Üksi uues riigis: miks välismaale kolimise raskem pool tuleb hiljem

Välismaale kolimise eel mõeldakse tavaliselt tööle, eluasemele, palgale ja paberimajandusele. Tuleb leida korter, avada vajadusel kohalik pangakonto, saada korda kindlustus ning õppida selgeks vähemalt kõige olulisemad kohalikud reeglid. Kui need asjad lõpuks tehtud saavad, võib tunduda, et kõige keerulisem osa on läbi.

Sageli on hoopis vastupidi. Esimesed nädalad või kuud võivad olla täis uut ja põnevat, kuid alles siis, kui elu muutub tavaliseks argipäevaks, hakkab selguma, mida välismaale kolimine tegelikult tähendab.

Alguses kannab uudsus

Uus linn, teistsugused inimesed, teistsugune toit ja harjumused võivad muuta isegi kõige tavalisema päeva huvitavaks. Esimestel nädalatel on palju avastamist ning koduigatsusele ei pruugi eriti aega jäädagi.

Ka praktilised ülesanded võtavad suure osa tähelepanust. Tuleb õppida, millisest poest midagi osta, kuidas ühistransport töötab või kuhu pöörduda, kui midagi vaja on.

Tasapisi saavad need küsimused aga lahendatud. Sama tänav, mis alguses tundus eksootiline, muutub tavaliseks koduteeks. Kohalik supermarket pole enam vaatamisväärsus ja tööpäev on lihtsalt tööpäev.

Just siis võib tekkida tunne, mida enne kolimist ei osatud oodata: elu toimib, kuid midagi on puudu.

Tuttavaid võib olla palju, lähedasi inimesi vähe

Uues riigis võib töökaaslasi ja tuttavaid tekkida kiiresti. See ei tähenda automaatselt, et tekib ka inimene, kellele laupäeva õhtul lihtsalt helistada või kelle juurde probleemiga minna.

Lähedased suhted sünnivad tavaliselt aeglasemalt kui igapäevased tutvused.

Eestis kujunenud sõprus võib olla aastate pikkune. Ühine kooliaeg, varasemad töökohad, tuttavad kohad ja kümned ühised mälestused tähendavad, et paljusid asju pole vaja isegi seletada.

Uues riigis tuleb sellised suhted sisuliselt nullist üles ehitada.

Täiskasvanuna võib see olla üllatavalt keeruline. Tööl suheldakse küll iga päev, kuid pärast tööpäeva läheb igaüks oma pere või olemasoleva sõpruskonna juurde.

Välismaalt tulnud inimene võib seetõttu olla terve päeva inimeste keskel ja tunda ennast õhtul siiski üksikuna.

Keeleoskus ei lahenda kõike

Ka väga hea inglise või kohaliku keele oskus ei tähenda automaatselt, et inimene tunneb ennast ühiskonna osana.

Vestluses võivad olulised olla kohalik huumor, lapsepõlvest tuttavad telesaated, poliitika, sport või kümned väikesed kultuurilised vihjed. Kohalikud saavad neist aru poolelt sõnalt, välismaalt tulnu peab vahel alles tausta õppima.

Veel suurem erinevus tekib siis, kui kohalikku keelt osatakse vähe.

Töö saab võib-olla inglise keeles tehtud, kuid naabrite, ametnike või kohaliku kogukonnaga suhtlemine võib jääda pinnapealseks. See võib omakorda muuta inimese elu kitsamaks: töö, kodu, pood ja jälle töö.

Seetõttu ei ole kohaliku keele õppimine ainult praktiline oskus. See võib olla üks olulisemaid samme selleks, et uus riik hakkaks kunagi ka koduna tunduma.

Kodused suhted muutuvad samuti

Internet muudab sideme Eestiga lihtsaks. Sõprade ja perega saab iga päev kirjutada, videokõnesid teha ning Eesti uudiseid jälgida.

See aitab, kuid ei asenda täielikult kohal olemist.

Eestis olevad sõbrad elavad samal ajal oma elu edasi. Tekivad uued töökohad, suhted, lapsed ja harjumused. Alguses võib suhtlus olla väga tihe, kuid mõne aja pärast muutuvad igapäevased kontaktid sageli harvemaks.

See ei tähenda tingimata, et sõprus kaob. Pigem muutub selle vorm.

