PÄRISJUTUD · Välismaal elamine
Välismaale elama: mida inimesed enne kolimist kõige sagedamini alahindavad?
Välismaale kolides ei piisa ainult töö ja elukoha leidmisest. Maksud, ravikindlustus, elukoha registreerimine ja esimesed suured kulud võivad tulla üllatusena.
Välismaale kolimise plaan algab sageli üsna lihtsatest küsimustest: kuhu minna, millist tööd teha ja kui palju maksab üür.
Päris elu jõuab aga kiiresti detailidesse. Millal tuleb uus elukoht registreerida? Kas Eesti ravikindlustus jääb alles? Kus tuleb makse maksta? Kas pangakonto, telefoninumber või isegi auto võivad vajada ümberkorraldamist?
Paljud neist küsimustest pole iseenesest keerulised. Probleem on pigem selles, et neid tuleb korraga väga palju.
Just seepärast võib välismaale kolimise kõige suurem üllatus olla mitte uus riik, vaid kogu elu ümberkorraldamine.
Turistina saabumine ja päriselt elama asumine pole sama asi
Euroopa Liidus on Eesti kodanikul teise EL-i riiki kolimine suhteliselt lihtne, kuid ka siin on piir ajutise viibimise ja püsivama elamise vahel.
EL-i kodanik võib teises liikmesriigis üldjuhul viibida kuni kolm kuud ilma elamisõigust tõendavat dokumenti taotlemata, kuigi mõnes riigis võib olla vaja oma kohalolekust ametiasutustele teada anda.
Kui jääd kauemaks kui kolm kuud, võib uus elukohariik nõuda elukoha registreerimist. Töötajalt võidakse küsida tööandja kinnitust, füüsilisest isikust ettevõtjalt ettevõtluse tõendit ning tudengilt või majanduslikult mitteaktiivselt inimeselt ka kindlustuse ja piisavate elatusvahendite tõendamist.
Seetõttu tasub enne kolimist vaadata just konkreetse sihtriigi reegleid.
„Euroopa Liidus võib vabalt liikuda“ ei tähenda, et pärast kolimist poleks enam mingit bürokraatiat.
Eesti rahvastikuregistri aadress ei muutu iseenesest
Kui inimene jääb pikemaks ajaks välismaale elama, tuleb mõelda ka Eesti-poolsele aadressile.
Välisministeerium soovitab püsivalt välisriigis elaval Eesti kodanikul oma välismaa elukoha rahvastikuregistris registreerida. Seda saab kehtivate e-identimise vahenditega teha e-rahvastikuregistri kaudu.
See pole ainult formaalsus.
Rahvastikuregistri aadress võib olla oluline valimiste, kohaliku omavalitsusega seotud õiguste ning mõne elukohast sõltuva avaliku teenuse puhul.
Kui inimene elab tegelikult Hispaanias, Portugalis või Soomes, kuid Eesti registris on aastaid alles vana aadress, võivad hiljem tekkida tarbetud segadused.
Ravikindlustus ei pruugi lihtsalt Eestiga kaasa tulla
Üks suuremaid valearusaamu on see, et Eesti ravikindlustus kehtib automaatselt ka pärast teise riiki elama ja tööle asumist.
Euroopa Liidus sõltub sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustuse eest vastutav riik eelkõige inimese olukorrast – näiteks sellest, kus ta töötab ja kus elab –, mitte lihtsalt kodakondsusest.
Kui inimene alustab tavapäraselt tööd teises EL-i riigis, muutub üldjuhul just see riik tema sotsiaalkindlustuse eest vastutavaks.
Olukord võib olla teistsugune lähetuse, mitmes riigis töötamise, õppimise või pensionile jäämise puhul.
See tähendab, et küsimus „kas Eesti ravikindlustus jääb alles?“ ei saa kõigi jaoks sama vastust.
Enne kolimist tuleb välja selgitada just enda olukord.
Euroopa ravikindlustuskaart pole pikaajalise elamise universaalne lahendus
Euroopa ravikindlustuskaart on reisides väga kasulik, kuid selle mõte on eelkõige vajamineva arstiabi saamine ajutise viibimise ajal.
Kui inimene kolib päriselt teise riiki, võib ta vajada kohaliku ravikindlustussüsteemiga liitumist või mõnel juhul näiteks S1-vormi.
Your Europe rõhutab, et pikaajaliselt teises riigis elades sõltub tervisekindlustus inimese töö- ja elukorraldusest ning kõiki olukordi ei saa lahendada ainult Euroopa ravikindlustuskaardiga.
Seetõttu tasub ravikindlustus korda ajada enne seda, kui seda päriselt vaja läheb.
Maksuresidentsus ei kao lennupiletiga
Välismaale kolimise üks keerulisemaid teemasid on maksuresidentsus.
Maksu- ja Tolliameti järgi on Eesti resident füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis või kes viibib Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.
Kui inimese püsiv või peamine elukoht muutub teise riiki, võib muutuda ka maksuresidentsus.
