Sügis tuleb: kas sinu korsten ja küttesüsteem on talveks valmis?

Esimesed jahedad õhtud panevad paljudes kodudes ahju, kamina või pliidi taas tööle. Just siis võib aga selguda, et korsten pole ammu puhastatud, tõmme pole enam endine või küttesüsteemi on tekkinud probleem, mida suvel tähele ei pandud.

Korstna puhastamine ei ole ainult tahma eemaldamine. Küttesüsteemi korrashoid aitab vähendada tahmapõlengu ja muude tuleohtlike olukordade riski.

Seetõttu on enne aktiivse kütteperioodi algust hea aeg üle vaadata kogu küttesüsteem.

Kui sageli tuleb korstent puhastada?

Eestis ütleb tuleohutuse seadus, et kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri tuleb puhastada vastavalt vajadusele.

Kui seadme dokumentatsioon ei määra teistsugust sagedust, tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamise sagedus peab olema selline, et tahmapõlengu oht oleks välistatud.

See tähendab, et kord aastas ei pruugi väga intensiivselt kasutatava küttesüsteemi puhul isegi piisata.

Kas eramaja omanik võib ise korstent puhastada?

Teatud juhtudel küll.

Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones võib omanik enda tarbeks ahju, kaminat, pliiti, korstnat ja ühenduslõõri ise puhastada, kui järgitakse küttesüsteemi puhastamise nõudeid.

Kuid vähemalt üks kord viie aasta jooksul peab sellise küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.

Korstnapühkija väljastab pärast töö tegemist küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta akti.

Kortermajas on olukord teistsugune

Korterelamu ühise küttesüsteemi puhul ei saa iga korteriomanik lihtsalt ise korstent puhastama hakata.

Korstnapühkimise teenust tohib majandustegevusena osutada vastava kutsetunnistusega korstnapühkija.

Kortermaja puhul tasub küttesüsteemi hoolduse korraldus üle küsida korteriühistult või haldurilt.

Miks tahm üldse ohtlik on?

Põlemisel koguneb suitsulõõridesse tahma ja muid põlemisjääke.

Kui neid tekib liiga palju, võib tahm lõõris süttida. Selline tahmapõleng võib olla väga kõrge temperatuuriga ning kahjustada korstent või süüdata lähedal olevaid ehituskonstruktsioone.

Just sellepärast nõuab seadus, et puhastamise sagedus välistaks tahmapõlengu ohu.

Tahma tahtlik põletamine suitsulõõris ei ole tavakasutaja töö. Seda võib teha ainult vastava pädevusega korstnapühkija.

Millised märgid võivad viidata sellele, et puhastamine on vajalik?

Tähelepanelik tasub olla, kui:

• ahju või kamina tõmme on halvenenud;
• suits kipub süütamisel tuppa tulema;
• kütteseade põleb varasemast kehvemini;
• lõõrides või puhastusavades on palju tahma;
• korstnast või kütteseadmest tuleb ebatavalist lõhna;
• küttesüsteemi pole kaua kontrollitud.

Halvenenud tõmme ei tähenda alati ainult tahmast korstent. Põhjuseks võib olla ka ummistus, konstruktsiooniviga või muu probleem.

Korstnapühkija ei puhasta ainult korstna ülemist osa

Korralik küttesüsteemi puhastus tähendab enamat kui korstnaharja läbi lõõri laskmist.

Puhastamisel tuleb tähelepanu pöörata kogu süsteemile, sealhulgas:

• ahjule, pliidile või kaminale;
• ühenduslõõridele;
• suitsulõõridele;
• korstnale;
• puhastusluukidele;
• suitsusiibritele.

Korstnapühkija ülesanne on puhastamisel kontrollida ka süsteemi seisukorda ning vajadusel juhtida omaniku tähelepanu tuleohule.

Kas korstnapühkija akt tuleb alles hoida?

Jah.