Välismaal elavale inimesele võib aga olla üllatav avastada, et vana elu Eestis ei oota teda muutumatuna.

Pühad ja tähtpäevad võivad olla kõige raskemad

Tavalise tööpäeva jooksul pole koduigatsust alati märgata. Hoopis teistsuguseks võib olukord muutuda jõulude, sünnipäeva või mõne muu olulise sündmuse ajal.

Sotsiaalmeedia võimendab seda veelgi.

Telefonist vaatavad vastu pere ühine jõululaud, sõprade kokkusaamised või sünnipäevad, millest ise osa võtta ei saa.

Samal ajal võivad kohalikud töökaaslased minna oma perede juurde ning välismaalasel pole samasugust võrgustikku veel tekkinud.

Seetõttu tasub juba enne selliseid perioode mõelda, mida teha. Mõnikord aitab isegi teadlikult korraldatud ühine õhtusöök teiste välismaalaste või uute tuttavatega.

Üksi kolimine ja koos kolimine on erinevad kogemused

Üksi teise riiki kolides tuleb kogu uus elu ise üles ehitada. Paarina või perega kolides on vähemalt keegi, kellega kogemust jagada.

See ei tähenda aga, et perega kolimine oleks tingimata lihtsam.

Kui üks partner saab välismaalt hea tööpakkumise, kuid teine jätab Eestis oma töö ja sõpruskonna, võivad nende kogemused olla täiesti erinevad. Üks inimene saab töö kaudu kiiresti uusi kontakte, teine võib veeta suure osa päevast üksi.

Ka lapsed võivad kohaneda väga erinevalt. Mõni leiab koolist kiiresti sõbrad, teine vajab selleks palju rohkem aega.

Seetõttu puudutab välismaale kolimine alati rohkemat kui ainult inimest, kelle pärast kolimisotsus esialgu tehti.

Uut elu tuleb teadlikult ehitada

Eestis kujunenud suhtlusvõrgustik võib tunduda nii loomulik, et selle olemasolu ei pane tähelegi.

Välismaal tuleb sama võrgustik sageli teadlikult luua.

Aidata võivad näiteks spordiklubid, hobiringid, vabatahtlik tegevus, keelekursused või kohaliku kogukonna üritused. Paljudes linnades tegutsevad ka välismaalaste kogukonnad.

Esialgu võib tunduda veider minna üritusele üksinda või kutsuda peaaegu võõrast inimest kohvile. Samas just sellistest väikestest sammudest võivad hiljem kujuneda sõprussuhted.

Kõige keerulisem on sageli jääda ootama, et sotsiaalne elu tekiks iseenesest.

Ka Eestis käimine võib tekitada vastuolulise tunde

Pärast pikemat eemalolekut Eestisse tulles võib esimestel päevadel tekkida tugev tunne, et just siin on kodu.

Kõik on tuttav. Inimesed räägivad sama keelt, poeriiulid näevad välja õiged ja isegi väikesed igapäevased asjad ei vaja selgitamist.

Mõne päeva pärast võib aga selguda, et ka siin on elu edasi liikunud.

Sõbrad ei saa igal õhtul kokku tulla ja kõigil on oma tegemised. Mõni vana koht on kadunud, mõni inimene kolinud ning inimese enda harjumused võivad olla vahepeal muutunud.

Nii võib tekkida kummaline olukord: välismaa pole veel päriselt kodu, kuid ka Eesti ei tundu enam täpselt samasugune nagu enne.

Välismaale kolimine ei ole ainult asukoha muutmine

Teises riigis elamise edukust mõõdetakse sageli palga, karjääri või elukvaliteedi kaudu. Need on olulised, kuid ainult osa tervikust.

Inimese heaolu sõltub ka sellest, kas tal on keegi, kellega oma elu jagada, kas ta tunneb ennast kogukonna osana ja kas uus koht hakkab lõpuks päriselt koduna tunduma.

Sellepärast võib välismaale kolimise kõige keerulisem osa saabuda alles siis, kui korter on leitud, töö selge ja kõik näib väliselt korras olevat.

Esimestel kuudel aitab edasi uudsus. Pikas perspektiivis määravad palju rohkem inimesed, suhted ja tunne, et kusagil on sinu koht.