Üksikvanema lapse toetus tõusis 100 euroni, kuid kõik üksi last kasvatavad vanemad seda ei saa

Alates 1. septembrist 2026 on üksikvanema lapse toetus Eestis 100 eurot kuus senise 80 euro asemel.

Muudatus puudutab tuhandeid lapsi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti juuli seisuga toetust 7381 lapse eest.

Olemasolevad toetuse saajad ei pea suurema summa saamiseks uut avaldust esitama. Toetus arvutatakse septembrist automaatselt ümber.

Esmapilgul tundub kõik lihtne. Toetuse nimi tekitab aga ühe üsna olulise küsimuse: kes on seaduse mõttes üldse üksikvanem?

Üksi lapse kasvatamisest üksi ei piisa

Igapäevases kõnes nimetatakse üksikvanemaks sageli inimest, kes kasvatab last ilma teise vanema igapäevase abita.

Seaduses on üksikvanema lapse toetuse saajate ring palju kitsam.

Toetusele on õigus eelkõige siis, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed teise vanema kohta.

Õigus võib tekkida ka siis, kui teine vanem on seaduses ette nähtud korras tunnistatud tagaotsitavaks.

See tähendab, et ainult lahkuminek, lahutus või olukord, kus teine vanem lapse kasvatamises praktiliselt ei osale, ei anna automaatselt õigust sellele konkreetsele toetusele.

Just see erinevus tekitab inimestes sageli segadust.

Miks toetuse nimi võib eksitada?

Kujutame ette vanemat, kes elab lapsega kahekesi.

Teine vanem on lapse dokumentides olemas, kuid ei suhtle lapsega, ei osale igapäevases kasvatamises või aitab minimaalselt.

Igapäevases tähenduses võib esimene vanem ennast täiesti põhjendatult üksikvanemaks pidada.

Üksikvanema lapse toetuse mõttes ei pruugi ta seda aga olla.

Sotsiaalkindlustusamet on samuti juhtinud tähelepanu sellele, et toetuse nimetus tekitab küsimusi, sest igapäevases keeles kasutatakse mõistet „üksikvanem“ palju laiemalt kui seaduses.

Seetõttu ei tasu toetuse õigust hinnata ainult selle järgi, kas inimene kasvatab last üksi.

Kui palju muutus tegelikult annab?

Toetus tõusis 80 eurolt 100 eurole kuus.

Ühe lapse puhul tähendab see 20 eurot rohkem kuus ehk 240 eurot rohkem aastas.

Kahe toetusele õigust omava lapse puhul on vahe 40 eurot kuus ehk 480 eurot aastas.

Pere eelarves ei pruugi 20 eurot kuus tunduda tohutu summana, eriti olukorras, kus toidu, eluaseme, koolitarvete ja huvitegevuse hinnad on viimastel aastatel kasvanud.

Samas on tegemist toetusega, mida makstakse iga kuu ning mille suurenemiseks ei pea olemasolev toetuse saaja ise midagi tegema.

Riigi tasandil tähendab isegi 20-eurone tõus märkimisväärset lisakulu, sest toetust saavad tuhanded lapsed.

Olemasolev saaja ei pea uut taotlust esitama

Kui üksikvanema lapse toetust juba makstakse, ei ole septembrikuu muudatuse tõttu vaja Sotsiaalkindlustusametile uut avaldust saata.

100-eurone summa rakendub automaatselt.

See on oluline, sest toetuste muudatuste puhul tekib sageli küsimus, kas inimene peab ise kuskile pöörduma või dokumente uuesti esitama.

Praeguste saajate puhul vastus on lihtne: ei pea.

Kellel tasub oma olukord üle kontrollida?

Oma õigust toetusele tasub kontrollida inimesel, kelle lapse rahvastikuregistri andmetes puudub teise vanema kanne.

Samuti tasub infot kontrollida juhul, kui lapse teine vanem on ametlikult tagaotsitav.

Kui teine vanem on registrisse kantud, kuid lapse kasvatamises ei osale või ei maksa elatist, võivad inimesele sobida hoopis teised toetused või elatisabiga seotud võimalused.

Üksikvanema lapse toetus ja elatisabi ei ole üks ja sama asi.

Seetõttu võib vale toetuse nime järgi otsimine jätta inimesele mulje, et tal pole mingit abi võimalik saada, kuigi tegelikult võib küsimus olla hoopis teises toetuse liigis.

100 eurot kuus – palju või vähe?

Toetuse tõus annab põhjust ka laiemaks aruteluks.

Kas 100 eurot kuus vastab tegelikele lisakuludele, mida kannab pere, kus lapse eest vastutab sisuliselt üks vanem?

Ühelt poolt ei ole ükski peretoetus mõeldud katma kogu lapse kasvatamise kulu.

Teisalt on ühe sissetulekuga leibkonnas väga vähe kulusid, mida saab lihtsalt poole võrra vähendada.

Eluaseme eest tuleb maksta.

Laps vajab riideid, toitu, koolitarbeid ja transporti.

Haige lapsega koju jäämine võib mõjutada vanema sissetulekut.

Huvitegevus ja kooliga seotud kulud ei kao selle tõttu, et peres on ainult üks aktiivselt panustav vanem.

Seega on 20-eurone tõus kindlasti rahaline paranemine, kuid küsimus selle piisavusest jääb alles.

Suurem küsimus on selles, keda me üldse üksikvanemaks peame

Toetuse tõus ise on lihtne uudis: 80 euro asemel 100 eurot.

Huvitavam küsimus peitub aga toetuse saamise tingimustes.

Eestis on palju vanemaid, kes kasvatavad last sisuliselt üksi, kuigi teise vanema nimi on ametlikes dokumentides täiesti olemas.

Neil ei pruugi olla õigust üksikvanema lapse toetusele isegi siis, kui teine vanem igapäevases elus peaaegu mingit vastutust ei kanna.

Seetõttu võib toetuse nimi jätta tegelikust süsteemist laiema mulje.

Kas õiglane oleks hinnata ainult registrikannet või peaks tulevikus rohkem arvestama ka seda, kuidas lapse kasvatamise vastutus päriselt jaguneb?

Sellele küsimusele ei anna 20-eurone toetuse tõus vastust.

Küll aga puudutab see palju suuremat hulka peresid kui ainult neid, kelle kontole hakkab septembrist jõudma 100 eurot.

Allikad

Sotsiaalkindlustusamet – Üksikvanema lapse toetus tõuseb septembris 100 euroni

Sotsiaalministeerium – Perehüvitised ja vanemapuhkused

Riigi Teataja – Perehüvitiste seadus