Rohelus jõuab linnainimesele lähemale: mida näitavad Eesti linnade andmed?

Eesti linnad ei muutu üleöö parkideks, kuid viimaste aastate andmed näitavad, et rohealade kättesaadavusele ja linnaloodusele pööratakse järjest rohkem tähelepanu.

Statistikaameti järgi oli 2025. aastal 88,6% tiheasustusalade elanikest väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Selle näitaja hulka lähevad vähemalt 0,5 hektari suurused avalikud rohealad, näiteks pargid, metsad, rohumaad ja muud haljasalad. Riigi kestliku arengu mõõdikus on see näitaja hinnatud positiivseks.

See ei tähenda, et igas linnaosas oleks rohelust võrdselt või et arenguruumi enam poleks. Küll aga näitavad nii riiklik statistika kui ka linnade viimaste aastate projektid, et rohelist linnaruumi käsitletakse järjest enam osana inimeste igapäevasest elukeskkonnast.

Enamiku linnaelanike jaoks on roheala lähedal

Rohealade puhul ei ole oluline ainult see, mitu parki linnas kokku on. Inimese jaoks loeb eelkõige, kas mõni neist asub tema kodu lähedal ja kas sinna on lihtne pääseda.

1. aasta näitaja – 88,6% tiheasustusalade elanikest väga hea ligipääsuga avalikele rohealadele – tähendab, et suure osa Eesti linnainimeste jaoks pole park, mets või muu avalik roheala kauge sihtkoht.

See on oluline ka seetõttu, et rohealadel on linnas mitu ülesannet korraga. Need annavad võimaluse jalutada ja liikuda, pakuvad suvel varju, aitavad siduda sademevett ning annavad elupaiku lindudele, putukatele ja teistele liikidele.

Seetõttu pole linnahaljastus enam ainult küsimus sellest, kas tänav näeb ilus välja.

Tallinn istutab tuhandeid uusi puid

Tallinnas on roheluse lisandumine olnud viimastel aastatel väga nähtav teema.

1. aasta linna küsitluses ütles 69% vastanutest, et nad olid eelnenud aasta jooksul märganud linnas roheluse lisandumist. Samal ajal leidis 38%, et rohelust võiks olla veel rohkem.

Tallinn kavandas 2025. aastaks ligikaudu 3500 uue puu istutamise. Linn sidus selle ka algatusega „Igale lapsele oma puu“ – eesmärk oli istutada iga Tallinnas sündiva lapse kohta avalikku linnaruumi üks puu.

Üks puu ei muuda linna, kuid tuhandete puude lisandumisel tekib mõju juba tervele tänavaruumile.

Veel olulisem on see, kuhu puud istutatakse. Tihedalt hoonestatud piirkonnas võib tänavapuude rida mõjutada inimese igapäevast kogemust rohkem kui suur park linna teises otsas.

Tartu katsetab teistsugust linnaloodust

Tartu lähenemine näitab hästi, et roheline linn ei tähenda ainult rohkem niidetud muru ja ilupuid.

Maarjamõisa piirkonda rajatud Maarjavälja roheala kasutatakse linnalooduse katsetamiseks. Sinna on kavandatud niidualasid, marjapõõsaid, erinevaid taimekooslusi ja väliõppe võimalusi ning alal on kasutatud isegi lambaid.

Mõte on lihtne: kõik haljasalad ei pea välja nägema nagu klassikaline linnapark.

Elurikkam linn võib tähendada ka seda, et osa murust jäetakse kõrgemaks kasvama, istutatakse rohkem kohalikke taimi või luuakse põõsastikke, kus saavad elada linnud ja putukad.

Selline muutus võib alguses tunduda harjumatu, sest aastakümneid on „korralik haljastus“ tähendanud sageli väga lühikeseks niidetud muru.

Vanade puude kõrval tuleb mõelda järgmisele põlvkonnale

Rohelisem linn ei tähenda, et ühtegi puud enam maha ei võeta.

Linnapuud vananevad, saavad tormides kahjustada või võivad muutuda inimestele ohtlikuks. Seetõttu käivad eemaldamine ja uute puude istutamine sageli käsikäes.