Aga see ei juhtu lihtsalt sellepärast, et inimene ostis üheotsapileti.
MTA juhise järgi tuleb residentsuse muutumisest maksuhaldurit teavitada ning esitada residentsuse määramise avaldus ehk vorm R. Kui kaks riiki peavad inimest samaaegselt enda residendiks, võivad olukorra lahendamisel mängu tulla kahe riigi vahelised maksulepingud.
See on eriti oluline inimesele, kellel jääb Eestisse vara, ettevõte, üüritulu või muu sissetulek.
„Ma töötan lihtsalt välismaalt“ võib olla keerulisem, kui tundub
Kaugtöö on muutnud kolimise näiliselt lihtsaks.
Kui töö on arvutis, võib tunduda, et pole suurt vahet, kas istuda Tallinnas, Barcelonas või Lissabonis.
Õiguslikult võib vahe olla päris suur.
Kui inimene elab ja töötab pikalt teises riigis, võivad tekkida küsimused maksude, sotsiaalkindlustuse ja isegi tööandja kohustuste kohta selles riigis.
Euroopa Liidu üldreeglid aitavad piiriülest sotsiaalkindlustust koordineerida, kuid konkreetne lahendus sõltub sellest, kas inimene töötab ühes või mitmes riigis, on lähetatud või on iseseisev ettevõtja.
Seetõttu tasub kaugtöö puhul rääkida tööandjaga enne kolimist, mitte pärast seda, kui oled juba mitu kuud teises riigis elanud.
Odavam üür ei tähenda alati odavamat elu
Välismaale kolides võrreldakse sageli esimesena korterite hindu.
See on loogiline, sest eluasemekulu on suur.
Aga elu koguhind koosneb paljust muust.
Ühes riigis võib üür olla Eestist odavam, kuid tervisekindlustus, transport või kommunaalkulud kallimad.
Teises kohas võib toit olla soodne, kuid auto omamine kallis.
Kolmandas linnas saab ilma autota suurepäraselt hakkama, aga kesklinna üür on väga kõrge.
Seetõttu on mõistlik võrrelda mitte ainult üüri, vaid tervet kuueelarvet.
Kodu Eestisse alles jätmine võib tekitada kaks paralleelset elu
Mõni inimene kolib välismaale teadmisega, et Eesti kodu jääb alles.
See annab turvatunde.
Samas võivad alles jääda ka:
kodulaen või üür, kommunaalkulud, kindlustus, internet, auto, parkimine ja muud püsikulud.
Kui sellele lisandub uus üür ja uus elu välismaal, võib esimeste kuude rahavajadus olla palju suurem, kui enne kolimist arvati.
Eriti kallis võib olla üleminekuperiood, mil osa kulusid jookseb mõlemas riigis korraga.
Esimese kuu kulud on sageli kõige valusamad
Uues riigis võib korteri saamiseks vaja minna tagatisraha ja esimese kuu üüri.
Mõnes kohas ka vahendustasu.
Lisanduvad võimalik mööbel, majapidamistarbed, ühistranspordikaart, kohalik telefoninumber ja muud väikesed väljaminekud.
Ükski neist eraldi ei pruugi olla suur.
Kokku võivad need moodustada mitu kuupalka.
Seetõttu on välismaale kolides rahaline puhver olulisem kui tavalisel puhkusereisil.
Keelebarjäär ei puuduta ainult vestlemist
Inimene võib saada inglise keelega tööl suurepäraselt hakkama.
See ei tähenda, et kogu ülejäänud elu toimiks inglise keeles.
Üürileping võib olla kohalikus keeles.
Samuti kommunaalarve, maksudokument, haigla registreerimisvorm või panga tingimused.
Just ametlikud olukorrad võivad olla need, kus keeleoskuse puudumine kõige rohkem tunda annab.
Seetõttu tasub enne lepingu allkirjastamist päriselt aru saada, millele alla kirjutatakse.
Bürookraatia võib eri riikides olla üllatavalt erinev
Eestis oleme harjunud, et palju asju saab teha digitaalselt.
Teises riigis võib olla vaja minna füüsiliselt ametiasutusse, võtta järjekorranumber või tuua paberkandjal dokumente.
Mõnikord vajatakse näiteks:
- sünnitunnistust või abielutunnistust;
- töölepingut;
- elukoha tõendit;
- pangakonto väljavõtet;
- kindlustustõendit;
- diplomit või kutsetunnistust.
Mõne dokumendi puhul võib vaja minna ametlikku tõlget või muud kinnitamist.
Kõike seda on lihtsam korraldada enne kolimist kui juba välismaal olles.
Pangakonto võib olla lihtne, aga mitte alati
Euroopa Liidus toimivad piiriülesed maksed üldiselt hästi ja Eesti pangakontot saab sageli edasi kasutada.
Praktikas võib kohalikku pangakontot siiski vaja minna.
Näiteks võib seda eelistada tööandja, üürileandja või mõni kohalik teenusepakkuja.
