PÄRISJUTUD · Riik ja ühiskond
Saue vald Tallinna külje all – linn, alevikud ja 50 küla ühes suures omavalitsuses
Saue vald ühendab Saue linna, Laagri, Turba, Riisipere ja 50 küla. Vaatame, kuidas elatakse ühes Harjumaa suurimas vallas, kus kohtuvad Tallinna eeslinn, väikelinnad ja hajaasustus.

Saue vald on üks neist Harjumaa omavalitsustest, kus ühe valla sisse mahuvad korraga nii linnaline elu, kiiresti kasvanud Tallinna-lähedased asumid kui ka väga hõreda asustusega maapiirkonnad.
Valla keskus on Saue linn, kuid sama olulised on Laagri, Riisipere, Turba, Alliku, Ääsmäe, Vanamõisa ja paljud teised piirkonnad.
2026 aasta 1. jaanuari seisuga elas Saue vallas 26 122 inimest. Valla pindala on ligikaudu 630 ruutkilomeetrit ning tegemist on Eesti mandriosa ühe rahvarohkema vallaga.
Tänane Saue vald sündis 2017. aastal
Praegune Saue vald moodustati 24. oktoobril 2017.
Ühinesid:
- Saue linn;
- Saue vald;
- Kernu vald;
- Nissi vald.
Selle tulemusel tekkis väga suur omavalitsus, kus on korraga nii tiheasustusega linnalised piirkonnad kui ka kümned külad.
Just see teeb Saue vallast teistsuguse kui näiteks väiksema pindalaga Tallinna-lähedased vallad.
Üks linn, kolm alevikku ja 50 küla
Saue vallas on kokku 54 asulat.
Neist:
- üks linn – Saue;
- kolm alevikku – Laagri, Riisipere ja Turba;
- 50 küla.
See tähendab, et valla sisemine elu ei koondu ainult ühe keskuse ümber.
Erinevatel piirkondadel on oma kohalikud keskused, teenused ja identiteet.
Suurimad asulad
2026 aasta alguse seisuga elas Saue linnas 5994 inimest.
Laagri alevikus elas 5940 inimest.
Seega on Saue linn ja Laagri elanike arvult üsna sarnased.
Suuremad külad ja alevikud olid muu hulgas:
- Alliku – 3228 elanikku;
- Vanamõisa – 1032;
- Turba – 940;
- Riisipere – 866;
- Ääsmäe – 806;
- Kaasiku – 565;
- Hüüru – 563;
- Vatsla – 433;
- Laitse – 432;
- Koidu – 427.
See näitab hästi, kui erineva suurusega asulad ühe valla alla kuuluvad.
Laagri ja Alliku moodustavad peaaegu Tallinna jätku
Saue valla põhjaosa on tugevalt seotud Tallinnaga.
Laagri, Alliku ja Koidu piirkonnas on palju tiheasustust, uusi elamuid ja igapäevast pendelrännet Tallinna.
Saue valla arengukava järgi moodustavad Saue linn, Laagri alevik ning nendega piirnevad Alliku ja Koidu küla suure linnalise piirkonna, kus elab üle poole kogu valla elanikkonnast.
Sinna võib arvestada ka Vanamõisa.
Samas ulatub vald väga kaugele Tallinnast
Saue vald ei ole ainult Tallinna eeslinn.
Valla lõuna- ja lääneosas on hoopis teistsugune asustus.
Riisipere, Turba, Haiba, Kernu, Laitse, Ruila ja paljud väiksemad külad on rohkem maa-asulate iseloomuga.
Seetõttu võib ühe valla sees elukeskkond olla väga erinev.
Ühes piirkonnas asuvad tihedalt kõrvuti kortermajad ja uusarendused.
Teises võivad majapidamiste vahel olla pikad vahemaad.
Valla keskus on Saue linn
Saue linn on valla ametlik keskus.
Seal asuvad olulised avalikud teenused ning linn toimib teeninduskeskusena ka ümbruskonna küladele.
Samas on vallal lisaks halduskeskused Laagris, Riisiperes ja Haibas.
See peegeldab suure territooriumiga valla vajadust hoida teenuseid elanikele lähemal.
Saue linn ise on Tallinnaga tugevalt seotud
Saue linn asub Tallinnast vaid mõnekümne minuti kaugusel.
Paljud inimesed elavad Sauel, kuid töötavad või õpivad Tallinnas.
Samas on linnal endal olemas koolid, lasteaiad, kauplused, sportimisvõimalused ja muud igapäevased teenused.
Saue üks tugevusi ongi see, et pealinn on lähedal, kuid elukeskkond on väiksema linna oma.
Laagri on valla teine suur keskus
Laagri on aastatega kasvanud väga suureks elupiirkonnaks.
