajastatud rohkem kui aasta pärast selle saamist.

Riigikontroll: probleemid pole uued

Oluline on ka see, et samalaadseid puudusi on leitud varem.

1. aasta aruande auditis ei saanud Riigikontroll veenduda Kaitseministeeriumi ligikaudu 724 miljoni euro suuruse varude saldo õigsuses. Tollal puudus samuti piisav detailne arvestus ning tõendus varude inventeerimise kohta.

Seega ei ole 2026. aasta audit ühekordse vea kirjeldus, vaid näitab jätkuvat süsteemset probleemi.

Kaitse-eelarve kasv muudab probleemi veel olulisemaks

Kaitsevaldkonna rahastamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning koos sellega liiguvad süsteemist läbi järjest suuremad summad ja suurem kogus vara.

Riigikontrolör Janar Holm rõhutas, et ühiskond panustab kaitsevõime kasvatamisse järjest rohkem raha, kuid samal ajal pole Kaitseministeeriumi valitsemisala suutnud varasemates auditites välja toodud probleeme piisavalt kiiresti lahendada.

Riigikontroll soovitas kaaluda varade ja varude arvestuse ajutist koondamist Kaitseministeeriumisse ning luua selgem vastutusahel.

Auditis tuli välja ka riigieelarvele võetud risk

Riigikontroll tõi eraldi välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingud.

Auditi järgi sisaldavad need riigile rahalisi kohustusi ja riske, kuigi Riigikogule esitatud eelarvematerjalides oli varem kinnitatud, et vahendamisega riigieelarvele selliseid riske ei kaasne.

1. aastal laekus Kaitseministeeriumile selliseks vahendamiseks 138,4 miljonit eurot ettemakseid, 2024. aastal oli summa 531,9 miljonit eurot.

Riigikontroll märkis ka, et vastavaid lepinguid ei olnud eelmisel aastal audiitoritele esitatud.

Mida sellest järeldada?

Auditi põhjal ei ole põhjust väita, et sajad miljonid eurod või kaitsevarad oleksid lihtsalt kadunud.

Probleem on teistsugune ja väga tõsine: riigil peab olema võimalik usaldusväärselt tõendada, milline vara tal on, kus see asub, millal see saabus, kui palju see maksis ja kas see on alles.

Kui selline arvestus pole korras, muutub keerulisemaks nii maksumaksja raha kasutamise kontrollimine kui ka võimalike vigade või väärkasutuse avastamine.

Kaitsevaldkonnas on see eriti oluline ajal, mil kaitsekulutused ja hangete mahud kiiresti kasvavad.

Kokkuvõtteks

Riigikontrolli värske audit näitab, et Kaitseministeeriumi valitsemisala varade ja rahakasutuse arvestusega seotud probleemid jätkuvad.

Kõige kõnekamad numbrid on:

1,2 miljardit eurot – varude saldo, mille õigsust Riigikontroll ei saanud piisavalt kinnitada.

Ligikaudu 300 miljonit eurot – üle 60 000 varaühiku väärtus, mille arvelevõtmises tuvastati probleeme.

99,7 miljonit eurot – varude korrigeerimine, mille kohta puudus nõuetekohane algdokumentatsioon.

Need numbrid ei tähenda automaatselt kadunud raha. Küll aga näitavad need, miks Riigikontroll peab olukorda piisavalt tõsiseks, et nõuda kaitsevaldkonna varade ja raamatupidamise korralduse kiiret parandamist.

Allikad ja edasi lugemine

Riigikontroll – „Jätkuv segadus Kaitseministeeriumi vastutusalas kasvatab riigi vara kuritarvitamise riski“, 28.08.2026.

Riigikontroll – „Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“, 27.08.2026