Näiteks Tartus eemaldati 2025. aastal Aruküla tee äärest halvas seisus papleid, kuid linn teatas, et need asendatakse piirkonda sobivate uute puudega.

1. aastal jätkus sarnane töö Toomemäel, kus mänguväljaku ja ohutuse tõttu eemaldatavate puude asemele on samuti kavandatud uued istutused.

Linnahaljastuse puhul ongi üks raskemaid ülesandeid pika vaate hoidmine. Täna istutatud puu hakkab tõelist varju pakkuma alles aastate pärast.

Roheala ei pea olema suur park

Linnaruumi muutumisel mängivad rolli ka väiksemad lahendused.

Üksikud tänavapuud, haljastatud väljakud, väiksemad pargid, kogukonnaaiad ja isegi majade ümbruse istutusalad võivad muuta seda, kuidas inimene oma koduümbrust tajub.

Just seetõttu on viimastel aastatel rohkem tähelepanu saanud mõiste rohevõrgustik.

Selle eesmärk pole luua ainult üksikuid rohelisi saari, vaid ühendada erinevad rohealad nii, et linnas tekiks terviklikum võrgustik.

Inimese jaoks võib see tähendada võimalust liikuda kodust parki või teise linnaossa mööda meeldivamat ja varjulisemat teed. Looduse jaoks aitab see luua ühendusi erinevate elupaikade vahel.

Rohelus muutub kuumemate suvedega järjest olulisemaks

Linnades koguneb suvel kuumus eriti tugevalt asfaldi, betooni ja hoonete vahele.

Suured puud ja haljasalad aitavad seda mõju vähendada, pakkudes varju ja jahutades ümbrust.

Seetõttu ei ole puude istutamine enam ainult linnakujunduse küsimus. Rohelust kasutatakse järjest rohkem ka ühe vahendina, millega linnad kohanevad kuumalainete ja tugevate vihmadega.

Väikese Eesti puhul võib tunduda, et linnade kuumus pole suur probleem, kuid tihedalt hoonestatud piirkonnas võib erinevus varjulise pargi ja palja asfaltplatsi vahel olla väga tuntav.

Kõik pole veel roheline

Positiivsete numbrite kõrval tasub säilitada realistlik pilt.

Tallinna küsitluses soovis 38% inimestest linnas veel rohkem rohelust.

Samuti ei näita riigi 88,6-protsendiline keskmine seda, kas kõigi linnaosade olukord on võrdselt hea. Ühes piirkonnas võib suur park olla kodu kõrval, teises tuleb rohealani jõudmiseks ületada mitu suurt tänavat.

Ka uus puu ei asenda kohe vana suurt puud. Noorel istikul kulub aastakümneid, enne kui ta pakub samasugust varju ja elupaika.

Seetõttu on rohelise linna puhul oluline nii olemasoleva looduse hoidmine kui ka uute alade loomine.

Eesti linnade rohelisem tulevik sünnib väikeste sammudega

Rohelisem linn ei teki ühe suure projekti tulemusena.

See kujuneb tuhandetest väikestest otsustest: kas tänava rekonstrueerimisel jääb ruumi puudele, kas uue elurajooni juurde tekib park, kas vana puu suudetakse säilitada ning kas linnas leidub kohti, kus loodusel lubatakse olla veidi vähem korrastatud.

1. aasta statistika annab siin siiski põhjust optimismiks.

Kui peaaegu üheksal inimesel kümnest on tiheasustusalal väga hea ligipääs avalikule rohealale ning suuremates linnades lisatakse tuhandeid puid ja katsetatakse uusi linnalooduse lahendusi, pole rohelisem linn enam ainult tulevikusoov.

See toimub juba praegu – vahel lihtsalt ühe uue puu, väikese niiduala või kodu lähedale tekkinud jalutusraja kaupa.

Allikad:

Statistikaameti Tõetamme näitaja „Rohealad linnades“ – 2025. aastal oli 88,6% tiheasustusalade elanikel väga hea ligipääs avalikele rohealadele.

Tallinna 2025. aasta „Roheline linn ja ringmajandus“ küsitlus ning linna puude istutamise programm.

Tartu Linnavalitsuse Maarjavälja linnalooduse projekt ning haljastuse uuendamise info.