Asukoht Tallinna piiril on toonud sinna uusi elamurajoone, kaubandust ja teenuseid.
Laagri ümbrus on füüsiliselt Tallinnaga nii tihedalt seotud, et esmakordsel külastajal võib olla keeruline tajuda, kus üks omavalitsus lõpeb ja teine algab.
Alliku küla on elanike arvult suurem kui paljud Eesti alevikud
Alliku on hea näide sellest, kuidas ametlik asulatüüp ei pruugi enam elukeskkonda täielikult kirjeldada.
Kuigi tegemist on külaga, elas seal 2026 aasta alguses üle 3200 inimese.
See on rohkem kui paljudes Eesti linnades ja alevikes.
Alliku kasv on seotud eelkõige Tallinna ja Laagri lähedusega.
Raudteel on Saue vallas oluline roll
Saue valda läbivad nii Tallinna–Turba kui ka Tallinna–Paldiski suunalised raudteeühendused.
Rongiga saab liikuda Tallinna ning mitme valla asula vahel.
Raudtee on eriti oluline Saue, Valingu, Riisipere ja Turba piirkonna elanikele.
Hea rongiühendus muudab võimalikuks elamise Tallinnast kaugemal ilma, et igapäevane liikumine peaks sõltuma ainult autost.
Valla arengut kujundavad ka suured maanteed
Saue valda läbivad kaks väga olulist transpordikoridori:
Tallinna–Pärnu maantee;
Tallinna–Haapsalu suund.
Need ühendavad valla eri piirkondi Tallinnaga ning mõjutavad ka ettevõtluse ja elamuarenduse paiknemist.
Suure valla üks keerulisemaid küsimusi on transport
Kui ühes omavalitsuses on 630 ruutkilomeetrit ja 54 asulat, ei ole võimalik kõiki piirkondi ühistranspordiga ühtemoodi teenindada.
Saue vallal on oma siseliinid.
Need on suuresti kavandatud koolide ja õpilaste liikumisvajadusi arvestades, kuid kasutada saavad neid kõik soovijad.
Saue valla sissekirjutusega inimestele on paljudel siseliinidel sõit tasuta.
2026 aasta sügisel töötas vallas üle paarikümne siseliini eri piirkondades.
Tallinna bussid ulatuvad ka Saue valda
Saue valla põhjaosa on ühistranspordi mõttes eriti tugevalt Tallinnaga seotud.
Laagri ja selle ümbrust teenindavad ka Tallinna linnaliinid 18, 18A, 20A ja 27.
See muudab Laagri ja lähialade elanike jaoks pealinna jõudmise märksa lihtsamaks.
Koolivõrk on väga lai
Saue valla suur territoorium tähendab, et ka koolivõrk peab olema hajutatud.
2026 aasta sügisel tegutsesid valla üldhariduskoolidena:
- Saue Kool;
- Ääsmäe Põhikool;
- Turba Kool;
- Nissi Põhikool;
- Kernu Põhikool;
- Ruila Põhikool;
- Möldre Kool.
Lisaks tegutseb Laagri Kool, mis töötab erakooliseaduse alusel, kuid on lastele tasuta.
Laagris asub ka Saue Riigigümnaasium.
Saue Riigigümnaasium muutis haridusvõimalusi
Saue Riigigümnaasium alustas Laagris tegevust 2022. aastal.
See annab kogu valla noortele võimaluse jätkata gümnaasiumiõpinguid koduvallale lähemal.
Varem tähendas gümnaasiumisse minek paljudele noortele sagedamini Tallinna või mõne teise linna sõitmist.
Saue valla arengukavas on riigigümnaasiumi nimetatud ühe olulise linnapiirkonna arenguna.
Koolikohtade vajadus kasvab eelkõige linnalises piirkonnas
Tallinna-lähedaste piirkondade rahvastiku kasv tähendab, et surve lasteaia- ja koolikohtadele püsib.
Saue valla arengukavas on seda nimetatud üheks oluliseks väljakutseks.
Kui uusarendustesse kolib palju noori peresid, peab avalike teenuste maht kasvama samas tempos.
Lasteaedade võrk ulatub üle valla
Saue vallas tegutseb hulk munitsipaallasteaedu erinevates piirkondades.
Neid leidub muu hulgas:
Saue linnas;
Laagris;
Ääsmäel;
Riisiperes;
Turba piirkonnas;
Ruilas;
Veskimöldres.
Lisaks kasutatakse eralasteaedu ja lastehoide.
See on eriti oluline kiiresti kasvavates piirkondades, kus munitsipaalkohtade nõudlus võib olla suur.
Elukeskkond võib valla eri osades olla täiesti erinev
Kui inimene ütleb, et elab Saue vallas, ei ütle see tegelikult veel kuigi palju tema elukeskkonna kohta.