Ehitise valdaja peab pidama küttesüsteemi puhastamise kohta arvestust ning säilitama korstnapühkija akti vähemalt järgmise akti saamiseni.

See võib olla oluline nii tuleohutuse seisukohalt kui ka hiljem, kui on vaja tõendada, et küttesüsteemi on nõuetekohaselt hooldatud.

Vaata üle ka ahi ja kamin ise

Enne esimest sügisest kütmist tasub vaadata, kas:

• ahjus või kaminas pole nähtavaid pragusid;
• uks sulgub korralikult;
• tihendid tunduvad terved;
• tahmaluugid on suletavad;
• suitsusiiber töötab;
• kütteseadme ümbruses pole kergesti süttivaid esemeid.

Seadus nõuab, et kasutada võib ainult tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.

Kui märkad pragusid või muid kahjustusi, tasub enne regulaarse kütmise alustamist lasta süsteem spetsialistil üle vaadata.

Küta ainult selleks ettenähtud kütusega

Ahjus, pliidis või kaminas tuleks põletada ainult sellele kütteseadmele sobivat kütust.

Tuleohutuse seadus näeb ette, et küttesüsteemi võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada ainult süsteemile ette nähtud kütust.

Prügi, plastpakendid ja muu sobimatu materjal ei kuulu ahju.

Ära süüta tuld põlevvedelikuga

Ahju või kamina süütamiseks ei tohi kasutada bensiini ega muid põlevvedelikke.

See võib tekitada järsu leegi ja põhjustada väga ohtliku olukorra. Põlevvedelikuga tule süütamine ahjus, kaminas või pliidis on Eestis ka otseselt keelatud.

Kasuta kuiva süütematerjali ja kütteseadmele sobivat kütust.

Korstnapühkija tasub sügiseks varakult broneerida

Korstnapühkijate kõige kiirem aeg langeb sageli kokku kütteperioodi algusega.

Seetõttu ei tasu oodata esimese külma päevani.

Kui tead, et sel aastal on vaja kutselist korstnapühkijat, on mõistlik aeg kokku leppida juba enne seda, kui ahi muutub igapäevaseks soojusallikaks.

Nii jääb aega ka võimalike puuduste kõrvaldamiseks.

Kui korstnas tekib tahmapõleng

Tahmapõleng võib anda endast märku tugeva undamise või mühinaga korstnas, sädemete või leekidega korstna otsas ning korstna kiire kuumenemisega.

Sellist olukorda ei tohi proovida tavapärase kütmisena jätkata.

Kui tekib tulekahju või selle kahtlus, tuleb helistada 112.

Pärast tahmapõlengut ei tohiks küttesüsteemi uuesti kasutada enne, kui selle seisukord on üle kontrollitud.

Kõige lihtsam sügisene kontrollnimekiri

Enne kütteperioodi:

• kontrolli, millal korstent viimati puhastati;
• vajadusel telli korstnapühkija;
• vaata üle ahi, pliit või kamin;
• kontrolli tahmaluuke ja siibreid;
• eemalda kütteseadme lähedusest põlevmaterjal;
• varu kuiv ja sobiv küttematerjal;
• veendu, et kodus olevad suitsuandurid töötavad.

Mõnekümneminutiline kontroll võib ära hoida palju suurema probleemi.

Kokkuvõtteks

Korstna puhastamist ei tasu jätta hetkeni, mil ahi enam korralikult ei tõmba.

Kui tootja pole ette näinud teistsugust sagedust, tuleb kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri Eestis puhastada vähemalt kord aastas.

Ühe korteriga elamus võib omanik teatud tingimustel puhastuse ise teha, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab süsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.

Sügis on selleks ideaalne aeg: enne kui külmad saabuvad, saab nii korstna puhtaks kui ka võimalikud probleemid õigel ajal avastada.

Allikad ja edasi lugemine

Riigi Teataja – Tuleohutuse seadus

Riigi Teataja – Küttesüsteemi puhastamise nõuded