Ka kaardi kasutamise, sularaha väljavõtmise ja valuutavahetuse kulud võivad riigiti erineda.
Seetõttu tasub enne kolimist kontrollida, kas praegune pank sobib ka pikaajaliseks välismaal elamiseks.
Auto võib muutuda omaette projektiks
Kui inimene läheb välismaale oma autoga, tasub enne uurida, kui kaua võib Eesti registris oleva autoga seal sõita.
Püsivalt teise riiki kolides võivad tekkida kohustused auto kohalikus registris arvele võtta, kindlustus ümber teha või maksta kohalikke makse.
Need reeglid erinevad riigiti.
Seetõttu võib oma auto kaasa võtmine tunduda mugav, kuid mõnes sihtriigis võib selle vormistamine olla kallim ja keerulisem kui esialgu arvati.
Perega kolides suureneb küsimuste arv kiiresti
Üksi kolides saab osa otsuseid teha jooksvalt.
Lastega pere puhul on rohkem asju, mis peavad enne toimima.
Kool või lasteaed.
Ravikindlustus.
Lapse dokumendid.
Võimalikud vaktsineerimisandmed.
Keeleõpe.
Ühe partneri töö ja teise võimalused.
EL-i riigis võivad ka pereliikmed teatud tingimustel koos liikuda ja elukoha registreerida, kuid vajadusel tuleb tõendada näiteks peresuhet.
Pere puhul tasub kolimist vaadata mitte ühe inimese tööpakkumise, vaid kogu pere elu muutusena.
Eesti digielu ei kao, kuid kõike ei saa vana moodi jätkata
Hea uudis on see, et Eesti e-teenuseid saab välismaal olles kasutada edasi.
ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID muudavad paljud toimingud lihtsaks.
Aga just seetõttu tasub enne lahkumist kontrollida, et autentimisvahendid töötavad ja dokumentide kehtivus ei lõpe kohe pärast kolimist.
Kui midagi juhtub, võib uue dokumendi või autentimisvahendi taastamine välismaalt olla märksa tülikam kui Eestis.
Sõprade ja pere nägemine muutub kulureaks
Enne välismaale kolimist arvutatakse sageli uue riigi elukulusid.
Palju harvem pannakse eelarvesse kojusõidud.
Kui inimene soovib käia Eestis näiteks neli või kuus korda aastas, võivad lennud, laevapiletid, pagas ja transport moodustada märkimisväärse aastakulu.
Lastega pere puhul suureneb summa veelgi.
See on üks neist kuludest, mis ei paista uue riigi tavapärases elukalliduse võrdluses, kuid võib välismaal elava eestlase eelarves olla täiesti reaalne.
Välismaale kolimine võiks alata kontrollnimekirjast
Enne pikemaks ajaks lahkumist tasub vähemalt üle kontrollida järgmised teemad:
- elamisõigus ja registreerimine sihtriigis;
- Eesti rahvastikuregistri aadress;
- maksuresidentsus;
- tervise- ja sotsiaalkindlustus;
- tööandja või ettevõtlusega seotud kohustused;
- eluaseme tegelikud algkulud;
- pangandus ja maksed;
- auto ja kindlustus;
- laste kool, lasteaed ja dokumendid;
- piisav rahaline puhver.
Kõigi vastuste leidmine ei pea võtma nädalaid.
Oluline on lihtsalt teada, millised küsimused tuleb üldse esitada.
Kõige sagedamini alahinnatakse väikeste asjade kogusummat
Välismaale kolimine ei lähe tavaliselt keeruliseks ühe suure probleemi tõttu.
Pigem koguneb korraga palju väikseid asju.
Üks dokument.
Üks kindlustus.
Üks registreerimine.
Üks tagatisraha.
Üks uus leping.
Üks ootamatu kulutus.
Kui need kõik tulevad korraga, võib esialgu lihtsana tundunud kolimine muutuda kiiresti stressirohkeks.
Seepärast pole kõige parem ettevalmistus tingimata see, kui tead uue linna kõiki vaatamisväärsusi.
Palju olulisem on teada, kuidas sinu päris elu seal tööle hakkab.
Allikad
Välisministeerium – püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimine
Euroopa Liit / Your Europe – elamisõigus teises EL-i riigis
https://europa.eu/youreurope/citizens/residence/residence-rights/index_et.htm
Euroopa Liit / Your Europe – elukoha registreerimine pärast esimest kolme kuud
Euroopa Liit / Your Europe – tervisekindlustus välismaal elades
https://europa.eu/youreurope/citizens/health/when-living-abroad/health-insurance-cover/index_et.htm
Maksu- ja Tolliamet – maksuresidentsus
https://www.emta.ee/eraklient/valismaalasele-mitteresidendile/maksuresidentsus
Maksu- ja Tolliamet – residentsuse määramine
MIDA SINA ARVAD?
Mis tunduks sulle välismaale kolides kõige keerulisem?
Ole esimene, kes oma arvamuse ütleb.