Laagris võib kodu olla tihedas uusarenduses.
Sauel väikelinnas.
Ääsmäel või Ruilas väiksemas keskuses.
Mõnes kaugemas külas aga metsade ja põldude vahel.
See mitmekesisus on Saue valla üks kõige iseloomulikumaid tunnuseid.
Laitse ja Ruila toovad valda teistsuguse ajaloolise mõõtme
Valla territooriumil on mitmeid mõisaid, vanu asulaid ja ajaloolisi hooneid.
Laitse ja Ruila on tuntud kohanimed ka väljaspool Saue valda.
Samuti asub vallas palju väiksemaid ajaloolisi külasid, mille identiteet on kujunenud ammu enne tänase omavalitsuse sündi.
Turba ja Riisipere on olulised läänepoolse osa keskused
Turba ja Riisipere piirkond erineb Tallinna-poolsest Saue vallast.
Need asulad on ajalooliselt olnud iseseisvad kohalikud keskused.
Raudteeühendus Tallinnaga on nende jaoks eriti oluline.
Turba rongiliikluse taastamine on muutnud piirkonna ühenduse pealinnaga varasemast lihtsamaks.
Ettevõtlus on koondunud peamiselt suurte teede ja linnalise piirkonna ümbrusse
Tallinna lähedus ning Pärnu ja Paldiski suunalised transpordikoridorid loovad ettevõtlusele head eeldused.
Vallas tegutseb:
kaubandust;
teenindust;
tootmist;
logistikat;
ehitusettevõtteid;
väikeseid kohalikke ettevõtteid.
Ettevõtluse iseloom erineb piirkonniti nagu elukeskkondki.
Tallinna lähedal on rohkem linnalisi teenuseid ja suuremaid ärialasid.
Kaugemates külades on rohkem väiksemat kohalikku ettevõtlust ja põllumajandust.
Loodust jääb suure valla sisse palju
Kuigi Saue valla rahvaarv on suur, on suur osa territooriumist endiselt hõredalt asustatud.
Vallas leidub:
metsi;
põlde;
jõgesid;
märgalasid;
külamaastikke.
Seetõttu võib Tallinna lähedalt liikudes üsna kiiresti jõuda keskkonda, kus linnalise Harjumaa tunnet peaaegu enam pole.
Saue vald kasvab ebaühtlaselt
Kõik valla piirkonnad ei kasva samas tempos.
Kõige suurem arendussurve on Tallinna lähedal.
Laagri, Alliku, Koidu, Vanamõisa ja Saue ümbrus on palju linnalisem kui valla kaugemad piirkonnad.
See tähendab omavalitsusele üsna keerulist ülesannet.
Ühes piirkonnas tuleb tegeleda kiire kasvu ja uute teenuste vajadusega.
Teises tuleb tagada teenuste kättesaadavus väikese ja hajali elava elanikkonna jaoks.
Üks vald, kuid väga palju kohalikke identiteete
- aasta ühinemisega tekkis üks suur omavalitsus, kuid vanad piirkondlikud identiteedid ei kadunud.
Inimene võib ennast endiselt pidada eelkõige:
sauelaseks;
Laagri elanikuks;
nissilaseks;
turbalaseks;
kernulaseks;
ääsmäelaseks;
ruilalaseks.
Suure valla puhul ongi kohalike kogukondade roll tavaliselt väga oluline.
Saue vald on hea näide tänapäeva Harjumaa muutumisest
Saue vallast leiab korraga kaks väga erinevat Harjumaad.
Üks neist on kiiresti kasvav Tallinna ümbrus, kus ehitatakse uusi kodusid, koole ja teenuseid.
Teine on traditsiooniline maapiirkond väikeste külade, põldude ja metsadega.
Just nende kahe ühendamine üheks toimivaks omavalitsuseks on Saue valla kõige iseloomulikum joon.
Allikad ja edasi lugemine
- Saue vald – tutvustus ja asukoht: https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/valla-info/tutvustus-ja-asukoht-ajalugu
- Saue vald – külad, alevikud, linnad ja asulad: https://www.sauevald.ee/kultuur-sport-ja-kogukonnad/kogukond-ja-uritused/kulad-alevikud-linnad-ja-asulad
- Saue vald – koolid: https://sauevald.ee/haridus-ja-noored/uldharidus/saue-valla-koolid
- Saue vald – ühistransport: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/teed-transport-ja-liiklus/uhistransport
- Saue valla arengukava 2026–2040: https://sauevald.ee
MIDA SINA ARVAD?
Milline Saue valla piirkond on sulle kõige tuttavam?
Ole esimene, kes oma arvamuse ütleb.